Obsah (5)

§ 118§ 74§ 75§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-6909 Kohtukoosseis Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Heili Se

§ 118lg 1 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 26.

oktoobri 2021.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav Süüdistatava Argo Terrase kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Abiprokurör Maarja Gustavson Argo Terras, elukoht: XXX; isikukood: 38112174220; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX, kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Brigitta Mõttus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 26. oktoobri 2021.a otsus kriminaalasjas nr 1-21-6909 tühistada osaliselt: 1.

§ 74lg 1, 2 alusel vangistuse osaliselt täitmisele pööramise osas; 2.

Kohesele kandmisele kuuluva vangistuse ja ülejäänud osas karistuse tingimisi kohaldamata jätmises; 3. Kohesele kuuluva karistuse kandmise aja alguse ja kohustuse ilmuda kohesele kandmisele kuuluva karistuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8). Tühistatud osas teha uus otsus, millega lugeda: 1 Kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, jätta see

§ 74lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata.

Muus osas, sh määratud katseaja pikkuses ja

§ 75lg 1 p 1-6 kontrollnõuetes jätta maakohtu otsus muutmata.

Kaitsja taotlus tõendi, s.o iseloomustuse materjalide juurde võtmiseks jätta rahuldamata ja tagastada tõend kaitsjale. Kaitsja apellatsioon rahuldada. Määrata Advokaadibüroole Mõttus makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks Argo Terrasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 108 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Argo Terrast (Terras) süüdistatakse selles, et tema 19.02.2021 kella 20:00 ajal Pärnu linnas XXX korteri nr X köögis tahtlikult lõi oma poolvenda X metallist ahjuroobiga vähemalt viiel korral pea piirkonda ja vähemalt kolmel korral vastu löökide eest pea kaitseks ette tõstetud vasakut kätt. Argo Terras tekitas ahjuroobiga löömisega X-le füüsilist valu ja vähemalt neli nädalat, kuid mitte üle nelja kuu kestvaid tervisekahjustusi – vasaku abaluu õlanuki vähese nihkega ja vasaku käe lodiluu nihketa murrud ning haava vasakul randmel, viis haava pea piirkonnas ning eluohtliku tervisekahjustuse – koljuvõlviluu lahtise murru (otsmikuluu lahtise sissevajutusmurru paremal pool koos ämblikvõrkkelme verevalumisega otsmikusagara piirkonnas). Seega Argo Terras, tekitades tahtlikult tervisekahjustuse, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani tahtlikult toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Pärnu Maakohtu
2. oktoobri 2021 otsusega lühimenetluses tunnistati Argo Terras süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.02.2021.a kuni 21.02.2021.a, s.o 3 päeva. Seega kandmisele kuulus 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrati, et kohesele kandmisele kuulub 4 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Argo Terras ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Argo Terrast katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Argo Terrast osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. 2 Argo Terrast kohustati ilmuma kohesele kandmisele kuuluvat karistust, s.o 4 kuud vangistust, kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Kohtu määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le

1. Argo Terrase kohesele kandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvati alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. 2.2 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Argo Terrase kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 26.10.21 otsus kriminaalasjas nr 1-21-6909 osaliselt, seda määratud karistuse osas, s.o tühistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4 (seda osas, mis puudutab reaalset vangistust ehk apellant palub tühistada

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määratud kohesele kandmisele kuuluva 4 kuuline vangistus ja punkt

