RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-10358 Määruse kuupäev Tartu, 26. jaanuar 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Ka

) § 189 alusel. Isegi kui kostjad peaksid väitma, et tegemist ei ole kinkega, on kompromissileping alternatiivselt tagasivõidetav

§ 188alusel.

1.3. Kuna tsiviilasja nr 2-19-20069 menetlus on alles pooleli, võib selle jooksul mööduda

§-s 189 sätestatud tagasivõitmise hagi esitamise tähtaeg. Selle vältimiseks esitatakse tagasivõitmise hagi enne, kui hagejal on olemas täitedokument. Kohtupraktikas on leitud, et tagasivõitmise hagi saab esitada ka enne

§ 187lg-s 2 nõutud täitedokumendi olemasolu.

2. Kostja I taotles hagi läbi vaatamata jätmist, kuivõrd hagejal puudub kostja I vastu täitedokument. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 ei kohaldu tagasivõitmise puhul. Tagasivõitmise korral ei saa vara minna tagasi kostja I käsutusse, vaid vara läheb kohtutäiturile. Nõusolekuid kinnistusraamatu kannete tegemiseks ei saa hageja kostjatelt I ja II seega nõuda. Samuti kinnitab eelviidatu, et

järgne tagasivõitmine saab toimuda vaid siis, kui käib täitemenetlus.

1. Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja pole sissenõudja, tal ei ole täitedokumenti ja kostja I ei ole võlgnik. Hageja sai nõuda kompromisside kui tervikute kehtetuks tunnistamist, mitte hageda osa lepingu punkte. Viidatud tehingud ei kahjustanud sissenõudja huve.
2. Harju Maakohus jättis
3. veebruari
4. a määrusega hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 2304 eurot ja kostja II kasuks 5732 eurot. Maakohtu määruse põhjendusil nõudis hageja tehingu kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras

alusel. Sellise hagi esitamise õigus on sissenõudjal (

§ 187lg 1).

Sissenõudja on isik, kes on esitanud kohtutäiturile täitmiseks täitedokumendi (

§-d 2 ja 5).

§ 187lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument. Tagasivõitmise aluseid ei saa tõlgendada laiendavalt. 2

§ 187lg 2 erinorm Ts

MS sätete suhtes. Kuna erinorm välistab sellise hagi esitamise, ei saa hagemisõigust tuletada üldisematest normidest. Kui hagejaga sarnases olukorras oleval võlausaldajal on selge nõue isiku vastu, kes on püsivalt maksejõuetu, tuleks võlgniku vastu esitada pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse käigus saaks haldur kaaluda tehingute tagasivõitmise nõude esitamist pankrotiseaduse alusel. Kui hageja nõude selgus pole pankrotiavalduse põhistamiseks piisav või puudub muu huvitatud isik, kes pankroti väljakuulutamist soovib, siis ei vääri hageja praeguses menetluses taotletud eesmärk kehtiva õiguse järgi riigilt õiguskaitset. Hageja on eespool kirjeldatud viisil ka toiminud. Tsiviilasjas 2-19-18606 taotles hageja kostja I pankroti väljakuulutamist sama nõude alusel, mille alusel menetleb kohus praegu hageja nõuet raha väljamõistmiseks kostjalt I tsiviilasjas 2-19-

1. Harju Maakohus jättis
2. detsembril 2019 jõustunud määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetlemise, kuna hindas hageja nõude ebaselgeks. Hageja ei ole seega olnud olukorras, kus tema võimalused oma huvide eest seista on objektiivselt olnud välistatud. Probleem on hageja nõudes, mitte menetluslikes võimalustes selle maksmapanekuks. Eelnimetatud põhjustel on hagi perspektiivitu. Hagil puudub materiaalõiguslik alus. Kehtiva õiguse alusel ei ole võimalik sellist hagi esitada. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.
3. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Alternatiivselt palus hageja tühistada maakohtu määruse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas.

