) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi 2 2-21-10264 jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus U S vastu põhivõla 1194,88 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 12,57 euro ja täiendava viivise nõudes. 29.10.2021 esitas avaldaja kohtule taotluse avaldusest loobumiseks, kuna puudutatud isik 1 on avaldaja nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud. Avaldaja on palunud jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku 1 kanda. Puudutatud isik 1 ei ole oma 12.11.2021 vastuses esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise osas, kuid vaidleb vastu menetluskulude jätmisele puudutatud isiku 1 kanda, samuti avaldaja menetluskulude suurusele.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et avaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avalduses U S vastu võla nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt
ei saa avaldaja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulude kindlaksmääramine
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on palunud jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku 1 kanda ja mõista temalt välja avaldaja menetluskulud summas 440 eurot (s.o riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 390 eurot). Puudutatud isik 1 vaidleb menetluskulude tema kanda jätmisele vastu, leides, et avaldaja nõude täitmine ei veninud tema süül. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik 1 on avaldajale võlgnevuse tasunud pärast avalduse kohtule esitamist, siis on asjaolusid arvestades põhjendatud avaldaja menetluskulude puudutatud isiku 1 kanda jätmine. 3 2-21-10264 Puudutatud isiku 2, Tallinn, Läänemere tee 17 korteriühistu menetluskulud peab kohus arvestades asjaolu, et puudutatud isik 2 ei ole kohtule ühtki menetlusdokumenti esitanud, põhjendatuks jätta puudutatud isiku 2 enda kanda. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult 1 välja menetluskulud summas 440 eurot, millest 50 eurot moodustab avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 390 eurot avaldaja õigusabikulud. Avaldaja õigusabikulud koosnevad nõude asjaolude ja materjaliga tutvumise, tõendite kogumise, 29.06.2021 avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulust (ajakulu 3 tundi); puudutatud isiku 13.10.2021 vastusega tutvumise ning 29.10.2021 seisukoha koostamise kulust (ajakulu 10 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamise kulust (ajakulu 5 minutit). Avaldaja lepinguline esindaja on avaldajale osutanud õigusabi teenust tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).
Vastavalt
Riigilõivuseaduse (RLS) § 58 lg 1 p 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja käesoleval juhul tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning kohus peab põhjendatuks avaldaja kulutusi riigilõivule summas 50 eurot.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tunni ulatuses, mis kulus nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks, tõendite kogumiseks, 29.06.2021 avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks, käesoleva tsiviilasja sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 15 minuti ulatuses, mis kulus puudutatud isiku 13.10.2021 vastusega tutvumiseks ning 29.10.2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks, põhjendatud. Kohus märgib, et on 29.10.2021 ekirjaga edastanud avaldajale puudutatud isiku vastuse ja andnud tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja on osutanud avaldajale õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta). Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus nõustub puudutatud isiku 1 seisukohaga, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei saa pidada mõistlikuks. Senises praktikas on Riigikohus pidanud menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu alates 100 eurot põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Avaldajat esindab käesolevas menetluses jurist, mitte vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab juristi puhul põhjendatuks pidada tunnitasu määra 90 eurot tunnis. Seega saab avaldaja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks pidada 283,50 euro ulatuses (3,15 x 90). Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et puudutatud isikult 1 tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 333,50 eurot (50 + 283,50). 4 2-21-10264
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul 1 tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (333,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.