KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 9. detsember 2021 Kohtuasja number 1-19-6300 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Kalev Kondrovile
(35904205219)kohaldatud lähenemiskeelu tühistamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- oktoobri 2021 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Kalev Kondrov ja kannatanu M.P. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- oktoobri 2021 määrus, millega jäeti M.P. a taotlus lähenemiskeelu tühistamiseks rahuldamata.
- Tühistada Kalev Kondrovi suhtes Viru Maakohtu
- augusti 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6300 kohaldatud lähenemiskeeld M.P. ale.
- Määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur, advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- augusti 2019 otsusega tunnistati Kalev Kondrov süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi oma elukaaslase M.P. a korduvas kehalises väärkohtlemises ja teda karistati selle eest. Võlaõigusseaduse § 1055 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 alusel kohaldati K. Kondrovile 3 aastaks lähenemiskeeldu, keelates tal lähenemise M.P. ale ja tema elukohale lähemale kui 100 meetrit ning M.P. aga ühenduse võtmise sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Kohtuotsus jõustus
- augustil
- M.P. esitas
- augustil 2021 Viru Maakohtule taotluse K. Kondrovile tema suhtes kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks.
- Viru Maakohus jättis
- oktoobri 2021 määrusega M.P. a taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks rahuldamata, märkides järgmist. M.P. ei soovi lähenemiskeelu jätkuvat kohaldamist. Tuleb aga tuvastada, kas kannatanu sooviavaldus on tema tegeliku tahte väljendus või on K. Kondrov M.P. at mõjutanud, survestanud või lausa sundinud teda pöörduma lähenemiskeelu tühistamise taotlusega kohtu poole. Asjaosalisi ära kuulates leidis tõendamist, et K. Kondrov on vähemalt kahel korral lähenemiskeeldu rikkunud. M.P. a ütlustest nähtub, et esimest korda kohtusid nad K. Kondroviga kuu kuni poolteist tagasi Tamsalus pargis. Samuti helistas K. Kondrov M.P. ale kolm nädalat tagasi, kui oli kukkunud kuuri katuselt alla ega saanud ise poodi. Siis käis M.P. poes ja andis K. Kondrovile ukse pealt koti kätte. K. Kondrovi ütlustest nähtub, et Tamsalus pargis kohtudes nad teretasid ja tema ütles M.P. ale, et ei tohi temaga suhelda, mispeale M.P. ütles, et ta võtab selle keelu maha. K. Kondrovi sõnul kiitis ta selle heaks, sest see on talle lisakaristus. Sellest järeldub, et vaatamata lähenemiskeelule on asjaosalised omavahel kohtunud ja lähenemiskeeluga seonduvat arutanud ning K. Kondrov on lähenemiskeelule omapoolset hinnangut andes mõjutanud M.P. at pöörduma lähenemiskeelu tühistamise taotlusega kohtu poole. Seetõttu tuleb lähenemiskeelu tühistamise taotlus jätta rahuldamata. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M.P. ja K. Kondrov.
- M.P. leiab, et inimeste eraelu ei peaks reguleerima kohtumäärusega: igal inimesel endal peaks olema õigus otsustada, kellega suhelda. K. Kondrov on oma karistuse saanud ja on oma käitumist muutnud. M.P. vajab vahel meesterahva abi ja soovib ise töövõimetuspensionärist K. Kondovile abiks olla. K. Kondrov ei ole teda kuidagi mõjutanud ja vastupidine on vaid oletus. M.P. on täie mõistuse juures, eestkostet ei vaja ja teab, mida palub. Ta soovib lähenemiskeelu tühistamist.
- K. Kondrov leiab, et M.P. a taotluse rahuldamata jätmist ei ole argumenteeritud. Kui K. Kondrovi hinnang lähenemiskeelule M.P. ale mõjus, ei ole M.P. senini järelikult lähenemiskeelu sisust aru saanud. Ometi on ta terve mõistusega täiskasvanud inimene, kes teab ise, mida soovib ja mida mitte. Suhtlemiskeeld on sisuliselt keeld leppida. Selline keeld on repressiivne ning piirab K. Kondrovi ja M.P. a inimõigusi. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel seatud lähenemiskeelu tühistamist reguleerib TsMS §
- Selle paragrahvi kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Seega on oluline tuvastada, kas võrreldes lähenemiskeelu kohaldamise ajahetkega on käesolevaks ajaks asjaolud muutunud. Õiguskirjanduse kohaselt võib selliseks muutunud asjaoluks olla mh kaitstud isiku soov meetmed lõpetada (Nõmm, Püümann – TsMS. Kommenteeritud väljaanne, III kd, § 548, komm 3.2). Praegu ongi kannatanuks olnud M.P. vastava sooviga kohtu poole pöördunud.
