Obsah (10)

§ 127§ 113§ 112§ 220§ 222§ 190§ 224§ 218§ 101§ 221

2-20 - 3683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Menetlusliik Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad Edasikaeb

§ 127mõistes.

Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista 1944 eurot hinna alandamise sätete järgi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 10.08.2019 (nõudekirja kättesaamisest 7 päevase tähtaja möödumise kuupäev) kuni 06.03.2020 arvestatud viivis põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses (seadusjärgne viivis) sätestatud määras summas 82,23 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagiavalduse esitamise päeavast arvestatav täiendav viivis TsMS § 367 mõistes

§ 113

lg 1 teises lauses (seadusjärgne viivis) määras protsendina põhinõudest täitmiseni. 2.

1. Hageja vastuses kostja seisukohale täiendab hageja, et ta ei olnud ei lepinguliselt ega seaduse alusel kohustatud kostjale teavitama auto rikkest rikke tekkimisel. Arvestades, et rikke tekkimisel 12.05.2019 ei olnud veel selge, mis oli rikke põhjus, ei olnud kostja teavitamiseks ka tõsielulist vajadust. Hageja teavitas kostjat 02.08.2019, elik kuu aega pärast ise probleemi põhjuse teadasaamist. Riigikohus on korduvalt leidnud, et seaduse mõttes mõistlik tähtaeg on isegi kuni kolm kuud. Seega on hageja jälginud nõude esitamisel mõistlikku tähtaega. Samuti leiab hageja, et arusaamatu on kostja väide, et kostja on küll nõudekirja kätte saanud, kuid ei pea seda ostuhinna alandamise avalduseks. Nõudekirjas on sõnaselgelt kirjas: „Tuginedes eelkirjeldatule anname teada, et kuna Toyota Avensis ei vasta müügilepingu tingimustele ning 2/5 2-20 - 3683 sellel esines varjatud puudus, siis nõuab M.P. ostuhinna alandamist 1944 euro võrra. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud nõudekirjale vastu vaidlemist. Hageja on seisukohal, et parandusaktis on vea ja selle lahenduse osas sõnaselgelt kirjas: „Lahendasime olukorra sedasi ;kuna õige mootori eest küsiti liiga palju raha(lisapihustiga variant tahmafiltri jaoks) sai ostetud korralik mootori alumine pool 500 eur ja remonditud originaal plokikaas 150eur. Hageja leiab, et parandusaktist on selgelt jälgitav, et kasutati vana mootori plokikaant, mida remonditi 150 EUR eest ning see ühildati 500 EUR eest ostetud mootori alumise poolega. Eeltoodu tähendab, et mootori remondis kasutati ära kõiki võimalikke vana mootori kasutatavaid/remonditavaid osasid, elik üle jäid ainult kasutamatud osad. Juhul kui kostja soovib väita, et hageja sai kasu, tuleb kostjal enda väidet tõendada – hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. 2.
2. Hageja tõendid: auto müügileping; auto müügikuulutus; teatis mootori vigade põhjusest; Nõudekiri kostjale; kättesaamiskinnitus; mootori remondiarve.
3. Kostja vastus. Kostja, M.K. vaidleb hagile vastu ning palub jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja ei võta omaks asjaolu, mille kohaselt sai hageja kasutada sõidukit kuni 12.05.2019.a. mootoririkke tõttu (mootor jooksis kokku), sest kostjale ei ole väidetavast probleemist vahetult selle tekkides teada antud. Samuti ei saa kostja omaks võtta väidet müüdud sõiduki mootori vahetuse vajadusest, kuivõrd kostjat ei informeeritud ei sõiduki rikkest ega ka remonditöökojast, kus väidetav ülevaatus teostati. Siinjuures on eriti kahtlane, et juhul kui hageja jooksis sõiduki mootor kokku 12.05.2019.a, siis rikke põhjused tehti kindlaks alles 01.07.2019.a ning kostjat teavitati alles 02.08.2019.a. Kostja ei vaidlusta hageja lepingulise esindaja poolt esitatud nõudekirja kättesaamise aega, kuid ei pea nõudekirja ostuhinna alandamise avalduseks ja on sellele ka vastu vaielnud. Hageja tugineb nõudes varjatud puudustest tekkinud kahju summale 1944 eurot, mis koosneb väidetavalt mootori osadest ja töörahast. Kostja sellega ei saa nõustuda, sest hageja on oma nõudes vastuoluline. Nii on kostja märkinud oma esmases kohtuvälises nõudekirjas, et 12.05.2019.a jooksis auto mootor kokku. Hagile lisatud 01.07.2019.a arve-saateleht nr 046 kohaselt on kauba/teenuse real kirjas: Toyota Avensis mootori vahetus, plokikaane remont 1 kmpl. Seega saab arve kirjest järeldada, et vahetatud ei ole tervet mootorit, kuivõrd plokikaant oli näiteks vajalik eraldi remontida. Sama nähtub ka lisatud selgitusest. Samas ei ole arve järgi võimalik aru saada, kas vahetatud osad olid uued või vanad. Uute osade puhul võib esile kerkida ka kostja vastuväide, mis tuleneb