§ 187

lg 2 mõte ei saa olla, et tagasivõitmise tähtaja möödumine enne hagi esitamise õiguse tekkimist on paratamatus. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas ei omandipõhiõigusega (põhiseaduse § 32 lg 1) ega õigusega tõhusale õiguskaitsele (põhiseaduse § 15 lg 1).

§ 187

lg-t 2 tuleks tõlgendada viisil, nagu seda on teinud tsiviilasjas nr 2-17-12298 Tartu Ringkonnakohus. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. juuni
4. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisega seotud kulud hageja kanda. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 464 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 480 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning vastuseks määruskaebuse väidetele märkis järgmist. Hageja esitas kostjate vastu

sätetele rajaneva tagasivõitmise hagi.

§ 187

kaitse-eesmärgiks on tagada täitedokumendi täitmine ja see ei ulatu ajaliselt ettepoole täitedokumendi saamisest.

§ 187tagab spetsiifilise õiguskaitse üksnes täitedokumendi olemasolul.

Selle sätte eesmärgiks ei ole üldine õiguskaitse, mille saab võlausaldaja väidetava nõude maksmapanekul hagi- või pankrotiavalduse esitamisel. Sissenõudjal on võimalik

§ 187lg 2 kohaselt nõuda tagasivõitmist 3

§ 187

lg-te 1 ja 2 ning

§ 5

lg 1 tähenduses.

§ 5

lg 1 järgi on sissenõudja täitemenetluse osaline, kes on täitmiseks esitanud nõude. Hagejal ei ole täitedokumenti.

§ 187

lg-s 2 sätestatust tulenevalt on ilmne, et täitedokumendita sissenõudja esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamine on materiaalõiguslikult võimatu. Täitedokumendi puudumisel ei ole hagejal hagemisõigust, st tal puudub materiaalõiguslik nõudealus TsMS § 423 lg 2 p 1 tähenduses ja hagi tuli jätta läbi vaatamata. Hageja väitel on tal võimalik esitada tagasivõitmise hagi, tuginedes TsMS §-le 369 ka juhul, kui tal täitedokumenti veel ei ole. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendusega, mille kohaselt TsMS § 369 ei kõrvalda materiaalõigusliku nõudealuse puudumisest tulenevat menetlustakistust. TsMS § 369 järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuivõrd TsMS § 369 ei reguleeri tuvastus- ega kujundushagi ennetavat esitamist, ei saa hageja TsMS §-le 369 viidates esitada tagasivõitmise hagi enne, kui vastava hagi esitamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Hageja viited kohtulahendile ei ole asjakohased ega muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks. Viidatud lahendis pidas kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist ennatlikuks, kuivõrd hagejal oli pooleliolevas eelmenetluses võimalik vajalik täitedokument esitada. Praeguses kohtuasjas ei ole TsMS § 369 kohaldatav. Alternatiivselt on hageja kaebuses palunud vähendada maakohtus kostjate I ja II kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurust vastavalt 768 euro ja 960 euro võrra. Kaebuse väidetel on kostja I kulud 4 tunni ja kostja II kulud 8 tunni ulatuses telefonivestlustele esindajaga põhjendamatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul oleks pidanud suhtlemisele kliendiga kuluma vähem aega. Kostjate lepinguliste esindajate kulud tervikuna on vajalikud ja põhjendatud. Hagi oli mahukas, sisaldades mitmeid kohtulahendeid, mille analüüs nõudis advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust, kohustust selgitada kliendile kohtu ja teiste menetlusosaliste tehtud menetlustoimingute sisu ja tagajärgi ning kliendi menetluspositsiooni kujundamiseks vajalikke asjaolusid. Suhtlus lepingulise esindaja ja kliendi vahel võimaldab kokku hoida üksikute menetlustoimingute tegemiseks kuluvat aega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse menetluskulude suurust puudutavas osas järgmiselt: maakohtu lahend tuleks tühistada hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, mille suurus ületab 4772 eurot, ja hagejalt kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, mille suurus ületab 1536 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kassatsiooniastme menetluskuludena palub hageja kostjatelt välja mõista 1334 eurot (käibemaksuta) ja sellele lisanduva seadusjärgse viivise. Hageja arvates ei takista

