Obsah (8)

§ 378§ 391§ 389§ 75§ 102§ 377§ 667§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. jaanuar 2022 Tsiviilasja number 2-21-13391 Tsiviilasi

) § 377 lg 2 järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Ühe hagi tagamise abinõuna näeb

§ 378lg 1 p 3 ette kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamise.

Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostjad võivad asuda nendele ühisvarana kuuluva Osaühinguga X tehinguid tegema (on esitatud avaldus registriosakonnale), ning kuna osaühing on käesoleva kohtumenetluse esemeks/objektiks, siis võib hagi rahuldamise korral kohtulahendi täitmine osutuda võimatuks, seega on olemas alus hagi tagamiseks. Hagi tagamisega ei riku kohus kostjate õigusi. Juhul, kui hagi tagamisega tekitakse kostjatele kahju, võivad kostjad nõuda

§ 391sätestatud korras kahju hüvitamist.

2 MÄÄRUSKAEBUS 4. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse tervikuna. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu kooskõlas

§ 378lg-s 1 sätestatud hagi tagamise abinõudega.

Maakohus keelas

§ 378

lg 1 p 3 alusel kostjatel Osaühingu X võõrandamise ja asjaõigusega koormamise kuni tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni.

§ 378

lg 1 p-s 3 sätestatud abinõu ei ole kohane selleks, et takistada kostjat vara võõrandamist ja koormamist. Vara käsutamise ärahoidmiseks tuleb rakendada

§ 378

lg 1 p-s 2 sätestatud abinõu, ehk vara arestimist, mille sisu ongi kostja vara käsutamise keelamine (

§ 389lg 1).

Hageja ei ole taotlenud kostjate vara arestimist, mistõttu tuli maakohtul jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hageja ei ole hagi tagamise avalduses haginõuet põhistanud ning maakohus ei ole hagi lubatavust ja õiguslikku perspektiivikust kontrollinud. Hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluste nr 197/2020/1628 ja nr 197/2020/1646 esemeks on hüpoteegi realiseerimise nõue. Selline täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla kättesaamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Sellises täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kostjate hüpoteegiga koormamata varale. Kuna hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kostjate hüpoteegiga koormamata varale, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjate sellise ühisvara jagamist, millele hüpoteek ei ulatu. Hagi on esitatud puudustega, mis takistavad selle menetlemist. Sissenõudja poolt ühisvara jagamise hagi esitamise eelduseks on kehtiva täitemenetluse olemasolu. Hagiavalduses on välja toomata, millal on kõnealused täitemenetlused kostjate suhtes algatatud, samuti on välja toomata asjaolud, mille põhjal saab teha järeldusi täitemenetluste ebaõnnestumisest. Hageja oleks pidanud tooma hagiavalduses esile ühisvara koosseisu, mille jagamist nõutakse. Kohus ei saa hagimenetluses omal algatusel ühisvara koosseisu tuvastada. Viru Maakohtul puudub pädevus hagi menetlemiseks. Kuna ühe kostja elukoht ei ole Eestis, siis ei ole Eesti kohus pädev hagiavalduses esitatud nõudeid lahendama. Kuigi Viru Maakohus jättis 6. detsembri 2021. a määrusega kostja II taotluse kohtualluvuse muutmiseks rahuldamata, ei välista see kohtupädevuse puudumisele tuginemist määruskaebuses (

§ 75lg 4).

Kui kohus peaks leidma, et hagi allub rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, siis peaks asja lahendama Harju Maakohus kostja II elukoha järgi vastavalt

§ 102

lg-le 3.

§ 377lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks ei ole täidetud.