§ 127

lg 5, mis sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu maha arvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Alternatiivse nõude esitamisega ei saa kostja samuti nõustuda, sest see ei vasta

§ 112nõuetele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hageja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata nii põhinõudes kui ka alternatiivses nõudes.
2. Kohaldamisele kuuluvad õigusnormid: 5.
3. Hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud Võlaõigusseaduse (

) § 127 lg 1 järgi: Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on esitanud kahjunõude eseme varjatud puudustest tuleneva kahju hüvitamiseks, mistõttu kohaldamisele kuulub

§ 220

lg 1 (esimene lause) ja 3 sätted:

§ 220

lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale 3/5 2-20 - 3683 mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 220

lg 3 kohaselt Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 5.2. Lisaks kuuluvad kohaldamisele

§ 222

lg 1 ning 6:

§ 222

lg 1 sätestab: kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.

§ 222

lg 6 Ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 5.3. Alternatiivse nõude (hinna alandamine lahendamisele kohalduvad

§112

lg 2 ja 3 ning

§ 190

lg 1 p 2 sätted:

§ 112

lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.

§112

lg 3 hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

§ 190

lg 1 p 2 kohaselt lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures ning

§ 224

p. 2 Ostja ei või alandada ostuhinda: kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. 5.

1. Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas ja millised varjatud olulised puudused hageja ostetud esemel (VIN koodiga XXXXXXXXXXX) esinesid? Seejärel analüüsib kohus, kas kostja teatas puudustest mõistliku aja jooksul ning andis võimaluse asja parandamiseks? Täiendavalt käsitleb kohus ka hageja toodud alternatiivset nõuet lepingu hinna alandamiseks eseme mittevastavuse tõttu. 5.
2. Kohtupraktika kohaselt vastutab müüja müüdud asja puuduste eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (RKTKo 2-17-1937/52, p 16; RKTKo 3-2-1-100-15, p 21): • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); • puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); • ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu 4/5 2-20 - 3683 (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

(p 16)

1. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  Kostja ei vaidle sõiduki müügitehingu aja osas.  Müügikuulutuse teksti sisu üle.  Asjaolu üle, et tegemist oli eraisikult eraisikule müüdud kasutatud sõidukiga.
2. Kohus tuvastas, et sõidukit on kirjeldatud ostukuulutuses1: „auto on väga heas korras, kõik funktsioonid ja lisad töötavad korralikult ning vead puuduvad. “
3. Hageja on viidanud, et ta sai ostujärgselt (22.03.2019) kasutada autot kuni 12 mai 2019 misjärel ilmnes mootori rike (mootor jooksis kokku). Seega väidab hageja, et kasutas autot 1 kuu ja 20 päeva. Hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud.
4. Hageja on tõendanud, et ta pöördus autoremondiks OÜ Haljaste ja CO poole 01.07.
5. Kohus tuvastas hageja tõendi2 (mille on 01.07.2019 väljastanud OÜ Aljaste ja Co) põhjal, et hageja poolt omandatud sõidukil on 01.07.2019 tuvastatud järgmised vead: „Toyota Avensis 2009a 2,2d 2AD 110 KW vajas mootori vahetust kuna väntvõll ei kannatanud lihvimist ja kepsu oli ka vaja. Kulumine oli ainult neljandal kepsu kaelal toiminud. Sellest saab järeldada, et probleem oli eelnevalt olnud vigases pihustis. Oli ka näha, et pihustitega oli eelnevalt tegeletud (nummerdatud). Probleemne pihusti väsitab diiselmootoris kas kolvi või kepsusaale.“ Seega on lepingu esemeks olnud sõiduki puudused ilmnenud 01.07.
7. Edasi analüüsib kohus, kas puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale. Kohus on seisukohal, et nende puuduste olemasolu ostu-müügitehingu sõlmimise ajal ei ole võimalik jaatada. Esmalt märgib kohus, et hageja on ostnud 10 aastat vana sõiduki, mida on eelduslikult 10 aastat kasutatud. Seega ei saa hageja sõiduki ostmisel eeldada, et sõiduki detailid on uued st. neil ei esine tavapärasest kasutamisest tulenevat kulumist.
8. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on peale 22.03.2019 ostmist autot kasutanud ning auto vead on selgunud alles 01.07.
9. Hageja on hagiavaldusse lisanud „Eksperdi arvamuse kohaselt ei saanud taoline kulumine tekkida vahemikus
10. märts kuni
11. mai, vaid on tingitud pikema ajajooksul vigase pihusti kasutamisest, s.t. puudus oli olemas sõiduki üleandmisel hagejale.“ Kohus märgib, et hageja poolt kohtule esitatud tõend OÜ Aljaste ja CO 01.07.2019 tõend3 sellist järeldust ei sisalda. Seega ei loe kohus tõendatuks hageja seisukohta, mille kohaselt oli kulumine tekkinud igal juhul enne riisiko üleandmist hagejale. Kuna sõiduk oli hageja kasutuses alates 22.03.2019 ning selle vead tuvastati 01.07.2021 ei ole kohtu ette toodud nõude ja tõendite põhjal võimalik üheselt jaatada, et puudus ei tulenenud ostja enda tegevusest. Seega ei ole täidetud

§ 101lg 3 toodud müüja vastutuse eeldus.

12. Edasi analüüsib kohus, kas hageja on ostjana täitund teatamiskohustust ja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220lg 3).

12.

1. Kohus tuvastas, et hageja on 01.07.2019 seisuga lasknud OÜ-l Aljaste ja Co kõik esinenud puudused kõrvaldada4, mis ilmneb OÜ Haljaste ja CO tõendist järgnevalt: „Lahendasime olukorra sedasi ;kunaõige mootori eest küsiti liiga palju raha (lisapihustiga variant tahmafiltri jaoks) sai ostetud korralik mootori alumine pool 500 euri ja remonditud originaal plokikaas 150 1 Hageja tõend tlk 8 Hageja tõend tlk 9 3 Hageja tõend tlk 9 4 Hageja tõend tlk 9 II lõik. 2 5/5 2-20 - 3683 eur. Kliendi jaoks tähendas see 1620 eur+km koos tihendite, filtrite, vedelike, plokokaase tasalihvi koos klapisoveldusega ja töörahaga 750 eur.“ 12.
2. Kohus leiab, et hageja ei ole eeltoodust nähtuvalt täitnud kostja teavitamiskohustust mõistliku aja jooksul.
3. Kostja vastuse kohaselt ilmnes puudus väidetavalt 12.05.2019.a kuid hageja teatas kostjale sellest alles 02.08.2019 (s.o rohkem kui 2,5 kuu pärast) ja ajal, mil väidetav puudus oli juba likvideeritud. Hageja ei ole välja toonud ühtegi teatamisega viivitamise tekkimise põhjust sh. mõistlikku põhjust. Hageja viivitus on tekitanud olukorra, kus kostja ei saanud veenduda, et müüdud esemel hiljem esinenud puudus oli selline nagu hageja seda kirjeldab. Samuti ei andnud hageja viivitus kostjale võimalust realiseerida oma õigusi ka kasutada õiguskaitsevahendeid sh. kaasata vajadusel omapoolselt eksperti ning leida alternatiivi heastamiseks. Kostja leiab, et ca 2,5 kuud pärast puuduse ilmnemist sellest teatamine ei ole mõistlikult vabandatav, sest sellise intervalli järel teatamisega võttis hageja kostjalt ära puuduse parandamise võimaluse, mis võinuks olla kostjale soodsam. Tõendatud ei ole, et väidetav puudus esines, see oli olemas asja üleminekul ostjale, müüja väidetavast puudusest teadis või teadma pidi.
4. Kohus nõustub kostja vastuväitega: kohus on tuvastanud (p. 12.1.) et hageja on puuduste ilmnemisel s.o. 01.07.2019 võtnud kostjale puudust ilmnemisest teada andmata koheselt vastu otsustuse töid jätkata ning puudused on kõrvaldatud 01.07.2019 teatest nähtuvalt. Teate ja nõude on hageja kostjale teatavaks teinud alles 02.08.2019 so. kuu aega peale puuduste kõrvaldamist. Ka selle viivituse osas ei ole hageja ühtegi põhjust välja toonud. Hageja on kostjalt koheselt nõudnud kahju hüvitamist ilma soorituskohustuse täitmist võimaldamata. Seega on täitmata