§ 187nn ennetava tagasivõitmise hagi esitamist enne täitedokumendi saamist pooleliolevas kohtumenetluses. Seda võimaldab TsMS § 369. Vastasel korral on tõsine oht, 4

§-des 188 ja 189 sätestatud tähtaja möödumise tõttu esitada. Riigikohus on oma praktikas kinnitanud TsMS § 369 kohaldatavust ka kujundushagile (lahend asjas nr 2-17-12525). Ennetavat tagasivõitmise hagi on lubanud nt Tartu Ringkonnakohus. Seaduse mõte ei saa olla sundida isikut hagi esitamisega ootama nii kaua, kuni nõudeõigus kaob. Kohtud on ebapiisavalt põhjendanud, miks on kostja II 10,3 tunni pikkused telefonikõned esindajaga menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise kontekstis põhjendatud. Esindaja ja esindatav peavad omavahel suhtlema, kuid nii suures mahus suhtlemine ei ole tavapärane. Kostja I osas aga on 4. septembri 2020 ja 18. septembri 2020 menetlusdokumendid suures osas sõna-sõnalt ja vormistuselt kattuvad ning kohtud pole hageja vastavale väitele sisuliselt vastanud. Kohtute tehtud viga on võimalik parandada Riigikohtus, analüüsides menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse põhjal. 9. Kostja I arvates tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

§-s 187 sätestatud õiguskaitset antakse vaid täitedokumendi olemasolu korral, mitte igale isikule, kes alles väidab, et tal on nõue.

§ 187kaitse-eesmärk ei ulatu ajaliselt ettepoole täitedokumendi saamisest.

Tagasivõitmise tähtaeg on kehtestatud õiguskindluse tagamise eesmärgil. Hageja seisukohad lükkab ümber ka

§ 193, mis annab erandkorras võimaluse tagasivõitmise tähtaega laiendada.

Kostja I lepingulise esindaja kulud on põhjendatud. Asjaolu, et kahes dokumendis kostja I argumendid kattuvad, ei tähenda, et ühe dokumendi koostamine oleks välistanud vajaduse teha õiguslik analüüs teise dokumendi aluseks olevates küsimustes. Kostja I ei saanud analüüsita piirduda varasema menetlusdokumendi kopeerimisega. Kostja I palub hagejalt kassatsioonimenetluse kuludena (õigusabi kulud) välja mõista 384 eurot koos käibemaksuga ja seadusjärgse viivise. 10. Kostja II leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 369 ei ole praeguses vaidluses kohaldatav. Tagasivõitmise tähtaegade möödumist aitab erinormina vältida (ühe aasta võrra pikendada)

§ 193

.

§ 193ja Ts

MS § 369 paralleelse kohaldamise võimalust jaatades muutuks

§ 193sisuliselt mõttetuks. Lisaks kohaldub Ts

MS § 369 ainult sooritusnõuetele. Kostja II lepingulise esindaja kulud on põhjendatud. Advokaadi ja kliendi vaheline suhtlus on vajalik. Kostja II palub kassatsiooniastme menetluskuluna mõista hagejalt välja 532 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada TsMS § 369 ebaõige tõlgendamise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hagejal on võimalik esitada TsMS §-le 369 tuginedes tehingu (kompromissilepingu) osalise tagasivõitmise hagi, kui tal ei ole

§ 187lg 2 järgi selleks nõutavat täitedokumenti.

