4-21-3952/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3952 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Orvi Koik Sekretär Elina Huobolainen Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsus, millega tunnistati X süüdi NPALS § 15¹ lg 1 järgi ja kohaldati tema suhtes KarS § 87 lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendit ning paigutati ta üheks aastaks kinnisesse lasteasutusse Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku X (ik XXXXXXXXX; elukoht XXX) kaitsja Merike Allikmäe (XXX) Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil osalenud isikud Istungimenetlus, 20.12.2021 Tallinnas menetlusaluse isiku kaitsja Merike menetlusaluse isiku seaduslik esindaja C Allikmäe, RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. novembri
7. a otsus osas, millega maakohus tunnistas X süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi.
8. Teha tühistatud osas uus otsus, millega väärteomenetlus X suhtes NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos lõpetada.
9. Muus osas jätta vaidlustatud maakohtu otsus muutmata.
10. Menetlusaluse isiku X kaitsja Merike Allikmäe esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.
11. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid menetlusaluse isiku X apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 108 (ükssada kaheksa) eurot. Kaitsjatasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna poolt 15.09.2021 koostatud väärteoprotokolli nr 2316,21,004597 kohaselt tuvastati, et X oli 15.09.2021 kella 13.08 ajal XXX juures eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. X rikkus sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. MAAKOHTU OTSUS
13. Harju Maakohus tunnistas 12.11.
14. a otsusega X süüdi NPALS § 15¹ lg 1 järgi ja kohaldas tema suhtes KarS § 87 lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendit ning määras, et X paigutatakse kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks arvates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus asus seisukohale, et X tegu tõendatud. Menetlusalune isik selgitas kohtus, et ta ei soovi ütlusi anda, kuid vastas küsimusele – kas etteheide on põhjendatud – jaatavalt. X märkis täiendavalt seda, et ta ei tarvitanud narkootilist ainet väärteoprotokollis märgitud aadressil vaid tegi seda varem, teises kohas. Maakohus nentis, et X-le heidetaksegi protokollis sisalduva teokirjelduse järgi ette narkootiliste ainete eelnevat tarvitamist. Olukorras, kus menetlusalune isik väärteoprotokolli koostajale täpselt ei avalda kus ta narkootilist ainet tarbis, ei ole võimalik selle tarvitamise kohta määratleda. Kohtule esitati tõendina 15.09.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 4), mille järgi kontrolliti X võimalikku joovet 15.09.2021 kell 13.08 indikaatorvahendiga DrugControl Urine Cup Secure 1 (kehtivusaeg august 2022). Kiirtesti näit oli positiivne, see reageeris metüüleendioksüüdmetaamfetamiinile, metaamfetamiinile, tetrahüdrokannabonoolile ja amfetamiinile. Lisaks esinesid X-l protokolli koostaja hinnangul narkootilise aine tarvitamise tunnused. Protokolli allkirjastamisel märkis X, et ta tarvitas kanepit, xtc (ecstasy ehk MDMA – kohtu märkus) ja korki. Uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tlk 5) kohaselt sai Eesti Kohtuekspertiisi Instituut X uriiniproovi 17.09.
