Obsah (10)

§ 646§ 656§ 75§ 70§ 69§ 306§ 316§ 317§ 486§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2021. a, Tallinn Kohtuasja numb

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus

§ 656

lg 1 p 1 alusel tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule alates eelmenetluse staadiumist menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sest menetlusdokumendid ei olnud kostjale õiguspäraselt kätte toimetatud ning sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 16.

§ 75

lg-st 1 tuleneb kohtule kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust omal algatusel. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus

§ 75

lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-16, p 12). Praegusel juhul ilmnesid kostja andmed Pärnu Maakohtu poolt Harju Maakohtule üleantud maksekäsu kiirmenetluse dokumentidest. Lisaks kahele e-posti aadressile oli märgitud ka kostja Ukraina aadress. Samuti selgus Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. a hagimenetlusse üleandmise määrusest, et kostja endise tööandja info kohaselt on kostja naasnud Ukrainasse. Arvestades, et kohtule esitati kostja elukoha aadress Ukrainas, pidi maakohus aru saama, et kostja elukoht võib olla Ukrainas ning lähtuma sellest ka kohtualluvuse kontrollimisel. 17.

§ 70

lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

§ 70

lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Eesti on sõlminud Ukrainaga Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping), mis tulenevalt õigusaktide hierarhia reeglitest on Euroopa Liidu määruste ja Eesti siseriikliku õiguse ees prioriteetne.

1. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega üldreegli kohaselt peaks Eesti kohus käesolevat tsiviilasja menetleda saama juhul, kui kostjal on Eestis elukoht. Samuti tuleb arvestada Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg-ga 2, mis võimaldab Eesti kohtul menetleda asja ka siis, kui kostja elukoht ei ole Eestis, kuid pooled on leppinud kirjalikult kokku, et vaidlus lahendatakse Eesti kohtus ja kokkuleppega ei muudeta Ukraina kohtu ainupädevust (erandlikku kohtualluvust). 4 2-20-124770
2. Käesoleval juhul on kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenuleping, millele kehtivad väikelaenulepingu tüüptingimused (vt hagiavalduse lisa 1.3). Väikelaenulepingu tüüptingimuste punktis 12.1 on kokku lepitud, et kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui laenusaaja elukoht pole hagi esitamise ajal teada, lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused Eesti kohtutes. Kohtualluvuse kokkulepe on kirjalik ja sellega ei ole muudetud Ukraina kohtu ainupädevust, mistõttu vastab see Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 nõuetele.
3. Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise lubatavust reguleerib Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 ning Eesti-Ukraina õigusabileping ei viita selles osas

sätetele. Lepingulistes vaidlustes kohalduva õiguse määramist reguleerivad Eesti kohtutes õigusabilepingud, valdkondlikud erikonventsioonid, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

1. juuni
2. a määrus 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus),
3. a lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon (
4. a Rooma konventsioon), rahvusvahelise eraõiguse seadus ja
5. a tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kuna nii rahvusvahelised lepingud kui ka Euroopa Liidu õigusaktid on riigisisese õiguse ees prioriteetsed, tuleb kõigepealt hinnata, kas kohaldub mõni lepingulistes vaidlustes kohalduvat õigust reguleeriv rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu määrus. Rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu määruste omavaheline vahekord sõltub nende rakendussätetest.
6. Antud juhul tulevad kohalduva õiguse määramisel rahvusvahelistest lepingutest ja Euroopa Liidu määrustest kõne alla Eesti-Ukraina õigusabileping, Rooma I määrus ja Rooma konventsioon. Rooma I määrus asendab selle art 21 lg 1 järgi liikmesriikides Rooma konventsiooni ja seda kohaldatakse art 28 järgi lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast
7. detsembrit
8. a. Vaidlust ei ole, et konfidentsiaalsuslepingutes sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped on sõlmitud pärast
9. detsembrit
10. a. Samas ei piira Rooma I määrus selle art 25 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt Eesti-Ukraina õigusabilepingu kohaldamist, mistõttu tuleks kohalduv õigus määrata Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel.
11. Eesti-Ukraina õigusabileping reguleerib seoses lepingutega üksnes lepingu vormile kohalduva õiguse kindlaksmääramist. Nimelt näeb Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 32 lg 1 ette, et tehingu vorm määratakse selle teostamise koha seadusandluse järgi. Kohtualluvuse kokkulepe peab Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi olema kirjalikus vormis. Käesoleval juhul on kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud kirjalikus vormis Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus.
12. Kuivõrd Eesti-Ukraina õigusabileping ei reguleeri kohtualluvuse kokkuleppele kohalduvat materiaalõigust, tuleb pöörduda Rooma I määruse poole. Rooma I määruse art 1 lg 2(e) järgi ei kohaldata Rooma I määrust kohtualluvuse kokkulepetele, st need jäävad Rooma I määruse sisulisest kohaldamisalast välja. Praegusel juhul tuleb seega kohtualluvuse kokkulepetele kohalduv materiaalõigus määrata riigisisese õiguse, täpsemalt REÕS alusel.
13. REÕS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Seega tulenevalt REÕS § 32 lg-st 1 koostoimes REÕS §-ga 34 kohaldub lepingupooltele praegusel juhul Eesti õigus. Sellest tulenevalt tuleb analüüsida tüüptingimuste lepingu osaks saamist VÕS § 35 jj alusel. On alust arvata, et väikelaenulepingu tüüptingimuste dokumendi punktis 12.1 kokku lepitud tingimused on saanud lepingu osaks ning need on kehtivad. Seega kuulub käesolev kohtuvaidlus Eesti kohtualluvusse ning kohus peaks kohaldama vaidluses Eesti õigust. 5 2-20-124770 25.