- Maakohus on õigesti viidanud, et M.P. a taotluse osas seisukoha võtmiseks tuleb tuvastada, kas kannatanu sooviavaldus on tema tegeliku (vaba) tahte väljendus või mitte. M.P. a tegeliku tahte võiks välistada M.P. a mõjutamine K. Kondrovi poolt. Siiski ei saa arvesse võtta mõjutamist iseenesest, st igasugust mõjutamist: oluline on vaid selline mõjutamine, mis tõepoolest muudab võimatuks kannatanu vabast tahtest rääkimise. Näiteks ei välista tegelikku tahet see, kui süüdimõistetu üksnes palub kannatanul lähenemiskeeld n-ö maha võtta või kiidab kannatanu sellise plaani heaks. Küll aga võib öelda, et vabatahtlikkusest ei saa kõneleda nt siis, kui süüdimõistetu sunnib kannatanut lähenemiskeelu lõpetamist taotlema karistusseadustiku § 120 pärast ähvardamist toime pannes: nt annab ta kannatanule otsesõnu või konkludentselt mõista, et vastava taotluse esitamata jätmise korral annab ta kannatanule peksa. Teisisõnu välistab tegelikust tahtest kõnelemise vaid intensiivne ja õiguslikult mitteaktsepteeritav mõjutamine. Ringkonnakohtu meelest praegu millegi sellisega tegemist ei olnud. 2
(3)- M.P. a
- oktoobri 2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ajendas teda kõnealust taotlust esitama asjaolu, et ta (st M.P. ) on eakas ja üksildane, mistõttu soovib ta kellegagi suhelda, ta vajab abi remonditöödes ning samuti tunneb ta kohustust ise K. Kondrovi osades toimingutes abistada. Suhtlus lähenemiskeelu kaotamise teemal leidis aset pargis, kus M.P. ja K. Kondrov juhuslikult kohtusid. M.P. a väitel hakkas ta ise K. Kondroviga rääkima, paludes, et K. Kondrov aitaks tal üles panna kaks rulood, mille peale K. Kondrov vastas, et tema ei saa. Seejärel tõstatas M.P. ise küsimuse, kas lähenemiskeeldu kuidagi maha võtta ei saa, mille peale K. Kondrov vastas, et ei tea, kui siis läbi kohtu.
- K. Kondrovi
- oktoobri 2021 istungil antud ütluste kohaselt kohtus ta M.P. aga pargis, kus K. Kondrov teavitas M.P. at, et ta ei tohi temaga suhelda, mille peale M.P. vastas, et ta võtab selle keelu maha, kui see on võimalik. K. Kondrov kinnitab, et ta kiitis ettepaneku heaks.
- Nii M.P. a kui ka K. Kondrovi ütlustest nähtub, et lähenemiskeelu tühistamise teema algatajaks oli M.P. . K. Kondrov vaid kiitis M.P. a idee heaks. Sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et K. Kondrov on lubamatult mõjutanud M.P. at lähenemiskeelu tühistamise taotlust esitama. Asjaolu, et K. Kondrov taotluse esitamise heaks kiidab, ei saa talle ette heita. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et M.P. a tahe lähenemiskeelu tühistamiseks oli vaba.
- Kohtul pole võimalik anda hinnanguid kannatanu tahte mõistlikkusele ning prognoosida, mida lähenemiskeelu tühistamine endaga kaasa toob. Kui kannatanu tahe on tõeline ja vaba välistest mitteaktsepteeritavatest mõjutustest, ei ole kohtul võimalik teha muud otsustust kui taotlus rahuldada ja lähenemiskeeld tühistada.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- oktoobri 2021 määruse täies ulatuses, rahuldab määruskaebused ja teeb uue määruse, millega tühistab K. Kondrovile Viru Maakohtu
- augusti 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6300 kohaldatud lähenemiskeelu. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)