15. Seda analüüsiti 20.09.2021 ning eksperdi hinnangul sisaldas uriiniproov MDMAd. Järelikult on õige väärteoprotokollis sisalduv etteheide selle kohta, et X oli 15.09.2021 eelnevalt tarvitanud MDMA-d. Väärteoasjas ei esitatud kohtule ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et alaealise X puhul oleks esinenud mõni alustest, mis võimaldanuks tal ainet legaalselt tarvitada. X iseloomustavatest materjalidest nähtubki (vt nt tlk 8-9), et alaealisele on seoses ATH-ga määratud medikamentoossne ravi, kuid kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et mõni määratud ravimitest (mida X ka regulaarselt tarvitab) andnuks positiivse vaste MDMA-le. X tarvitas keelatud ainet maakohtu hinnangul teadlikult ja tahtlikult. Kokkuvõtvalt nõustus maakohus kohtuvälise menetleja ja kaitsjaga, et X-le ette heidetud väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. Käesoleval juhul olid nii menetleja kui kaitsja ühisel arvamusel, et X ei tule karistada, vaid tema suhtes tuleks kohaldada mõjutusvahendit KarS § 87 alusel. Maakohus jagab kohtuvälise menetleja ja kaitsja seisukohta. X on alaealine, tõenäoliselt on narkootikumide ehk keelatud ainete tarvitamine koos sõpruskonnaga tema jaoks lihtsalt äge ajaveetmise viis. X on varem karistamata (tlk 25) ning tema puhul tuleb jaatada seda, et mõjutusvahend kui kasvatuslik meede on karistusest märksa sobivam, tagamaks tema edaspidine õiguskuulekus. Maakohtule esitati X iseloomustavaid kirjalikke tõendeid (Põhja-Tallinna Valitsuse poolt 01.10.2021 koostatud kokkuvõte tlk 8-9, X poolt kaasõpilastele saadetud snapid tlk 10-15, väljavõtted X sotsiaalmeediast tlk 16-20, Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2019 teade abivajava lapse kohta tlk 21-22, Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2021 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta tlk 23-24, X karistusregistri õiend tlk 25). Kohus nõudis omal algatusel välja X e-kooli väljavõtte (tlk 26-27) ning kohtuistungil kuulati ära menetlusalune isik ja tunnistajana tema ema. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et X-l ilmnesid käitumisprobleemid juba esimeses klassis. Neljandas klassis pani X toime esimesed õigusrikkumised ning viiendas klassis (sügisel 2018) tekkisid probleemid koolikohustuse täitmisega, alaealine hakkas tarvitama tubakatooteid, ei allunud õpetajatele, ähvardas ja tõukas klassikaaslasi, eiras reegleid nii koolis kui kodus (tlk 8-9). Teatisest abivajava lapse kohta (tlk 21-22) nähtub, et 20.11.2019 sai politsei väljakutse Tervise tn 28 Tallinnas asuvasse Lastehaiglasse. Väljakutse põhjuseks oli fakt, et alkoholijoobes X läks lastehaiglas kallale meditsiinitöötajale V-le. X tiris V juustest ja lõi meditsiinitöötaja peaga vastu seina. Kriminaalmenetlus jäeti alustamata sest kooskõlas KarS § 33 ei olnud X teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline. Menetlusalune isik suunati kinnise lasteasutuse teenusele kahel korral: ajavahemikul 04.03.2020-12.07.2020 viibis X TTT ning ajavahemikul 13.07.2021-15.08.2021 ZZZ õppekeskuses (tlk 8-9). Teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tlk 23-24) nähtub, et 18.01.2021 kell 09.01 lõi X ZZZ õppekeskuses W 2-3 korda jalaga kõhtu. Kriminaalmenetlus jäeti alustamata, sest kooskõlas KarS § 33 ei olnud X teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline. Pärast ZZZ õppekeskusest naasmist (alates 16.08.2021) ei ööbinud X korduvalt kodus, X on tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Alates septembrist 2021 õpib X XXX, kuid koolikohustust ta ei täida (tlk 8-9). See, et X ei täida nõuetekohaselt koolikohustust on tõendatud ka menetlusaluse isiku e-kooli väljavõttega