Vaidlusaluses määruses hagi tagamise vajaduse põhjendamiseks on viidatud registriosakonnale esitatud avaldusele, kuid kohtumäärusest ei selgu, milline on kõnealuse avalduse sisu, kelle poolt on see esitatud ja mille järgi omistas kohus avalduse esitamist kostjatele. Nimetatud asjaolud ei nähtu ka hageja hagi tagamise avaldusest. Puudub alus eeldada, et tulevase kohtuotsuse täitmise vältimiseks hakkavad kostjad ühisvara võõrandama. Kostjad paluvad välja nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt andmed kostja I Venemaa - Eesti piiri ületamise kohta alates

1. novembrist 2020 kuni vastavasisulise vastuse koostamise ajani.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostjad eksitavad kohut. Mõlemad kostjad on Eesti püsielanikud. Riigikohus on selgitanud, et hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks (Riigikohtu
3. märtsi
4. a määrus 3 tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12). Keelumärke seadmine võib olla lubamatu, kui hagis esitatud nõuded ei ole äriühingu käsutamisega üldse seotud (Riigikohtu
5. juuni
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 12). Hageja esitas kostjate ühisvara jagamise nõude ning hageja nõue ei ole seotud äriühingu osa käsutamisega. Seetõttu oleks hagi tagamine keelumärke seadmise kaudu kostjate õiguseid põhjendamatult koormav, sest hagi rahuldava otsuse täitmiseks ei ole vajalik, et kostjatele kuuluva äriühingu omanik ei muutuks ning hageja nõuet on võimalik tagada kostjaid vähem koormaval viisil tehingute ja toimingute piiramise kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata (

§ 667lg 2).

7.

§ 377

lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on põhjendanud hagi tagamist asjaoluga, et kostjate ühisvarasse kuuluva äriühingu kohta on registripidajale esitatud avaldus ning seetõttu esineb oht, et kostjad hakkavad vara võõrandama. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et hagi tagamise taotlusele lisatud väljavõttest ega ka vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, millise sisuga avaldus registripidajale esitati. Äriregistri andmetel on nimetatud avalduse menetlus käesoleva määruse tegemise seisuga lõppenud. Muudatusi äriregistri kannetes detsember 2021. a seisuga tehtud ei ole. Muid põhjendusi, miks esineb oht, et kostjad asuvad oma vara võõrandama, hageja esitanud ei ole. Seega ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamist põhistanud. Maakohus põhjendas hagi tagamise taotluse rahuldamist sellega, et materjalidest nähtub, et kostjad võivad asuda nendele ühisvarana kuuluva Osaühinguga X tehinguid tegema (on esitatud avaldus registriosakonnale), ning kuna osaühing on käesoleva kohtumenetluse esemeks/objektiks, siis võib hagi rahuldamise korral kohtulahendi täitmine osutuda võimatuks. Maakohus jättis seejuures tähelepanuta

§ 377

lg 2 teise lause, mille kohaselt ei ole õigussuhte esialgse reguleerimise otsene eesmärk kohtulahendi täitmise tagamine, mistõttu kohus võib seda teha sõltumata sellest, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Sätte eesmärk on anda kohtutele mitterahaliste nõuete korral paindlikum võimalus reguleerida vaidluse kestuse ajaks esialgselt vaieldavat õigussuhet, ilma et selleks oleks vaja analüüsida küsimust, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada otsuse täitmist või mitte. Seetõttu ei piisa õigussuhte esialgse reguleerimise vajaduse põhjendamiseks argumendist, et hagi tagamata jätmise korral ei ole hagejal võimalik õiguskaitset saavutada. Kaudselt teenib ka õigussuhte esialgne reguleerimine siiski eesmärki säilitada olemasolev olukord, et hagejal oleks üldse huvi kohtusse pöörduda ja samuti võimalus hiljem kohtuotsust täita. Kuivõrd käesolevas asjas ei nähtu registriosakonnale esitatud avalduse sisu ning tänaseks on avalduse menetlus lõppenud, siis ei saa eeldada, et hagejale võib tekkida oluline kahju vms

§ 377lg 2 mõttes, mis tingiks kohtu poolt täiendavate meetmete rakendamist.

1. Maakohus keelas vaidlusaluse määrusega kostjatel hagi tagamise korras Osaühingu X võõrandamise ja asjaõigusega koormamise. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu ei ole piisvalt selge. Arusaamatuks jääb, mida kohus on pidanud silmas äriühingu võõrandamise all: kas osaluse võõrandamist, vara või osa arestimist, ettevõtte vara võõrandamist või muid tehinguid. 4 Ringkonnakohus jätab kostjate taotluse Politsei- ja Piirivalveametilt andmete väljanõudmiseks tähelepanuta. Taotluse peab esmalt lahendama maakohus.
2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5