1. Kohtud on tuvastanud, et hageja esitas kostja I vastu rahalise nõude, mille lahendamiseks on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-19-
2. Selles menetluses on hageja eesmärk saada kostja I vastu täitedokument. Seni hagejal täitedokumenti ei ole ning ta pole sissenõudja. Eelnimetatud kohtuasjas nr 2-19-20069 ei ole kohtulahendite andmebaasi kohaselt ka praeguseks jõutud vaidlust lahendava esimese astme kohtu lahendi tegemiseni.
3. TsMS § 369 esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tulevase nõudena TsMS § 369 tähenduses saab käsitada ka tagasivõitmise nõuet, mille esitamise eeldused ei ole tagasivõitmise hagi esitamise ajaks 5

järgsel tagasivõitmisel kohaldub erinormina mh

§ 195

. Nii peab tehingu teine pool

§ 195

lg 1 esimese lause kohaselt andma tehingu kehtetuks tunnistamise korral sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Praeguses asjas on hageja esitanud ka nõude tahteavalduste asendamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantaks omanikuna isik, kes kinnistu omandiõiguse teisele isikule tagasivõidetavalt üle andis. Selle nõude rahuldamise korral saab kohtutäitur pöörata kinnisasjale sissenõude. Seega võib tagasivõitmise hagi olla ühtlasi suunatud ka soorituse tegemisele. 14.1. Tehingu tagasivõitmise nõue

§ 187

jj tähenduses tekib kolleegiumi arvates seaduse alusel edasilükkava tingimusega nõudena sel hetkel, mil on realiseerunud mõne tagasivõitmist võimaldava õigusnormi koosseisuline tunnus või tunnused. Sissenõutavuseks vajab selline nõue

§ 187lg-s 2 nimetatud lisatingimuste olemasolu, sh täitedokumenti.

Siiski ei takista

§ 187lg-s 2 sätestatu esitamast Ts

MS § 369 alusel kohtule seaduse alusel tekkinud nõuet, kuigi sellist nõuet ei saa kohus enne tingimuse saabumist rahuldada (vt selle kohta lähemalt käesoleva määruse p 15.3). 14.

1. Seega, kuna TsMS § 369 on võimalik kohaldada ka tingimuslikule nõudele (s.o nõudele, mille puhul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 tähenduses teada, kas asjaolu, millega on nõude sissenõutavaks muutumine seotud, saabub või ei saabu), võib TsMS § 369 alusel esitada tagasivõitmise hagi ka siis, kui hagejal ei ole veel täitedokumenti. Kolleegium põhjendab oma seisukohta täiendavalt järgmiselt.
2. Hageja on tuginenud hagi õigusliku alusena

§-le 189, alternatiivselt

§-le 188.

§ 189

lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Seega tuleneb

§ 189

lg-st 1 hageja jaoks tähtaeg, mille jooksul tuleb esitada kinkelepingu tagasivõitmise hagi. See tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 13), mida kohus peab erinevalt hagi aegumise tähtajast kohaldama omal algatusel. Sarnane regulatsioon tagasivõitmise hagi esitamiseks üldalusel, pikema tähtajaga, on ette nähtud

§ 188lg-s 1.

15.1.

§ 188

lg-s 1 ja

§ 189

lg-s 1 sätestatud tähtaegade möödumist ei ole tulevasel sissenõudjal alati võimalik tõhusalt vältida. Kui ta esitab viivitamatult pärast tagasivõidetavast tehingust teadasaamist rahalise nõudega hagi tehingu ühe poole vastu, ei pruugi selle hagi lahendamise kohtumenetlus lõppeda jõustunud lahendiga (täitedokumendiga

§ 187lg 2 mõttes) enne kahe või ka kolme aasta möödumist.

Hagejal ei ole muid või oma õiguste kaitseks tõhusamaid võimalusi vältida

§-de 188 ja 189 tähtaegadest tulenevaid tagajärgi (vt allpool määruse p 16

§ 193kohta).