ning X ema kohtus antud ütlustega. Väljavõtetega X sotsiaalmeediast (tlk 10-20) on tõendatud, et X jagab kaaslastele pilte narkokahtlastest ainetest ja kangest alkoholist. Alaealine viitab jubule ja jupile (s.o MDMA - kohtu märkus). Kuni käesoleva ajani on X suhtes rakendatud järgmisi meetmeid (tlk 8-9): X on koos perega (kasuisa ja ema) suunatud Tallinna Perekeskuse perenõustaja teenusele; pere suunati MDFT teraapiasse; X suunati Tallinna Laste Tugikeskuse tugiprogrammi; X suunati kahel korral kinnise lasteasutuse teenusele. Põhja-Tallinna Valitsuse kokkuvõtte järgi ning X ema ütluste kohaselt ei ole sotsiaalprogrammid, teraapiad jms nõustamisteenused olnud edukad eelkõige sel põhjusel, et X ei ole huvitatud nendest osa võtma. Alaealisele meeldib aega veeta oma sõpradega ning enda sõnul ei ole ta huvitatud sellest, mis temast edasi saab. Kinnise lasteasutuse teenus TTT ei möödunud probleemideta: X käitus agressiivselt, tarvitas füüsilist vägivalda, kasutas kohatuid verbaalseid väljendeid jne. ZZZ õppekeskuses X käitumine paranes. X lubati 11.06.2021 kodukülastusele, eelnevalt lepiti alaealisega kokku reeglid (pidada kinni vanematega sõlmitud kokkulepetest, osaleda lastekaitsespetsialistide vastuvõttudel, hoiduda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest). Kokkuvõtte kohaselt X neid reegleid ei täitnud. Sellest teatas õppeasutusele 15.06.2021 X ema. Kokkuvõtvalt nähtub X iseloomustavatest tõenditest vastuvaidlematult tõsiasi, et menetlusaluse isiku käitumine on olnud juba väga pikka aega nii õiguskorda kui ühiskonnas kokku lepitud reegleid eirav. Sellele lisandub ennasthävitav alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Menetlusalune isik avaldas kohtus, et ta soovib oma käitumist parandada: ta tahab tegeleda õppetööga, vabaneda mõnuainete tarvitamisest ning on nüüd nõus osa võtma vajalikest teraapiatest. X selgitas, et tema tutvusringkond koosneb alaealistest, kes elavad kohtule arusaadavalt laias laastus sarnast elu nagu tema. Koolikohustuse mittetäitmist selgitas X asjaoluga, et tal on hommikuti mõnuainete tarvitamise tõttu halb ja sel põhjusel ei jõua ta õigeks ajaks tundidesse. X ema selgitas kohtus, et pärast 15.09.2021 ei ole X käitumine muutunud. Kohtuistungile eelneval nädalal ööbis X kodus ühe korra. Nad on elukaaslasega korduvalt käinud X-l järgi, sh on laps nt ühe korra helistanud ja palunud järgi tulla samas väites, et ta ei tea kus ta on. X seaduslik esindaja leidis, et ainuke sobiv meede on kinnise lasteasutuse teenus: ei tema ega elukaaslane X käitumist kontrollida ei suuda. Kinnise lasteasutuse teenuse osas märkis lapse ema, et ZZZ õppekeskuses viibimise ajal ei olnud X käitumine ideaalne, kuid see paranes tunduvalt. X ema selgitas, et iseenesest on ta valmis osalema lapsega ka sotsiaalprogrammides juhuks kui kohus peaks nii otsustama, kuid X osavõtu osas jäi ema kohtule arusaadavalt sügavalt skeptiliseks. Maakohus nentis, et KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahend – alaealise suunamine kinnisesse lasteasutusse – on rikkuja liikumisvabadust piirav ning KarS § 87 lg 2 loetletud mõjutusvahenditest raskeim. Samas tuleb kohtul alaealise õigusrikkumisele reageerimisel teo raskuse ja süü suuruse asemel seada fookusesse alaealise isik ning valida meede, mis on eelduslikult kõige tõhusam uute rikkumiste ära hoidmiseks. X rikkumine ei ole esmapilgul raske: alaealine tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Kohus nendib, et soovis proovida midagi sellist, mis ei ole ea tõttu sobiv või on suisa keelatud, ei ole alaealiste puhul mitte midagi ebatavalist. Väide, et valdav enamus alaealisi ootab tubakatoodete, alkoholi ja/või narkootiliste ainete