Obsah (9)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 139§ 175§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14262 Tsiviilasi Tõsta OÜ hagi väljamõistmi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Tõsta OÜ esitas 10.09.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes. 23.09.2021 kõrvaldas hageja hagis puudused, millega kõrvaldas ebatäpsused esitatud hagiavalduses. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 1003,42 eurot ja viiviste alates 10.09.2021 põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni määras 0,07% päevas nõudes. Hageja palub menetluskuludena välja mõista riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus võttis hagi 27.09.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Nõude aluseks on hageja ja ST Ehitusviimistlus OÜ vahel 07.05.2021 sõlmitud üürileping, mille alusel sai ST Ehitusviimistlus OÜ õiguse üürida hageja poolt üürile antavat vara: seadmed, masinad, tööriistad, muu tehnika. Lisaks esemete üürile reguleeris leping hagejalt ostetavaid kaupasid, mh teenuseid nagu transport, vara maha- ja peale laadimine, jne, millede eest makstav tasu ei sisaldu üüris. Hageja esitas ST Ehitusviimistlus OÜ-le arved, mis on tasumata. Kostja ja hageja vahel sõlmiti 07.05.2021 käendusleping, millega kostja võtab kohustuse vastutada põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmise eest hageja ees. Kuna põhivõlgnik nimetatud arveid nõuetekohaselt ei tasunud, pöördus hageja volitatud esindaja 2 25.08.2021 kostja poole, paludes täita rahalised kohustused hiljemalt 04.09.
2. Hageja edastas kostjale ka kõik tasumata arved, milles on näidatud, mis eseme üürimise või teenuse ostmise eest oli kostja kohustatud maksma. Kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees täitnud.
3. Kostja on kinnitanud hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamist 04.11.2021 saadetud e-kirjas. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 18.11.
4. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega käesoleva ajani.
5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

5.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. 6. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud seoses hagi koostamisega ja edastamisega 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 7.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja kulud hagiavalduse koostamisele ja edastamisele summas 150 eurot on põhjendatud.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja pole sellesisulist kinnitust esitanud, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 150 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 350 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 350 eurot. 8.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 3