1. Teha tühistatud osas uus otsus, kus mitte kohaldada süüdistatava suhtes reaalset vangistust. Menetluskulud jätta apellatsioonimenetluses riigi kanda. 3.1 Apellant märgib, et maakohus ei ole piisavalt analüüsinud tea toimepanemise asjaolusid ja arvestanud süüdlase isikut ning määratud karistus ei vasta isiku süüle. Samas ei vaidlusta kaitsja iseenesest mõistetud karistuse määra, kuid süüdistatavale on oluline see, et teda ei kohustataks minema reaalselt karistust täitma. Apellant vaidlustab asjaolu, et kohus on leidnud, et määratud karistus kuulub osaliselt reaalselt ärakandmisele. Apellant rõhutab, et ka prokurör ei näinud isiku süüd nii suurena, et taotleda reaalset vangistust. Kohtu vastavasisuline otsus tuli apellandile ja tema kaitsjale üllatusena. 3.2 Kohus on asunud seisukohale, et kuna tegemist oli väga intensiivse rünnakuga, mis on põhjustanud ohu kannatanu elule, siis see vajab selgemat hukkamõistu osalise vangistuse näol, et ära hoida Argo Terrase poolt uute sarnaste süütegude toimepanemine. Kohus leiab, et šokivangistus 4 kuud on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja ei nõustu vastava kohtu seisukohaga. Reaalne osaline vangistus antud isiku suhtes ei täida kindlasti oma eesmärki. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et just šokivangistus täidab antud isiku suhtes karistuse eri-ja üldpreventiivseid eesmärke ning kuidas see suunab isikut õiguskuulekale käitumisele. 3.3 Vangistus on kõige kahjulikum karistusliik ning alati peaks enne reaalse karistuse määramist, ka olukorras, kus on toimepandud raske kuritegu, kaaluma, kas siiski süüdistatavat saaks mõjutada muul moel. Antud juhul ei täidaks reaalne vangistus oma eesmärki. Kaitsja seisukohast ei ole kohus kaalunud piisavalt, kas just antud isiku suhtes on šokivangistus asjakohane ja proportsionaalne karistus viis. Süüdistatav ei ole eelnevalt karistatud, ta on kannatanuga leppinud, ta igapäevaselt kahetseb tehtud tegu. Teda ei ole vajalik isoleerida ühiskonnast, et isik saaks aru oma teo tagajärgedest ja hoiduks edasiselt selliste tegude toimepanemisest. Isik ei ole ühiskonnale ohtlik, tegemist ei olnud ka kavatsetud ja teadliku eesmärgiga tehtud teoga, vaid nagu süüdistatav on ka kirjeldanud, tal läks silme eest mustaks – ehk ta ei saanud sellel hetkel aru, kui intensiivsed tema löögid on ja millist kahju need võivad tekitada. Nagu on ka tunnistaja kirjeldanud, kannatanu häiris ja solvas süüdistatavat ja itsitas tema üle. Kõik see ei ole loomulikult õigustus, kuid kaitsja hinnangul, kohtu sellekohane 3 seisukoht, nagu süüdistatav oleks olnud teadlik ründe ajal, et tema löögid võiksid põhjustada eluohtlikud tervisekahjustused, ei vasta tuvastatud asjaoludele. 3.4 Argo Terrase tööandja, Y AS on ise omaalgatuslikult pöördunud kaitsja poole, pärast kohtuotsuse ja karistuse teadasaamist ja tundnud muret isiku käekäigu üle. Tööandja on kirjutanud ka kohtule Argo Terrase iseloomustuse ning palunud ka omalt poolt, et reaalset vangistust ei kohaldataks, kuna see ei ole antud isiku puhul kohane karistus ega ei täidaks oma eesmärki. Mõju vastaval karistusel oleks Argo Terras iseloomuomadusi arvestades vastupidine. Kõige mõjusam on isikule määratud kriminaalhooldus, koos kontrollnõuetega. PROKURÖRI SEISUKOHT:
2. Abiprokurör palub jätta Argo Terrase kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 26.10.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-21-6909 muutmata. 4.1 Prokuröri hinnangul kaitsja argumendid karistuse muutmise osas kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna ning Pärnu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on karistuse mõistmisel lähtunud

§ 56

sätetest ning võtnud lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra, seejärel tuvastanud süüdistatava süü suuruse, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus on võtnud ka arvesse asjaolu, et Argo Terras ründas kannatanut väga intensiivselt. Prokuratuur nõustub Pärnu Maakohtu seisukohaga, et A. Terrase tegu vajab selgemat hukkamõistu osalise vangistuse näol, et ära hoida Argo Terrase poolt uute sarnaste süütegude toimepanemine, hoolimata asjaolust, et prokuratuur palus kohtul Argo Terras süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 4 aastat ja 6 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat vangistust, mille hulka arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, ning