proovimisega täisealisuseni ei ole kohtu hinnangul õige. Samas on selge, et enamus piirdub proovimisega ning keelatud ainete tarvitamine on pigem juhuslik kui regulaarne. X puhul mittemingisugusest juhuslikkusest kohtu arvates rääkida ei saa. Menetlusalune isik on ise tunnistanud ning kirjalike tõenditega ja X ema ütlustega on tõendatud, et alkoholi ja narkootiliste ainete pruukimine on X puhul tavapärane. Lisaks iseloomustab X käitumist üleüldine lapsevanemate ja ühiskonna poolt kehtestatud reeglite järjepidev eiramine, kahetsusväärselt on X juba õrnast east alates kaldunud vägivaldsusele (sh nii verbaalne kui füüsiline vägivald). Maakohus nõustus menetlejaga selles, et X puhul on rakendatud eelnevalt arvukalt meetmeid, kuid need ei ole olnud tulemuslikud. Paraku ei ole X olnud kunagi oma käitumise muutmisest olnud huvitatud. X oli kohtus seisukohal, et ta on selleks nüüd valmis. Maakohtu hinnangul ei ole X kohtuistungil jagatud lubadused tõsiseltvõetavad. X ei soovi kinnisesse lasteasutusse kohtu arvates minna sel põhjusel, et tal tuleb loobuda harjumuspärasest elust koos sõpruskonnaga ning keskenduda koolikohustuse täitmisele ja alluda reeglitele. Just seda aga alaealine vajab ja seda selleks, et ta teadvustaks endale ühiskonnas kehtivaid norme ning vajadust järgida õiguskorda. Hetkel teeb X sisuliselt seda, mida ta tahab ning kahetsusväärselt võivad alkoholi ja mõnuainete tarvitamisega, piiride seadmata jätmisega, kalduvusega agressiivsusele jms kaasneda uued ja järgmisel korral juba raskemad õigusrikkumised. Kohus teeb sellise prognoosi nii minevikusündmuste põhjal kui ka seetõttu, et pärast 15.09.2021 sündmust ja väärteoprotokolli koostamist ei ole X oma käitumist muutnud. Järelikult ei olnud signaal, et nüüd tuleb rikkumiste eest vastutama hakata, alaealisele piisavalt selge. Kohtul ei ole võimalik käesoleval juhul kohaldada KarS § 87 loetletud leebemaid meetmeid, sest need on eelduslikult edutud. Hoiatus X puhul kõne alla ei tule: sedavõrd leebe meede annab antud juhtumil alaealisele kohtu arvates väga vale signaali. Sotsiaalprogrammides ei ole alaealine osaleda soovinud, alaealise ema seda, et laps sotsiaalprogrammidest tulevikus osa võtaks, väga tõenäoliseks ei pidanud. Sõltuvusravile saatmine eeldab vastavat tahet, tahtejõudu ja mis kõige olulisem - loobumist senisest suhtlusringkonnast. Viimase osas märkis X, et ta suudab sõpradele öelda ei, kui hakatakse tarvitama mõnuaineid, s.o sõpradest loobuma X valmis ei ole ja mõnuainetele ei kohtu hinnangul X öelda ei suuda. Alaealine on võrdlemisi pikalt neid tarvitanud ning arvestades sotsiaalmeedias jagatut on see lisaks ka äge ja tuttavate ees uhkustamist väärt (vt tlk 17). X ja tema kaitsja hinnangul oli üheks kohaseks meetmeks üldkasulik töö. Viimase tegemisele ilmumist ei pea kohus tõenäoliseks inimese puhul, kes ei suuda täita oma igapäevast koolikohustustki. Liikumisvabaduse piirang, elektrooniline valve ja käitumiskontroll ei ole samuti mõeldavad: üldistatult peaks loetletud juhtudel alaealine esmajoones alluma talle kehtestatud reeglitele, kuid neile on X ennast järjepidevalt vastandanud. Maakohus leidis, et X tuleb kinnisesse lasteasutusse paigutada maksimaalseks ajaks, s.o üheks aastaks. Arvestades X-st lähtuvaid riske ning seda, et narkootilise aine tarvitamisest on saanud harjumus (millest eelduslikult on keeruline vabaneda) ei tule väiksem tähtaeg maakohtu hinnangul antud juhul kõne alla. Pikemaajaline viibimine kontrollitud keskkonnas aitab kujundada ja kinnistada normikohast käitumist ja tagab mh ka vajaliku õppetöö järjepidevuse. APELLATSIOON
16. Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku X kaitsja Merike Allikmäe, kes palub maakohtu otsus tühistada ja kohaldada menetlusaluse isiku suhtes KarS § 87 lg 2 p 6 alusel mõjutusvahendina üldkasuliku töö määramist 15 tunni ulatuses ning määrata selle tegemise tähtajaks kolm kuud. Kaebaja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Antud juhul ei vasta KarS § 87 lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendi, paigutada X kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks, kohaldamine teo raskusele ja süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 4 mõttes, s.o kohtu poolt muu mõjutusvahendi kohaldamist reguleerivate sätete järgimata jätmine. X tegelik tahe oli jätkata koolikohustuse täitmist XXX 7-s klassis, mis on n-ö väikeklass. Ta väljendas väga selgelt, et nn erikool muudab ta halvemaks, sest seal on halvad inimesed. X oli nõus tegema üldkasulikku tööd. X ema C selgitas, et ta on valmis lapsega programme läbima. Kohtuistungi ajaks
17. novembril oli õppetöö alates
18. septembrist kestnud vaid paar kuud ning kuigi X-l on esinenud koolist puudumisi, on õpilasel võimalik end õppetööks kokku võtta ja jätkata õpinguid. X nimetas enda varasemateks hobideks võrkpalli ja tantsimist. Seega ei ole distsipliinile allumine talle võõras. X kinnisesse lasteasutusse paigutamine olukorras, kus isikul on võimalik jätkata õpinguid XXXs, ei ole piisavalt põhjendatud, sest otsuse tegemisel ei lähtunud sellest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lastekaitse seadus sätestab lapse kohtlemise põhimõtted ja seaduse § 21 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tegemine) selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Seejuures toob kaitsja välja ka viidatud sätte teise lõike, milles selgitatakse tegevused, milliste alusel lapse tahe välja tuleb selgitada. Alaealise karistamisel on esmatähtis just täideviija isik, mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Antud juhul pole maakohus kaalunud võimalust ja alternatiivi leebema mõjutusvahendi kohaldamiseks, on vaid märkinud, et KarS § 87 loetletud leebemaid meetmeid ei ole võimalik käesoleval juhul kohaldada, sest need on eelduslikult edutud. Lähtudes väärteo materjalidest, eriti aga asjaolust, et X on alaealine, kes on varasemalt karistamata, talle on selgitatud tema teo olemust ja selle võimalikke tagajärgi, leiab kaitsja, et tegemist on isikuga, kes ei vaja õiguserikkumiste toimepanemisest hoidumiseks KarS § 87 lg 2 p 8 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamist. Seadus näeb ette erinevaid mõjutusvahendeid, millest maakohus otsustas kohaldada kõige rangemat vahendit ja paigutada X kinnisesse lasteasutusse, mis ei ole proportsionaalne mõjutusvahend, sest X ei ole varem ühegi õiguserikkumise eest kohtulikult karistatud ning võimalik on kohaldada leebemat vahendit. See tähendab, et karistusõiguse mistahes sätete puhul on võimalik tõstatada küsimus selle sättega võimaldatava põhiõiguste riive kohasusest, tarvilikkusest ja mõõdukusest. Kaitsja hinnangul on maakohus liialt rangelt hinnanud ohtu, et X jätkab õiguserikkumiste toimepanemist ning valinud kõige rangema meetme. Kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks paigutamine on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kuna praegune otsus on ebaproportsionaalne, siis on X mõjutamiseks piisavalt tõhusaks meetmeks alaealisele kohaldatav mõjutusvahend üldkasulik töö vastavalt KarS § 87 lg 2 p 6 sätetele, kuna see annab talle võimaluse hoiduda edaspidi uute õiguserikkumiste toimepanekust ja hariduse omandamist. Kui kohus oleks põhjalikumalt kaalunud alternatiivi mõjutusvahendi uueks kohaldamiseks ning arvestanud õigesti X isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
19. 29.11.