15.2. Kolleegiumi hinnangul peab hagejal olema võimalik ennetada vara tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning vältida seeläbi oma õiguste kaotamist. Sellise võimaluse annabki hagejale TsMS § 369, lubades tagasivõitmise hagi esitada enne täitedokumendi saamist. Hageja kui tulevase võimaliku sissenõudja huvide kaitseks võimaldab TsMS § 369 järgse tagasivõitmise hagi 6

§ 187

lg-ga 2 põhistama asjaolud, mille kohaselt kostja I vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmiseks täitedokumendi (praegu tsiviilasjas nr 2-19-20069) saavutamise korral ei vii selle täitedokumendi täitmine eelduslikult tema nõude rahuldamiseni. 15.3. TsMS § 369 alusel esitatud tagasivõitmise hagi ei saa kohus siiski sisuliselt lahendada enne, kui hageja on teises kohtumenetluses (praegu tsiviilasjas nr 2-19-20069) saanud täitedokumendi või on selles menetluses selgunud, et tema rahalist nõuet ei rahuldata (vt

§ 196

selle kohta, kui sissenõudja saavutatud täitedokument on viivitamata täidetav või reservatsiooniga). Seni on kohtul võimalik TsMS § 356 lg 1 alusel menetlus peatada. Menetluse peatamise asemel tuleb kõne alla ka hagejale täitedokumendi esitamiseks tähtaja määramine, kui täitedokumendi saamisele eeldatavalt kuluvat aega on võimalik mõistliku täpsusega ette näha. 16. Kostjad on kassatsioonimenetluses viidanud sellele, et sissenõudja kaitseks aitab tagasivõitmise tähtaegu erinormina pikendada

§ 193ning seetõttu ei ole võimalik Ts

MS § 369 kohaldada. 16.1.

§ 193

kohaselt, kui sissenõudja on juba enne täitedokumendi saamist või enne nõude sissenõutavaks muutumist teatanud võlgnikuga tehingu teinud isikule kirjalikult tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest, arvutatakse nimetatud tähtaegu teate kättesaamise ajast alates, kui võlgnik on juba sel ajal olnud võimetu sissenõudja nõuet rahuldama ja kui alates sellest ajast ühe aasta jooksul esitatakse tagasivõitmise hagi.

§ 193

tekstist nähtub esmalt see, et mingi osa sellest normist on puudu.

§ 193

tekst viitab tähtaegadele („arvutatakse nimetatud tähtaegu“), kuid normis endas ei ole tähtaegu sätestatud ega ole ka viidet mõnele muule sättele. Kolleegiumi arvates tuleb

§ 193

selline lünk praeguse asja lahendamiseks

tagasivõitmise sätete süstemaatikat, mõtet ja eesmärki arvestades täita viidetega

§ 188

lg-le 1 ja

§ 189lg-le 1.

Need paragrahvid sisaldavad tähtaegasid, mille kulgemist saab sissenõudja

§-s 193 sätestatud teate abil mõjutada. 16.2.

§ 193

näeb sissenõudjale ette võimaluse teatada võlgnikuga tehingu teinud isikule enne

§ 189

lg-s 1 ja § 188 lg-s 1 ettenähtud tähtaegade möödumist tagasivõitmise hagi esitamise kavatsusest ning sellisel juhul tuleb tal tagasivõitmise hagi esitada ühe aasta jooksul arvates teate kättesaamise ajast. Seega võimaldab hagi esitamise kavatsusest teatamine sissenõudjale kuni ühe aasta pikkuse lisaaja tagasivõitmise hagi esitamiseks. Lisaks peab võlgnik olema juba teate kättesaamise ajal võimetu sissenõudja nõuet rahuldama. 16.3. Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohtadega, et

§ 193välistab Ts

MS § 369 kohaldamise. Tegemist on erinevate õiguskaitsevahenditega, mis pakuvad tulevase sissenõudja huvidele erinevat kaitset.

§ 193

ei võimalda hagi tagamist, vaid üksnes tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja edasilükkamist. Teisalt ei pruugi sissenõudjal olla võimalik kohe pärast tagasivõidetavast tehingust teadasaamist palgata esindajat ega maksta riigilõivu, et esitada TsMS § 369 järgne hagi.

§ 193järgne teade on võimalik saata oluliselt lihtsamalt ja odavamalt.

17. Eespool esitatud põhjustel tuleb alama astme kohtute lahendid tühistada ja saata asi maakohtule menetlemise jätkamiseks. 7