KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 31. detsember 2021, Tallinn 3-21-1470 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamis

“) § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 ja § 23 lõikest 1 tuleneb, et välismaalast võib tema väljasaatmise tagamiseks halduskohtu loal kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks välismaalase põgenemise ohu tõttu piisavalt tõhus ning kui kinnipidamine ei ole muid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Isiku kinni pidamine kinnipidamiskeskuses on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Selleks, et ebaseaduslikult riigis viibiv isik võiks vabaduses olles oodata enda välja saatmist või korraldada enda välja saatmise ise, peab tema suhtes olema teatav usaldus, et ta ei asu enda väljasaatmist takistama. 6. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht

§ 15lg 2 punkti 1 tähenduses.

Hinnangu andmine isiku põgenemisohule on prognoosotsus, mille tegemisel saab tugineda eelkõige isiku varasemale käitumisele. Puudutatud isiku põgenemisohtu on käsitletud käesolevas haldusasjas varem tehtud kohtumäärustes (Tartu Halduskohtu 01.07.2021 määrus, Tartu Ringkonnakohtu 28.07.2021 määrus ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2021 määrus). Nõustun nende põhjendustega ning leian, et sellekohane hinnang on jätkuvalt asjakohane. VVS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise muuhulgas juhul kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik vastab sellele tunnusele. Lisaks sellele on 2 kohtud juba eelnimetatud määrustes tuvastanud, et puudutatud isik on vanglas karistust kandes korduvalt pannud toime distsiplinaarsüütegusid, samuti on ta vanglas viibides toime pannud kuriteo. Nõustun PPA seisukohaga, et need asjaolud õigustavad puudutatud isiku umbusaldamist, kuna need seavad väga tõsise kahtluse alla puudutatud isiku suutlikkuse käituda õiguskuulekalt ehk täita õigusnormidest tulenevaid kohustusi või enda antud lubadusi. Seega ei saa usaldada puudutatud isiku väidet, et ta vabaduses viibides kas vabatahtlikult Eestist lahkub või vähemalt PPA-le väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav on. Samuti on juba eelviidatud kohtumäärustes tuvastatu pinnalt usutav, et puudutatud isikul on raskusi oma käitumise kontrollimisega. Pidades silmas, et puudutatud isik ei ole pikka aega vabaduses viibinud, on eeltoodud asjaoludel vägagi võimalik, et ta satub kiiresti mingisugustesse juhuslikesse sekeldustesse või kohtub mingisuguste isikutega, kelle tõttu või kelle mõjutusel otsustab ta ikkagi, et ei soovi Eestist lahkuda. 7. Nõustun PPA seisukohaga, et

sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei oleks piisavad tagamaks, et puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel reaalselt kättesaadav on. Nendeks meetmeteks on eelkõige kohustus elada kindlas elukohas ja kohustus käia politseiasutuses end registreerimas. Puudutatud isik on oma varasema käitumisega selgelt näidanud, et järgib kehtivaid õigusnorme ja täidab oma kohustusi siis, kui see talle sobib.

§-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on võimalik isiku suhtes, keda PPA saab usaldada. Antud juhul ei pea PPA-l puudutatud isiku suhtes sellist usaldust olema. Lisaks sellele tuleb tähele panna, et Eestist lahkumiseks on puudutatud isikul vaja reisidokumenti. Kui puudutatud isik viibib vabaduses, on tal võimalik pärast seda kui ta dokumendi kätte saab, see dokument peita või see hävitada ning seeläbi enda väljasaatmine uuesti nurjata või vähemalt seda edasi lükata.

1. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kuigi praeguseks on puudutatud isik väljasaatmismenetluses nõutaval määral oma kaasaaitamiskohustuse täitnud, siis esimese kinnipidamiskeskuses viibitud viie kuu jooksul avaldas puudutatud isik korduvalt, et ei soovi PPAga koostööd teha. See seab kahtluse alla puudutatud isiku väidete siiruse ja annab pigem alust kahtluseks, et kaasaaitamiskohustust asus puudutatud isik eeskätt täitma selleks, et tekiks võimalus kinnipidamiskeskusest vabaneda, ilma väga selge soovita tegelikult Eestist lahkuda. Kohtuistungil esitatud põhjendus, et varasem koostööst keeldumine oli tingitud pooleliolevast haldusasjast 3-21-398, ei ole veenev – selles kohtuasjas kohaldati esialgset õiguskaitset ning see tagas puudutatud isikule kindluse, et kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teda Eestist välja saata võimalik ei ole. Neil asjaoludel on võimalik, et vabadusse pääsedes otsustab puudutatud isik kiiresti ümber, et ei soovi siiski Eestist lahkuda. Varem korduvalt õiguskorraga pahuksis olnud isiku puhul ei saa eeldada, et kui ta pärast mitmekordset kaasaaitamiskohustuse täitmisest keeldumist otsustab kaasaaitamiskohustust täitma asuda, siis ei otsusta ta hiljem uuesti ümber, kui see talle mingil põhjusel otstarbekas tundub.
2. Asjaolu, et puudutatud isikul pole kehtivat dokumenti ja ta ei saaks Eestis ega mõnes muus Schengeni ala riigis seaduslikult töötada, ei välista võimalust, et ta hakkab väljasaatmisest kõrvale hoidma. On ilmne, et isegi kui puudutatud isik vabaduses viibides end PPA eest varjama asub, ei ole võimalik end varjata kuigi kaua, ent põgenemisoht seaduse tähenduses ei tähendagi seda, et isik jäljetult ja igaveseks kaob. Põgenemisoht seisneb ka selles, et puudutatud isik ei ole oma tegevusest tulenevalt PPA-le kättesaadav ajal, mil on plaanitud tema väljasaatmise toimingute tegemine. Kuigi on tõsi, et puudutatud isikul ei oleks kehtiva dokumendi puudumisel võimalik seaduslikult teise riiki liikuda ega tööle asuda, on Schengeni ala sisepiiridel piirikontrolli puudumise ning reaalselt paraku ohtrate ebaseadusliku töö leidmise võimaluste kontekstis võimalik vähemalt 3 teatud aja jooksul end tõhusalt varjata, millega kaasneks aga eeskätt PPA-le arvestatav täiendav ressursikulu väljasaatmisele kuuluva isiku otsimisele. 10.

§ 25

lõikest 2 tuleneb, et pärast seda kui välismaalast on kinnipidamiskeskuses kinni peetud kuus kuud, saab halduskohus tema kinnipidamise tähtaega pikendada tingimusel, et puudutatud isik jätkuvalt ei täida kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Käesoleval juhul esineb viimasena nimetatud olukord – puudutatud isiku välja saatmiseks vajab ta reisidokumenti, mille väljastamist ta on taotlenud, ent mida Venemaa Föderatsiooni saatkond senini ei ole puudutatud isikule väljastanud. 11. Puudutatud isiku soov kohtuda enne Eestist lahkumist oma eaka vanaemaga, on tõenäoliselt siiras. Samas ei vähenda see puudutatud isiku põgenemisohtu ning puudutatud isiku huvi lähedasega kohtuda ei kaalu üles väljasaatmisest kõrvale hoidmise riski. PPA on põhjendatult esile toonud, et puudutatud isiku varasem korduv õigusvastane käitumine veenab selles, et perekondlikud sidemed ja huvi nende hoidmise vastu ei motiveeri puudutatud isikut õiguskuulekalt käituma. 12.

§ 25lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa.

Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 4