) § 362 lg 1 alusel, kuna esinevad
Taotluses märgitakse järgmist. 1.
) alusel (kinnipidamisprotokoll dtl 22-23). 1.
1.5. PPA on seisukohal, et käesoleval juhul esineb põgenemisoht
lg 21 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 tähenduses nende koosmõjus. Isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest ning isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja tervis olid ohus. 1.6. Arvestades isiku poolt antud selgitusi rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel, on PPA seisukohal, et esineb ka
Kuigi isikut ei ole peale ebaseaduslikku piiriületust kinni peetud VSS alusel, on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati siiski väljasaatmise vältimiseks. Käesoleval juhul ei taotle isik rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest, vaid väidetava tagakiusu tõttu Kuubal. Olukorras, kus isik taotleks kaitset riigi eest, millest ta vahetult ebaseaduslikult Eestisse saabub, on arusaadav, et tal ei pruukinud olla muud võimalust riigist lahkumiseks kui ebaseaduslik piiriületus. Käesoleval juhul viibis isik mitu kuud Venemaa Föderatsioonis ning tema selgitustest ei nähtu, et tema elu või tervis oleks Venemaal viibides olnud kuidagi ohus. Asjaolu, et Venemaa Föderatsioonis ei olnud võimalik saada residentsust ja muid hüvesid, ei õigusta PPA hinnangul ebaseaduslikku piiriületust. Isiku abikaasa väitel oli esmaseks sooviks liikuda Venemaalt Ameerika Ühendriikidesse, kuid kuna see osutus väidetavalt võimatuks, otsustati liikuda kas Eestisse või Leetu. Jääb arusaamatuks, miks ei üritanud isikud Venemaalt lahkuda seaduslikult. Avalike allikate kohaselt on Kuuba kodanikel võimalik viisavabalt reisida 28 erinevasse riiki, sh Venemaale. Arvestades, et isikutel õnnestus takistusteta lahkuda Kuubalt Venemaa Föderatsiooni, ei ole PPA hinnangul usutav, et ebaseaduslikuks piiriületuseks esines vältimatu vajadus. Eeltoodut arvestades on PPA hinnangul põhjendatud isiku kinnipidamine
lg 2 p 5 alusel ka olukorras, kus isikut ei ole varem kinni peetud väljasaatmise eesmärgil. PPA hinnangul ei ole usutav, et isik ei olnud teadlik, et peale ebaseaduslikku piiriületust võidakse ta kinni pidada ja saata tagasi kas riiki, kust ta saabus Eestisse või kodakondsusjärgsesse riiki. 2 1.7.
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Taotluses viidatud kohtupraktika kohaselt ei suuda põgenemisohu tuvastamisel isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Kuigi PPAl on ühe järelevalvemeetmena võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, ei taga see PPA hinnangul isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetluse lõpuleviimiseks.. Kehtiv reisidokument ei takistanud isiku ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemast, mis annab aluse arvata, et see ei takista tal ka soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast. 1.
Y on esitanud 24. novembril 2021 rahvusvahelise kaitse taotluse. 6.
lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada
¹ lõikes 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.
lõike 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja
lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega. 3 7. Taotluse ühe alusena nimetatud
lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on 17. aprilli 2020. a määruses asjas nr 3-19-1068 rõhutanud, et
lg 2 punkti 5 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik
lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt direktiivi 2013/33 art 8 lg 2 ja lg 3 p d). Kohus peab PPA järeldust, et rahvusvahelise kaitse taotlus võib praegusel juhul olla esitatud Eestist lahkumiseks kohustamise või väljasaatmise vältimiseks, põhimõtteliselt põhjendatuks. Samas ei pea kohus eeltoodud Riigikohtu praktikat silmas pidades võimalikuks tugineda praegusel juhul
Pole vaidlust selle üle, et isikut ei ole peetud VSS alusel kinni ning teda tuleb pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks alates vastava taotluse esitamisest. Seejuures ei ole määrav, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati sedavõrd kiiresti, et PPA ei jõudnud eelnevalt isikut VSS alusel kinni pidada. Isiku suhtes ei ole hetkel kehtivat lahkumiskohustust. 8.
lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Kohtupraktikas on rõhutatud, et selle sätte kohaldamiseks peab PPA piisavalt põhjendama, milliseid andmeid on vaja täpsemalt kontrollida ja kuidas on need seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega, et õigustatud oleks isikult vabaduse võtmine. PPA on selgitanud taotluses ja kohtuistungil, et täpsemalt tuleb välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused, et hinnata, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele. Ainuüksi soov elada riigis, kus kaitstakse vabadusi, ei saa olla selleks piisav. Samuti vajab kontrollimist isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega. PPA arvates pole võimalik olemasoleva info pinnalt hinnata, kas isiku suhtes esineb kaitsevajadus või mitte. Kohus nõustub PPA-ga selles osas. Isiku ja tema kaaslase selgitustes Venemaal viibimise osas on ilmnenud vastuolusid ning selgusetuks on jäänud, miks ei kasutanud isik võimalust lahkuda Venemaalt seaduslikke võimalusi kasutades, kui tal on olemas ka kehtiv reisidokument. Isiku selgitus kohtuistungil, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid, pole millegagi tõendatud. 9. Taotluse põhjenduste ja istungil antud selgituste põhjal leiab PPA, et isiku puhul esineb lisaks asjaolude väljaselgitamise vajadusele ka
lg 2 p 4 kohaldamise teine eeldus – põgenemisoht, ning ilma teda kinnipidamiskeskusesse paigutamata ei pruugi ta rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute lõpuleviimiseni kättesaadav olla. Kohtupraktika järgi võivad PPA ja kohus prognoosotsuse tegemiseks põgenemise ohu hindamisel arvesse võtta isiku varasemat käitumist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13). Isiku seletustes tema Venemaal viibimisega seoses on vastuolud. Venemaalt on esmalt soovitud liikuda USA-sse ning selle plaani ebaõnnestumisel hakati valima uut riiki, kusjuures Eesti ei ole olnud isiku algne sihtkoht. Ta nimetas kohtuistungil erinevaid riike, mida kaaluti sihtkohtadena. Vastuseks PPA küsimusele teatas isiku elukaaslane kohtuistungil, et nad ei olegi kaalunud seaduslikke võimalusi Venemaalt lahkumiseks. Eelnev annab alust arvata, et isik võib 4 õigusvastaselt käituda ka Eestis viibides, mh lahkuda siit enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Isiku ütlustest selgub, et ta on nõus asuma mistahes riiki, kus austatakse vabadusi. Kuigi isik väidab, et seal poleks Venemaal asüüli (rahvusvahelist kaitset) ega elamisluba saanud, ei ole ta seda isegi püüdnud taotleda. Kohtu hinnangul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis oleksid sundinud isikut Venemaalt lahkuma turvalisuse eesmärgil, kasutades selleks pealegi ebaseaduslikku piiriületust. Kohus peab PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. 10. Eelnevat arvestades on täidetud
Asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega oleks edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Taotluses ja PPA istungil esitatud täienduste kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb väidetav oht, mis lähtub poliitilisest olukorrast Kuubas. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe
novembri
lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole
lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
lg 2 p-des 1-5 ja ps 7 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta (viidatud määruse p 12). 12. PPA on selgitanud, miks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul tõhus
Kuigi isikul on olemas reisidokument, mille hoiule võtmist saaks ühe võimaliku abinõuna kasutada (
lg 1 p 4), puuduvad tal seosed Eestiga ning koht, kus elamiseks saaks isikut kohustada. Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et
lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses.
lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.