20. a esitas ringkonnakohtule omapoolse seisukoha määrusekaebusele X seaduslik esindaja C, kes märgib, et X ei ole pärast maakohtu istungit oma käitumist parandanud, puudub endiselt põhjuseta koolist. Samuti ei ole ta perioodiliselt kodus ööbinud. 25.11.
21. a tuli koju alkoholi tarvitanuna. Tema käitumismuster on selline, et 3-4 päeva ta kodus ei ööbi, siis tuleb paariks päevaks koju puhkama, et uuesti pidutsema minna. Sõbrad on temast vanemad ning seltskonnas tarvitatakse alkoholi ja narkootikume. Seaduslik esindaja on teda koos elukaaslasega käinud korduvalt linna peal otsimas. Psühholoogi juures on X käinud ühel korral, kui ema ta ise kohale viis, rohkem ei ole läinud. Samuti märgitakse seisukohas, et X tarvitab igal võimalusel alkoholi ja narkootikume, hulgub ringi, ei ööbi kodus ning ei täida koolikohustust. Kui ta koju ööbima ei tule, siis ei vasta ta kõnedele ja sõnumitele. Seaduslik esindaja soovib, et tema laps saaks abi kinnise lasteasutuse teenuselt. X oli kinnise lasteasutuse teenusel ning seal läks tal hästi. Tagasi Tallinnas leidis ta üles oma vanad sõbrad ning tema käitumine on muutunud veel hullemaks. X on alaealine ning vajab kaitsmist eelkõige iseenda eest ning seda kaitset saab talle pakkuda kinnine lasteasutus, kus on võimalik jätkata tööd tema eneseregulatsiooniga.
22. 20.12.
23. a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil selgitas X seaduslik esindaja, et reedest saati ei ole X kodus olnud, on jooksus, mis on tema tavapärane käitumine. Seaduslik esindaja palus maakohtu otsus muutmata jätta ning märkis, et X käitumine aina halveneb. Alaealise kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde, kuid möönis, et isik võib olla endale ohtlik. Lisaks märkis kaitsja, et viimati nägi tema X kriminaalasjas menetlustoimingu läbiviimisel, kus uurimise all on alaealiste poolt kodutu peksmine, hetkel pole teada, kas X jääb kahtlustatavate hulka. X avaldas talle, et ei soovi kinnisesse lasteasutusse minna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsiooniga, alaealise seadusliku esindaja seisukohaga ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.
25. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vastavalt VTMS § 146 lg-le 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kuigi esitatud kaebuses vaidlustatakse üksnes alaealise kinnisesse lasteasutusse suunamist, leiab ringkonnakohus, et maakohus on oma otsust tehes kohaldanud ebaõigesti väärteomenetluse materiaalõigust ehk ei kohaldanud sätet, mida oleks pidanud kohaldama, mistõttu tuleb otsus osaliselt tühistada olenemata sellest, et kaebuses seda küsimust tõstatatud pole. Käesolevas asjas pole kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks väärteomenetlust VTMS § 30 lg 2 alusel määrusega lõpetada ning on edastanud asja materjalid VTMS § 71 lg-le 1, § 83 p-le 2 ja §-le 84 tuginedes maakohtule arutamiseks, kuna leidis, et alaealise suhtes on vajalik mõjutusvahendi kohaldamine, kuivõrd isiku suhtes seni kasutusele võetud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kuna maakohus leidis õigustatult, et X on NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud ning tema suhtes on põhjendatud mõjutusvahendi kohaldamine, oleks tulnud vastavalt VTMS § 108 p-le 10 väärteomenetlus lõpetada, mitte aga isik süüdi tunnistada. Viidatud VTMS sätte kohaselt toob mõjutusvahendi kohaldamine endaga kaasa väärteomenetluse lõpetamise, muudel juhtudel kohtu poolt mõjutusvahendi kohaldamist seadustik ette ei näe. Seega tuleb maakohtu otsus osas, millega maakohus X NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi tunnistas, tühistada ja teha uus otsus, millega väärteomenetlus NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos lõpetada.
26. Esitatud kaebuses märgitakse, et X tegelik tahe on jätkata koolikohustuse täitmist XXX seitsmendas klassis. X käitumine seda seisukohta aga ei kinnita. Nimelt ei täida ta koolikohustust korrektselt, tal on palju põhjuseta puudumisi. Nagu alaealise seaduslik esindaja on ringkonnakohtule avaldanud, ei ole X asunud koolikohustust korrektselt täitma ka pärast maakohtus toimunud istungit, kus ta avaldas samuti soovi jätkata oma praeguses koolis õppetööd ja oma hinded korda saada, et mitte jääda klassi kordama. Seega võttes arvesse X käitumist pärast maakohtu istungit, tuleb asuda seisukohale, et sellekohast soovi avaldas ta ilmselt vaid seetõttu, et maakohus ei kohaldaks tema suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse suunamist. Tõsiseltvõetavaid samme koolikohustuse korrektseks täitmiseks ja hinnete parandamiseks ei ole X aga siiani teinud. Kaitsja märgib esitatud kaebuses, et kuna õppetöö on kestnud vaid mõned kuud, on X-l võimalus end kokku võtta ja õpinguid jätkata, kuid seda ei ole ta siiani ka pärast maakohtu istungit ja kaebuse esitamist teinud.
27. Kuigi X on ise maakohtu istungil avaldanud ja kaitsja on ka kaebuses märkinud, et isik teeks pigem ühiskondlikult kasulikku tööd, siis leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et olukorras, kus X-l on probleeme tema igapäevaste kohustuste, sh koolikohustuse täitmisega, ei ole põhjust arvata, et ta suudaks täita ühiskondlikult kasuliku töö graafikut nõuetekohaselt. Kuigi kaebuses leitakse, et kuna X on varasemalt tegelenud võrkpalli ja tantsimisega, ei ole talle distsipliinile allumine võõras, mistõttu suudaks ta ühiskondlikult kasulikku tööd teha, ei nõustu ringkonnakohus sellega. Ajal, mil X hobidega tegeles, võiski ta seda suuta, kuid lähtuda tuleb tema praegusest käitumisest ja motivatsioonist, mis aga seda seisukohta kahjuks ei kinnita.
28. Samuti ei lükka maakohtu seisukohti ümber kaebuses väljatoodu sellest, et X ema C selgitas, et ta on valmis lapsega programme läbima. Ringkonnakohus leiab, et kui X ei ööbi kodus ega käi koolis, st on ka emale kättesaamatu, pole emal võimalik temaga ka programme läbida. Seaduslik esindaja ei ole kordagi avaldanud, et ta ei oleks valmis X toetama, kuid see ei ole võimalik, kui isik seda ise ei soovi ning selles osas koostööd ei tee. Lisaks tuleb märkida sedagi, et varasemalt on talle programme määratud, kuid need ei ole soovitud mõju avaldanud ning nagu X ema ringkonnakohtu istungil sedastas, alaealise käitumine aina halveneb. Seda näitab mh ka asjaolu, et olles teadlik, et tema väärteoasja menetletakse ringkonnakohtus, kus toimub istung, kuhu ka alaealine ise oli kutsutud, istungile ta ei ilmunud ning tema ema selgitas, et X pole jällegi kodus olnud ja tema asukoht on teadmata. Seega ei näita X omaltpoolt üles mingisugust huvi ega valmisolekut programmides osalemiseks. Tema käitumisest võib järeldada, et tema motivatsioon kinnisesse lasteasutusse paigutamisest vähemkoormavate meetmete täitmiseks, on väga madal.
