KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-954 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalv

) §-st 124 tulenevalt tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks. Kuidas seab üks pudel sissetoodud alkoholi ohtu Eesti rahva tervise? Kui tegemist oleks märkimisväärselt suurema koguse alkoholiga, võiks tulla kõne alla

§ 124lg 1 p 4.

11.

1. Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
2. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited. 12.
3. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on põhjendatud ning kaalutlusvigadeta, haldusorgan on selgitanud piisava põhjalikkusega välja asja otsustamise seisukohast olulised asjaolud ning andnud neile põhjendatud ja õiglase hinnangu ning kaalutlused nähtuvad vaidlusalustest haldusaktidest. 12.
4. Elamisloa andmisest keeldumise puhul ei ole tegemist topelt karistamisega. Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt läbiviidud väärteomenetluse raames karistati isikut süüteo toimepanemise eest. Elamisloa taotluse menetlemise puhul on aga tegemist haldusmenetlusega, seega ei saa haldusmenetluses tehtud otsust lugeda topelt karistamiseks. Karistamise alused on kindlaks määratud karistusseadustikus. Elamisloa andmisest keeldumine ei ole karistus süüteo toime panemise eest. 12.3.

§ 124

lg 1 p 4 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada rahva tervist. Seega ei tulene nimetatud keeldumise alusest tingimust, et välismaalase Eestis viibimine ohustab rahva tervist, vaid piisab, kui rahva tervise ohtu seadmine on võimalik ja asjaolude pinnalt on selliseks arvamuseks alust. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tõi Eestisse ebaseaduslikult alkoholi. Kaebaja on korduvalt nii vaidemenetluses, kui ka kohtule esitatud kaebuses rõhutanud, et niivõrd väike kogus alkoholi, mis oli kaebajal kaasas Eesti Vabariiki saabudes, ei saa kuidagi ohtu seada Eesti rahva tervist. Sellega on kaebaja korduvalt viidanud oma toimepandud õiguserikkumisele kui vähetähtsale rikkumisele. Vastustaja juhib tähelepanu, et MTA väärteo otsusest nähtub, et isikul oli Eestisse saabumisel kaasa kaks pudelit, kokku 1,9 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku. Antud rikkumise puhul ei oma tähtsust, mis eesmärgil kaebaja ebaseadusliku kauba Eestisse tõi, vaid fakt, et isik üritas salaja riiki tuua deklareerimata kanget alkoholi. Deklareerimata kange alkoholi puhul ei ole teada ei alkohoolse vedeliku päritolu ega koostis, mistõttu võib taolise alkoholi tarbimine ohustada kolmandate isikute tervist. 12.

1. Kange alkoholi salaja üle piiri toomine on piisav, et arvata, et tegemist võib olla tervisele ohtliku alkoholiga, vastasel juhul ei oleks kaebajal olnud põhjust proovida ilma alkoholi deklareerimata riiki siseneda. Sellest tulenevalt on põhjendatud kahtlus, et deklareerimata kange alkoholi võimaliku kasutamisega võib kaasneda oht kolmandate isikute tervisele. Siinkohal tuleb arvestada ka kaebaja poolt PPA-le
2. veebruaril 2021 esitatud seisukohtades väljatoodut, et lisaks deklareerimata alkoholile oli isikul kaasas ka kaks pudelit konjakit, mida isik plaanis pakkuda eeloleva sünnipäeva puhul kolleegidele. Antud asjaoludest tulenevalt ei saa välistada ka deklareerimata kange alkoholi tarbimist töökaaslastega, arvestades, et isikul oli plaanis kolleegidele pakkuda sünnipäeva puhul alkoholi. 12.
3. Kaebaja väited vedeliku tegeliku kasutamise kohta on paljasõnalised. Kaebaja on küll väitnud, et kasutab kaasa võetud deklareerimata kanget alkoholi (piiritust) 3

§ 124lg 1 p 5 alusel, kui välismaalast on karistatud süüteo eest.

Kaebajat on karistatud 27. detsembril 2020 toimepandud süüteo eest, mille objektiks oli deklareerimata kange alkohol. Isikut karistati tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 alusel deklareeritava kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise eest kaupa deklareerimata jättes väärteo korras. Seega on isikut karistatud süüteo toimepanemise eest ning sellest tulenevalt esineb elamisloa andmisest keeldumise alus

§ 124

lg 1 p 5 näol.

§ 11

kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. 12.