§ 222

lg 1 ja 5 toodud eeldused kahjuhüvitise nõude esitamiseks varjatud puuduse korral ja hagi tuleb kahju hüvitamise nõudes jätta täies ulatuses rahuldamata.

1. Alternatiivse nõude lahendamine. Hageja on esitanud nõude ostuhinna alandamiseks. Kohus tuvastas, et 22.03.2019 sõlmitud müügilepingus5 ei ole pooled lepingu eseme hinda kindlaks määranud. Seega ei ole võimalik tuvastada, millises hinnas pooled on kokku leppinud, Hageja on lisanud ka sõiduki müügikuulutuse6, millel on juba näha hinna alandamist 7250 eurolt 5750-le eurole (so. 1500 euro võrra). Hinna alandamise põhjuseid ei ole pooled käsitlenud. Seega ei ole hageja kohtu ette toonud sõiduki müügihinda, mille alandamist hageja taotleb. Hageja on üksnes esitanud nõude hinna alandamise 1944 euro võrra. 15.
2. Kohus on seisukohal, et

§ 112

lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.

§112

lg 3 tulenevalt hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

§ 190

lg 1 p 2 kohaselt lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures ning

§ 224

p. 2 Ostja ei või alandada ostuhinda: kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Kohus leiab, et hageja ei ole selgitanud müügihinda, ega selle kujunemist, samuti hinna vähendamise põhjusi müügikuulutuses ega selle mõju haginõudele

§112lg 2 mõttes.

Kuna kohus on kohtuotsuse punktis 11. jõudnud järeldusele, et sõiduk 5 6 Hageja tõend tlk 7 Hageja tõend tlk 8 6/5 2-20 - 3683 oli hageja kasutuses alates 22.03.2019 ning selle vead tuvastati 01.07.2021 ei ole kohtu ette toodud nõude ja tõendite põhjal võimalik üheselt jaatada, et puudus ei tulenenud ostja enda tegevusest. Seega on täidetud

§ 190lg1 p 2 toodud müüja vastutust välistava tingimuse esinemine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ja alternatiivne nõue tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1;TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
3. Hageja menetluskulud on 792 eurot (koos käibemaksuga) kokku 5,5 tunni eest. Kostja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja ei ole menetluskuludele esitanud vastuväiteid. Kohus jätab kõik menetluskulud hageja, M.P.i kanda. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 792 eurot menetluskulude eest. Kostja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise tasumise kindlaksmääramist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ning kohus mõistab tulenevalt TsMS § 177 lg 4 välja viivise käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. s
4. Kostja on tasunud kohtu deposiiti ekspertiisikulude ettemakse ning teinud taotluse ekspertiisikulud tagastamiseks juhul kui kohtus jätab ekspertiisi määramata. Kohus on jätnud ekspertiisitaotluse rahuldamata 18.10.2021 määrusega. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes TsMS § 150 lg 7 tagastab kohus kostjale ekspertiisitasu ettemakse summas 3000 (kolm tuhat) eurot kostja pangakontole nr XXXXXXXXXXX. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm 7/5