29. Kuigi kaebuses viidatakse lastekaitseseaduse §-st 21 tulenevatele põhimõtetele, mida tuleb last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel arvesse võtta, ei ole kaitsja toonud välja, mille vastu maakohus tema hinnangul eksinud on. Maakohus on otsustuse tegemisel võtnud arvesse X olukorda, tema isikuga seonduvat informatsiooni, selgitanud talle istungil võimalike vastuvõetavate otsuste sisu ja põhjuseid, samuti hinnanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis. Ühtegi asjaolu, mida maakohus poleks arvesse võtnud, pole kaitsja välja toonud. Samuti on alusetu kaebuse etteheide sellest, et maakohus ei ole kaalunud võimalust leebema mõjutusvahendi kohaldamiseks. Maakohus on hinnanud isikule üldkasuliku töö määramist edutuks ning oma sellekohast seisukohta ka põhjendanud. Samuti on maakohus võtnud arvesse X suhtes juba varasemalt kohaldatud meetmeid, mis aga ei ole tulemust andnud, mistõttu pole alust arvata, et käesoleval hetkel mõjuksid need isikut rohkem distsiplineerivalt, kui varasemalt. Seega ei saa nõustuda kaebuses tooduga sellest, et maakohus poleks kaalunud leebemate meetmete kohaldamist. See, et kaitsja ei nõustu maakohtuga, ei anna alust väiteks, et maakohus poleks oma otsust põhjalikult kaalunud. Sisuliselt leiab kaitsja, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on X puhul ebaproportsionaalne ning piisavalt tõhus oleks ikkagi üldkasuliku töö määramine. Selles osas on maakohus aga oma seisukoha avaldanud ning eelpool märkis ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga selles. Nagu X maakohtu istungil ise ka avaldanud on, tulevad tema probleemid eelkõige sellest, et ta suhtleb seltskonnaga, kes samuti tarvitavad alkoholi ja narkootikume ning võimaldavad neid tallegi. See aga omakorda tähendab seda, et ta pidutseb mitmeid päevi korraga, ei jõua kooli ega koju. Seega selleks, et tema käitumine paraneks, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ta paigutamine teise keskkonda, eemale seltskonnast, kellega koos alkoholi ja narkootikume tarvitatakse ning seda pikemaks perioodiks. Üldkasuliku töö tegemise ajal ei ole X-l takistusi samasuguse elu jätkamiseks ning sama sõpruskonnaga suhtlemiseks ning seetõttu lisaks eeltoodule ei anna see alust arvamuseks, et suudaks mõjutada isiku käitumist.
30. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 2, § 149 p-st 1, § 151 lg 1 p-st 1, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus tunnistas X süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega lõpetab väärteomenetluse NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. Kaitsja apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. Muus osas (KarS § 87 lg 2 p-s 8 sätestatud alaealisele kohaldatava mõjutusvahendi) osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
31. X-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja esitas taotluse osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on tasu suuruseks nõustamise (10 min), kohtuotsusega tutvumise, kaebuse esitamise (60 min) ja kohtuistungil osalemise (10 min) eest kokku 108 eurot, sh käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud, määratud kaitsja tasu ja kulud on vajalikud. VTMS § 30 lg 14 ja KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/