§ 74lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et kaitsja argumendid väärivad osaliselt tähelepanu. 5.1 Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kaitsja poolt apellatsiooni lisana esitatud täiendav tõend süüdistatava Argo Terrase iseloomustamiseks tuleb tagastada, kuna tegemist on lühimenetlusega, mistõttu on välistatud sellise täiendava tõendi esitamine apellatsioonimenetluses. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid, sh iseloomustust puudutavat tõendit. Seega ei oleks lühimenetluse omapära tõttu saanud vastavat tõendit esitada ka maakohtus (vt RKKKo nr 3-1-1-91-07, p 7, 3-1-1-99-13, p 10). Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendava tõendi esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses (vt RKKKo nr 3-1-1-79-10, p 10.1). Seega kaitsja taotlus täiendava tõendi, s.o iseloomustuse asja juurde võtmiseks tuleb jätta rahuldamata ning esitatud tõend tagastada. Apellatsioonis esitatud sellekohased põhjendused jätab kolleegium tähelepanuta. 4
2. Kaitsja seisukohale, et määratud karistus ei vasta isiku süüle ning vangistus on kõige kahjulikum karistusliik ja alati peaks enne reaalse karistuse määramist kaaluma, kas süüdistatavat saaks mõjutada muul moel, tuleb kolleegiumil märkida, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Arvestades apellatsioonis toodud ülejäänud põhjendusi ja esitatud taotlust, tuleb kolleegiumil asuda seisukohale, et kaitsja vaidlustab põhikaristuse individualiseerimise viisi. 6.1 Kolleegium nõustub apellandi väitega, et maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks just n-ö šokivangistus täidab süüdistatava suhtes eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning kuidas lühivangistus suunab süüdistatavat õiguskuulekale käitumisele. Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohtu otsusest ei selgu, kuidas võiks just selline karistuse individualiseerimise viis sellele konkreetsele süüdistatavale mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui süüdistatav on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. 6.2 Maakohus on märkinud, et tegemist on raske isikuvastase ründega ning süüdistatav on väga intensiivselt rünnanud kannatanut, mis vajab hukkamõistu osalise vangistuse näol (tl 103). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud üheselt seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-41-04; 3-1-1-21-05; 3-1-1-99-06). Maakohtu argumendid on omavahel vastuolulised, kuna tulenevalt süü suurusest on maakohus leidnud, et šokivangistuse kohaldamine on vajalik, kuid teisalt on maakohus pidanud võimalikuks, et just tulenevalt süü suurusest ja süüdistatava isikuomadustes saab ja tuleb kohaldada

§ 74sätteid ehk jätnud karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata (tl 103).

Seejuures väärib märkimist, et ka süü suuruse tuvastamisel on maakohus asunud seisukohale, et rünne oli intensiivne, kuid pidas võimalikuks mõista sanktsiooni alammäära lähedase karistuse (tl 102). Seega tegemist ei olnud sellise asjaoluga, mis oleks mõjutanud süü suurust oluliselt ehk tegelikkuses ei olnud toodud argument kaalukas. Mõistetud karistuse individualiseerimisel tuleb kindlasti arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve, kuid ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel ei saa mõistetud karistust individualiseerida nn šokivangistusega. 6.3 Maakohus on märkinud, et süüdistatavat Argo Terrast ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Muid süüdistatava iseloomustavaid andmeid ei ole maakohus märkinud ega analüüsinud. Otsusest ei selgu, millised on need süüdistatava isikuomadused, mis vajaksid eripreventiivses mõttes nn šokivangistuse kohaldamist. Seega jääb kolleegiumil ebaselgeks, miks osa karistusest siiski täitmisele pööratakse. Arvestades, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, saab kolleegium asuda seisukohale, et tegemist on juhusesüüteoga. Süüdistatava Argo Terrase varasemast elukäigust ei nähtu, et Argo Terrase suhtes oleks vaja rakendada nn šokivangistust, mis suunaksid teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Üksnes abstraktne võimalus, et süüdistatav asub taas alkoholijoobes sarnaseid kuritegusid toimepanema, ei ole mõistetud karistuse individualiseerimine nn šokivangistusega piisav. Seejuures on maakohus kohaldanud

§ 75

lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi just selleks, et ära hoida uute sarnaste kuritegude toimepanemist, mistõttu on nimetatud kohustusete näol viidud selline oht miinimumini. Kolleegiumil ei ole alust asuda seisukohale, et šokivangistusel oleks praegusel juhul suurem ja olulisem eripreventiivne mõju. 6.4 Väärib märkimist, et süüdistatav on viibinud ka eelvangistuses kolm päeva, mis kindlasti oli juba mõjus, arvestades, et tegemist on isikuga, kes ei ole varem midagi taolist kogenud. Samuti 5 tuleb arvestada, et süüdistataval on tuvastatud kerge vaimne alaareng, mis võib viidata puudulikule probleemilahendusoskusele, mistõttu tuleb ka seda asjaolu arvestada mõistetud karistuse individualiseerimisel. Samas tuleb asuda seisukohale, et süüdistataval tuvastatud diagnoos ei piiranud tema arusaamisvõimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida, kuna kogutud tõenditest ei nähtu, et Argo Terrasel tuvastatud kerge vaimne alaareng võis takistada tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Seega ei ole alust kergendada karistust

§-de 35 ning 60 alusel. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et ülaltoodud asjaolud kogumis viitavad sellele, et Argo Terrasele mõistetud vangistus on võimalik jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele ja süüdistatavale Argo Terrasele mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata jätmisele.

1. Viimasena peatud kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Argo Terrasele riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada kohtuotsusega tutvumise ning analüüsi eest (30 minutit), kaitsealusega suhtluse eest (30 minutit) ja apellatsioonkaebuse koostamise (60 minutit) eest kokku 108 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kokku summas 108 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
3. oktoobri 2021.a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 6