TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-3 Määruse kuupäev 5. jaanuar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Reiko Madi kaebus Tartu Vangla vastu seoses tema paigutamisega Viru V

) § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vanglale vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Vaie tuleb esitada vanglale. Erandina tuleb vaie esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile, kui kaebaja vaidlustab vangla direktori haldusakti või toimingut (

§ 11lg 41).

Kaebaja ei ole esitanud Tartu Vanglale või Justiitsministeeriumile vaiet seoses Tartu Vangla otsusega, et ta paigutatakse karistuse kandmiseks Viru Vanglasse. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tema kaebus ei ole lubatav.

1. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kui kaebaja soovib esitada kaebuse uuesti, siis tuleb tal arvestada määruse punktis 8 tooduga.
2. Kohtupraktika kohaselt saab kinnipeetav pöörduda kohtusse üksnes selle nõudega ja üksnes selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Eristada tuleb kaebaja algset paigutamist vanglakaristuse jõustumisel (

§ 11

lg 1) ja hilisemat ümberpaigutamist (

§ 19). Paigutamist reguleerib täpsemalt justiitsministri määrus „Täitmisplaan“.

Täitmisplaani § 2, 5 ja 6 põhjal eristatakse omakorda paigutamist üldjuhul, mille otsustab vangla, kuhu isik saabub või kus ta vahistatuna viibib, ja paigutamist erandlikel asjaoludel, mille otsustab Justiitsministeerium vangla taotlusel. Praegusel juhul paigutati kaebaja Viru Vanglasse algse paigutamise raames ning otsuse selle kohta tegi Tartu Vangla. 2 Kui kaebaja soovib vaidlustada tema Viru Vanglasse paigutamise, siis tuleb tal esitada Tartu Vanglale vaie. Kui kaebaja staatus muutus kinnipeetavaks 13.12.2021, siis ei saa vaide esitamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (haldusmenetluse seaduse § 75) veel möödas olla. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja paigutamise Viru Vanglasse otsustas vangla direktor või muu vanglaametnik. Kaebajal tuleb igal juhul esitada vaide Tartu Vanglale. Vajadusel edastab vangla vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Kaebaja saab esitada kaebuse kohtule pärast vaidemenetluse läbimist. Olenemata eeltoodust on kaebajal võimalus esitada pärast tema Viru Vanglasse paigutamist Viru Vanglale taotlus tema ümberpaigutamise menetluse algatamiseks (täitmisplaani § 8). Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Pärast vaidemenetluse läbimist on kaebajal õigus esitada kaebus kohtule.

1. HKMS § 249 lg 1, 2 ja 5 alusel on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks see, et asjas toimub vaidemenetlus või kohtumenetlus. Kaebaja ei ole vaiet esitanud ning kaebuse menetlusse võtmine ei ole praegu võimalik. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata. Kaebajal on õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti pärast vaide esitamist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ei ole vaja ära oodata vaide lahendamist. Kui kaebaja esitab esialgse õiguskaitse taotluse uuesti, siis tuleb tal põhjendada, milliseid raskeid või pöördumatuid tagajärgi põhjustab talle see, kui tal tuleb kohtuvaidluse ajal viibida Viru Vanglas.
2. Kui kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3