§ 69

lg 1 järgi on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. See tähendab, et menetlusõiguslike normide puhul tuleb samuti kohaldada Eesti siseriiklikku õigust, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid norme.

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kuivõrd asja materjalid viitasid sellele, et kostja elab Ukrainas, oleks kohus pidanud kohaldama

§ 316, mis reguleerib menetlusdokumendi kättetoimetamist välisriigis.

26.

§ 316

lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Seega, kui kohus tahtis menetlusdokumendi kätte toimetada Ukrainas, pidi kohus lähtuma menetlusdokumendi kättetoimetamisel Ukrainaga sõlmitud õigusabilepingust tulenevate normidest. 27. Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks Ukrainas on Eesti kohtul kaks võimalust. Esiteks võib Eesti kohus taotleda õigusabi korras abi Ukraina justiitsasutuselt, teiseks võib Eesti kohus toimetada Eesti kodanikele menetlusdokumendi neis riikides kätte Eesti saadiku või pädeva konsulaarametniku vahendusel. Muid viise Eesti-Ukraina õigusabileping ette ei näe. Seega saab kättetoimetamist pidada nõuetekohaseks siis, kui see on toimunud Eesti-Ukraina õigusabilepingu reegleid järgides. Vastasel juhul võib Ukraina otsuse tunnustamisest ja täitmisest keelduda (õigusabilepingu art 42 p 1). (Kõve, V; Järevkülg, I. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2017.

§ 316

, p 3.2.2-3.2.2.4.) 28.

§ 316

lg 3 annab võimaluse menetlusdokumente välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetele või võib kätte toimetada ka

§-s 314 sätestatud korras. Käesoleval juhul, kui menetlusdokument soovitakse saata Eesti õigusabilepingu partnerriiki Ukrainasse, ei saa seda

§ 316

lg 3 alusel teha, sest Ukrainaga sõlmitud õigusabileping ei võimalda Eesti kohtul saata menetlusdokumenti otse saajale tähitult, lihtkirja või faksiga. (Kõve, V; Järvekülg, I. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2017.

§ 316, p 3.3) 29.

Seega pidi maakohus kostjale materjalide edastamisel lähtuma Eesti-Ukraina õigusabilepingust ning vältima muid kättetoimetamise viise. Samas isegi juhul, kui jaatada avaliku kättetoimetamise võimalikkust, ei ole kohtu hinnangul täidetud

§-st 317 tulenevad eeldused. Menetlusdokumentide avalikult kohtu määruse alusel kätte toimetamist võimaldab

§ 317lg 1.

Kuivõrd käesoleval juhul anti maksekäsu kiirmenetlus maakohtule üle hagimenetluseks

§ 486

lg 1 p 2 kohaselt, võiks kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte

§ 317

lg 12 avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud

§ 317lg 1 p-s 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused.

30. Avaliku kättetoimetamise esimene keskne eeldus on see, et kohtule ei ole teada, kus on menetlusosalise elu- või viibimiskoht. Teadmatus

§ 317

lg 1 p 1 mõttes hõlmab kõiki konkreetses menetluses hageja esitatud andmete kontrollimist ja kohtu enda jõupingutusi menetlusosalise viibimiskoha teadasaamiseks. Kui kostja elukoht oli kohtule või hagejale teada, ei ole alust dokumenti avalikult kätte toimetada (Kõve, V; Järvekülg, I. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2017.

§ 317, p 3.2).

31. Tsiviilasja materjalidest võis aru saada, et kostja elab Ukrainas ning sellest tulenevalt üritada talle ka menetlusdokumente kätte toimetada. Kuigi maksekäsu kiirmenetluse raames 6 2-20-124770 üritati kostja Ukraina aadressile menetlusdokumente toimetada ning see nurjus, ei saa olla kindel, et tähitud kirjaga saadetud dokumendi puhul märke „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“ põhjuseks on aadressilt minema kolimine. Seega oli maakohtule teada, et kostja elukoht oli Ukrainas, kuid täiendavaid mõistlikke jõupingutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks

§ 316

lg 2 alusel või isiku elukoha täpsustamiseks kohus tsiviilasja materjalide järgi ei rakendanud. 32. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole kostjale õiguspäraselt menetlusdokumente kätte toimetanud, sest tulenevalt

§ 316lg-st 2 pidanuks lähtuma Eesti-Ukraina õigusabilepingust.

Lisaks ei oleks maakohus tohtinud ka

§ 317lg 12 alusel kostjale menetlusdokumente avalikult kätte toimetada.

Nimetatuga rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kuna sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb maakohtu otsus

§ 646

koostoimes

§ 656

lg 1 p-s 1 sätestatud alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 33. Kuivõrd asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist, ei hinda ringkonnakohus hageja väiteid õigusabikulude väljamõistmise kohta. 34.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 7