lg-st 1 lähtuvalt tarbijakrediidilepingu, mille alusel võimaldati kostjale krediidi kasutamist ning kostja pidi kasutatud krediidi annuiteetgraafiku alusel tagastama. Kostja pidi lisaks krediidile maksma ka intressi. Kohus selgitab, et annuiteetgraafiku alusel maksete tagastamisel lepingu algusperioodil on intressi maksete osakaal suurem ning põhiosa väiksem ja lepingu lõpupoole vastupidi. Sellest tulenevalt on kostja maksed arvestatud suuremas osas intressi katteks ning see ongi annuiteetgraafiku sisuline mõte. 01.12.2017, 13.03.2018 ning 08.12.2018 on krediidikonto limiite suurendatud ning vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 13.6 on laenuandja andnud lepingule uue numbri. Krediidilimiidi muutmise lepingud on sõnastatud kui krediidikonto personaalsed tingimused. Tegemist on 3 siiski ühe lepinguga (krediidikontoleping), mistõttu tuleb lepingut hinnata terviklikult, st alates 15.08.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud kohtule koos hagiga nõude arvestuse tabeli, millest nähtuvad kostjale tehtud väljamaksed, kostja tagasimaksed, lisatasud ning tagasimaksete põhiosa ja intressikatteks arvestamine. Hageja sõnul on nõue muutunud sissenõutavaks viimase 18.12.2019 krediidi suurendamise lepinguga. Kostjale tehtud väljamaksed ja kostja tagasimaksed kattuvad kostja hagivastusega koos esitatud pangakontode väljavõtetega perioodil (01.12.2018-30.11.2019 ja 01.12.2019-30.11.2020). Kostja tunnistab võlgnevust vaid 749,04 euro ulatuses, milline summa nähtub laenuandja ülesütlemise teatest. Kostja oli hagivastuses seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kuidas on võlgnevus 2995,40 eurot tekkinud ning ebaselge on laenu tagasimaksete, põhivõla, intressi, viivise ja kulude arvestus. Samuti ei saa ta aru, mis on väljamakse tasu. Esmalt selgitab kohus, et lepingu p 1 (mõisted) kohaselt on väljamakse tasu limiidi kasutusse võtmise tasu. Tegemist ei ole ebaselge tasuga. Väljamakse tasu arvestamise alus nähtub igast lepingust %-suurusena ning hageja nõude arvestuse tabelis on nimetatud tasu kajastatud õigesti. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt on tõendatud põhinõude kujunemine. Annuiteetgraafikust lähtuvalt on põhinõude jäägi kujunemine selge. Tabelist on välja loetav, kuidas on kostja tagasimaksed arvestatud põhiosa katteks ja kuidas intressi katteks. Põhinõude jäägiks on alates 13.09.2019 1992,23 eurot. Kostja poolt tehtud maksed alates 05.11.2020-05.02.2020 on arvestatud intressi katteks, sest kostja võttis maksepuhkust. Sellele ei ole kostja esitanud vastuväiteid. Maksepuhkuse ajal ei peatu intressimaksete tasumise kohustus. Kohus loeb tõendatuks põhinõude jäägi hagi seisuga 1992,23 eurot ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab lisaks põhivõlgnevusele intressi 821,88 eurot. Kohtu hinnangul on intressinõude kujunemine ebaselge. Tabelist nähtuvalt lõpeb intressi arvestus 05.02.2020 seisuga ning jäägiks on vaid 11,53 eurot, kuid hagi seisuga on intressivõlgnevus juba 821,88 eurot, s.o ca 71 korda suurem. Perioodi 06.02.2020-21.01.2021 osas ei ole hageja intressiarvestust üldse esitanud. Kostja viitas intressiarvestuse ebaselgusele. Hageja ei esitanud 10.06.2021 seisukohas selgitusi intressinõude osas ega mingisugust arvestust. 01.11.2021.a määrusega uuendas kohus asja arutamist ning andis hagejale mh võimaluse 4 esitada täiendavad seisukohad ja tõendid kostja vastuväidetele. 02.11.2021 selgitas hageja krediidi väljastamise ja suurendamise küsimusi. Intressinõude kujunemise ja arvestuse osas ei esitanud hageja mitte midagi, kuigi ebaselgus selles osas oli üleval alates kostja hagivastusest ja see oli hagejale teada. Seega on intressinõude kujunemine jätkuvalt ebaselge. Hageja ei ole vaatamata korduvatele võimalustele ebaselgust kõrvaldanud. Kohus ei saa omaalgatuslikult järeldada kusagilt intressinõude suurust, see tuleb hagejal endal selgelt ja arusaadavalt välja tuua. Asjaolu, et krediidi suurendamise lepingutega on pea iga kord muudetud ka intressi aastast protsenti ja krediidi tagasimakse tähtaega, ei võimalda intressiarvestust lihtsalt kontrollida. Tegelikku intressinõude suurust pole võimalik tuvastada. Kuna intressinõude 821,88 euro kujunemine ja arvestus ei ole selge, jätab kohus hagi selle nõude osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ka viivise väljamõistmist perioodil 21.01.202101.04.2021, s.o lepingu ülesütlemise päevast kuni hagi esitamiseni lepingujärgses määras 0,13% päevas. Hageja on arvestanud viivist 1992,23 eurolt 0,13% päevas kokku 181,29 eurot. Kostja vastuväitele selgitab kohus, et viivise arvestus on hagist nähtuvalt selge. Hagis on märgitud, mis summalt, mis perioodil ja millise %-määraga hageja viivist nõuab ning see on kontrollitav.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,13% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid ka sel juhul ei tohiks kokkulepitud määr tarbijast laenuvõtja puhul ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas ning sama määr kehtib ka täna. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,13% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 1992,23 eurot seadusjärgses määras on kokku 31 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 31 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2023,23 eurot, millest 1992,23 eurot moodustab põhivõlg ja 31 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral 5 pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud määras ja see on põhjendatud. Kohus jättis menetluskulud 32% ulatuses hageja kanda ja 68% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (riigilõiv 300 eurot) jääb hageja kanda seega 96 eurot ja kostja kanda 204 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 204 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.