1. Välismaalastel ei ole erinevalt Eesti Vabariigi kodanikest põhiõigust riigis viibida ja töötada. Sellest tulenevalt on meelevaldne ka kaebaja väide, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine takistab isiku õigusi ja vabadusi, sh saada tööd ja teenida ausate põhimõtete alusel elatist. Kaebaja on elamisloa taotluse esitamisele eelnevalt alates
2. aasta augustist töötanud Eestis ametlikult ettevõttes Frigohans OÜ LTR-i alusel. Vastustaja selgitab, et elamisloa andmisest keeldumisega ei võetud isikult õigust Eestis tööd teha ja ausalt elatist teenida. Nimelt on kaebajal võimalik ka edaspidi seaduslikult tööd teha LTR-i alusel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA
4. märtsi
5. a otsuse nr 15.3-3.1/759-1 ja
6. aprilli
7. a vaideotsuse nr 15.3-10/136-4 tühistamiseks.
8. märtsi
9. a otsusega keeldus PPA kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest.
10. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtu hinnangul PPA
11. märtsi
12. a otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta, kuna PPA jättis olulised asjaolud kaalutluse teostamisel arvestamata ning sel põhjusel ei ole kohus veendunud otsuse proportsionaalsuses.
13. Vaidlustatud otsusega keeldus PPA kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest

§ 124lg 1 p-de 4 ja 5 alusel.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pani toime väärteo, mille tõttu kujutab ta ohtu nii avalikule korrale kui ka rahva tervisele. PPA tuvastas, et kaebaja pani 27. detsembril 2020 toime teo, mis kvalifitseeriti väärteona TS § 69 lg 1 alusel ning teda karistati rahatrahviga deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. 4

§ 124

lg 1 p 4 järgi võib keelduda välismaalasele tähtajalist elamisluba andmast, kui on alust arvata, et tema Eestis viibimine võib ohustada rahva tervist.

§ 124

lg 1 p 5 lubab elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Mõlemat sätet on võimalik kohaldada, võttes arvesse isiku karistamist süüteo eest. Tegemist on diskretsiooni võimaldavate alustega elamisloa andmisest keeldumiseks. Riigikohus on oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti põhjendus olema eriti põhjalik, ning selgitanud, et kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis (vt Riigikohtu 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 33-1-29-12, p 19). Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-54-11, p 12). 17.

§ 124

lg 1 p 4 sõnastus seostab elamisloa andmisest keeldumise kaebaja käitumisest lähtuva ohuga rahva tervisele.

§ 124

lg 1 p 5 sõnastuse järgi võib elamisloa andmisest keeldumist põhjendada üksnes isiku karistamise faktiga, temast lähtuvat ohtu ei ole vaja tuvastada. Riigikohus on 18. novembri 2020. a kohtuotsuses asjas nr 3-19-92 p-s 21 selgitanud, et

§ 124

lg 1 p 5 on kohaldatav erandlikel juhtudel, kui kuriteo toime pannud isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale polegi vaja põhjendada. Sellele järeldusele viis Riigikohtu Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades nr C-381/18 ja C-382/

1. Selles otsuses asus Euroopa Kohus seisukohale, et liikmesriikide pädevad asutused saavad teatud juhtudel direktiivi 2003/86/EÜ artikli 6 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tugineda üksnes asjaolule, et isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemises, ilma et tuleks tuvastada, et tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi asjaomases liikmesriigis. Seda võib siiski teha ainult sellisel juhul, kui kuriteo raskus või laad on selline, et on vaja välistada kolmanda riigi kodaniku viibimine asjaomase liikmesriigi territooriumil (p-d 63 ja 66).
2. PPA oli vaidlusaluses
3. märtsi
4. a otsuses seisukohal, et kaebaja pani toime väärteo, mille tõttu kujutab ta ohtu nii avalikule korrale kui ka rahva tervisele. PPA hinnangul on välismaise päritoluga kange alkoholi Eestisse deklareerimata toimetamine tõsine süütegu, mis paneb ohtu Eesti rahva tervise. Vaidlusaluses vaideotsuses on PPA täiendavat selgitanud, et kaebaja on üritanud pisendada oma süütegu, väites, et tal oli Eestisse tulles kaasas üks pudel deklareerimata alkoholi. Samas, elamisloa taotluse menetluses kinnitas kaebaja, et tal oli Eestisse tulles kaasas kaks pudelit deklareerimata alkoholi.
5. Kohus selgitab, et välismaalasest lähtuva ohuprognoosi tegemisel tuleb hinnata toimepandud süüteo raskust, selle laadi ning võimaliku kordumise tõenäosust. Vaidlusalustest otsustest ei nähtu, et PPA oleks tegelikult analüüsinud väärteo toimepanemise asjaolusid, laadi jms iseloomustavaid tegureid. Kohus on seisukohal, et kaebaja toime pandud väärteo raskus ega laad pole selline, et on vaja välistada tema viibimine Eestis. Seetõttu ei saanud talle elamisloa andmisest keelduda

§ 124lg 1 p 5 alusel.

Vaidlusalune otsus tugineb ühekordsele eksimusele, mida väärtegu menetlenud kohtuväline menetleja ei pidanud erakordselt raskeks. Veelgi enam, menetleja leidis, et isiku süü suuruse etteheidetava väärteo toimepanemisel saab lugeda keskmisest väiksemaks (dtl 99). Karistuse ülemmäära (300 trahviühikut või arest) asemel karistati kaebajat 17 trahviühikuga, s.o 68 euroga. Seadusandja ei ole väärteokorras karistatavate süütegude toimepanemises näinud niivõrd suurt ohtu, mis tingiks riigi sekkumise süüteo toimepanija käitumisse kõige karmima karistusliigi – reaalse vangistusega, seetõttu ei saa ka väärteo toimepanemist pidada piisavalt tõsiseks ohuks välismaalaste seaduse mõttes. 5

§ 124

lg 1 p-st 4 ei tulene tingimust, et välismaalase Eestis viibimine ohustab rahva tervist, vaid piisab, kui rahva tervise ohtu seadmine on võimalik ja asjaolude pinnalt on selliseks arvamuseks alust. Kohus ei nõustu vastustajaga, et 1,9 liitri kange alkoholi salaja üle piiri toomine on piisavaks aluseks, et arvata, et tegemist võib olla tervisele ohtliku alkoholiga. Nõustuda ei saa PPA-ga, et alkohol võis olla tervisele ohtlik, sest vastasel juhul ei oleks kaebajal olnud põhjust proovida ilma alkoholi deklareerimata riiki siseneda. Kohtule on usutavam, et kaebaja jättis alkoholi deklareerimata põhjusel, et vältida maksude tasumist, mitte põhjusel, et see seab ohtu rahva tervise.

1. Karistusseadustik (KarS) näeb rahvatervisevastase süüteona ette eelkõige narkootikumidega seotud süütegusid (§-d 183-191), nakkushaigustega seotud süütegusid (§-d 192-193), ravimitega seotud süütegusid (§-d 194-195) ja töötervishoiu ning tööohutuse valdkonna süütegusid (§-d 197-198). Kahtlemata võib ka alkohol mõjutada rahva tervist, aga kohtu hinnangul ei pruugi iga alkoholiga seotud süüteo toimepanemine tähendada, et välismaalasest lähtub piisavalt tõsine oht. Näiteks ei pruugi oht olla piisavalt tõsine, kui alkoholiga seotud süüteod seisnevad üksnes nende omandamises või valdamises väikeses koguses. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja valdas alkoholi oma tarbeks (väidetavalt desinfitseerimise eesmärgil). Kohtule pole vaidlusalustest haldusaktidest mõistetav, miks PPA kaebajast lähtuva ohu hindamisel järeldas, et ohu tase on reaalne või piisavalt tõsine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA ei ole õiguspäraselt tuvastanud kaebajast lähtuvat ohtu rahva tervisele.
2. Kohus selgitab täiendavalt, et kuigi kaebaja leiab, et teda on juba väärteomenetluse korras karistatud ning pole õige veelkord sama asja pärast jätta teda ilma tähtajalisest elamisloast, on PPA põhjendatult asunud seisukohale, et topeltkaristamisega praegusel juhul tegemist ei ole. Välismaalaste õiguse raames toimuval haldusõiguslikul menetlusel ei ole karistuslikku funktsiooni, s.t elamisloa andmisest keeldumist ei saa lugeda lisakaristuseks toime pandud süütegude eest. Kriminaalkorras karistamise eesmärgiks on riigipoolne reaktsioon tehtud süüteole või süütegudele, lisaks võib kriminaalkaristus teenida potentsiaalselt ohtliku isiku eraldamise eesmärki muust õiguskuulekast ühiskonnast. Elamisloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise peamiseks eesmärgiks on riigi soov hoida ära tulevikus toimuvad võimalikud uued süüteod. See, et vaidlusaluse haldusakti andmisel on tuginetud varasemale karistatusele ja isiku toimepandud teo raskusastmest tulenevalt antud hinnang isiku võimalikule ohtlikkusele, ei anna meetmele karistuslikku dimensiooni. 6