Obsah (6)

§ 1§ 31§ 28§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-21-17901 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 6. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud ka ajutise halduri aruande ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed H&R Puhastus OÜ (likvideerimisel), äriregistri kood 12499341, asukoht Vabaduse 11-12, Kärdla linn, Hiiumaa, asutatud 05.07.

1. Juhatuse liikmed: - K. K. (isikukood XXX) perioodil 05.07.2013 – 12.11.2019; - H. T. (isikukood XXX) perioodil 12.11.2019 – 04.03.
2. H. T. on alates 04.03.2020 äriühingu likvideerijaks. Võlgniku osanikuks on A. C. O. (registrikood XXX). Osaühingu osa võõrandas endine osanik K. K. A. C. O. 14.11.
3. Lepingu p 2.2.3 kohaselt ostja omandas lepingu eseme eesmärgiga osaühing, kas saneerida või lõpetada selle tegevus. Osakapitali suurus 5000 eurot. Viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud
4. aasta eest. Registrijärgne põhitegevusala registri kohaselt on hoonete üldpuhastus, lisategevusala tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ning keemiline puhastus. Pankrotiavalduse kohaselt on peamine tegevusala pesumajateenuse osutamine. Pankrotiavalduses on likvideerija märkinud, et võlgniku majandustegevus lõppes
5. aastal. Vara 2 1.
6. Kinnisvara Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Vabaduse 11-12 Kärdla linnas kuulub kinnistusraamatu andmetel K. L. (isikukood XXX). Tuginedes likvideerijalt saadud teabele oli võlgnikul tegevusperioodil sõlmitud äriruumide üürileping XXX. Üürilepingu lisa nr 6 kohaselt on üürileping võlgniku ja üürileandja vahel kokkuleppeliselt lõpetatud 31.12.
7. Lepingu lõpetamise põhjusena on toodud välja võlgniku majanduslik olukord. 1.
8. Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel käesoleval ajal võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. 10.09.2019 on võlgnik võõrandanud talle kuulunud sõiduki Fiat Ducato (väljalaske aasta 2009) A. M ja P N. (registrikood XXX), kes oli pangakonto väljavõttele tuginedes üks peamisi võlgniku koostööpartnereid. Seejuures on sõiduk võlgniku nimele registreeritud 09.09.2019 ja kohe järgmisel päeval on toimunud sõiduki võõrandamine. Likvideerija selgituse kohaselt oli võlgniku poolt võõrandatud Fiat Ducato liisinguvaraks ning kuna ei oldud võimeline liisingmakseid tasuma, realiseeriti sõiduk liisingu jääkmaksumusega. 1.
9. Muu vallasvara (käibevara, põhivara) Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Pankrotiavalduses ei ole võlgnik muud vara kajastanud. Tuginedes likvideerija poolt esitatud andmetele kasutas võlgnik üürileandja poolt rendile antud seadmeid (pesumasin Electrolux W4105H, pesumasin Electrolux W4130S, kalander triikimisseade Electrolux 188 mm IB42316, õhksoojuspump Fuitsu Artic versioon). Üürilepingu lõpetamisel kasutas üürileandja seadusest tulenevat õigust võlgniku vallasvara arestimiseks ning lisaks andis võlgnik väidetavalt üle ka tema enda poolt kasutusse võetud vara (pesumasin Electrolux W4240H, kuivati Electrolux ja pesumasin Whirlpool Freshcare 6 kg). Eeltoodust lähtudes puudub võlgnikul muu vallasvara. 1.
10. Rahalised vahendid Swedbank AS andmetel omas võlgnik arvelduskontot nr XXX, mis on suletud 13.11.
11. Viimane tehing on teostatud juhatuse liikme H. T. poolt. Kontol omas allkirjaõigust endine juhatuse liige K. K. Konto juurde oli avatud neli deebetkaarti. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku konto väljavõtet perioodil 2018 kuni 2021, millest reaalselt tehinguid teostati 2018 kuni
12. Kontole on laekumised klientidelt, kellele võlgnik teenust osutas. Rahalisi väljamakseid on teostatud töötajatele, hankijatele, maksubüroole, pangale (laenu tagasimaksed). Rahaliste vahendite väljavõtmist on tuvastatud kahel korral, kokku summas 1100 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et eelmisele juhatuse liikmele K. K. on teostatud väljamakseid rendilepingu alusel (mida renditi, pole teada). Kontolt on tasutud laenulepingust tulenevaid nõudeid, kuid ühtegi laenujääki või nõuet tasumata laenu osas käesoleval ajal pank esitanud ei ole. Ajutise halduri hinnangul ei ole kontolt põhimõtteliselt teostatud makseid, mis ei saaks või ei peaks olema seotud võlgniku majandustegevusega. Küll aga võib väita, et kontole laekunud summad on olnud väiksemad, kui oleks samal kuul olnud vajalik teostada jooksvaid makseid, sh kohustused riigimaksude osas. Teistes krediidiasutustes võlgnikul arvelduskontod puudusid. 1.
13. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele haldurile ei ole teada sissenõudmisel olevaid nõudeid kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei saa välistada, et edaspidise menetluse käigus võivad nõuded tekkida, kui esitatakse vastav algdokumentatsioon, mida suure tõenäosusega ei ole olemas või ei esitata. Likvideerija on oma vastuses väitnud, et eelmisel juhatuse liikmel hävis arvuti kõvaketas. Seega ei ole suure tõenäosusega raamatupidamise algdokumente võimalik saada, et süvaanalüüsi ettevõtte rahaliste vahendite õige ja otstarbekohase kasutamise kohta koostada. Võlgnikul puudub vara 3 Kohustused 2.
14. Täitemenetluste registris võlgniku vara suhtes toimuvaid sundtäitmisi registreeritud ei ole. 2.
15. Maksu- ja Tolliameti ees on tasumata kohustused 15 365,52 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 3556,41 eurot (viimane suureneb igapäevaselt), kokku 18 921,93 eurot. 2.
16. Äriregister on teinud võlgnikule trahvimääruse 200 eurot, mis on tasumata. 2.
17. Likvideerija andmetel on AS Elisa Eesti ees täitmata kohustus 84,22 eurot. 2.
18. Likvideerija andmetel on T. T. O. ees täitmata kohustus 13,70 eurot. 2.
19. Töötajate registris lõpetamata töölepinguid ei ole kajastatud. Lepingud on peamiselt lõpetatud poolte kokkuleppel. Pankrotiavalduses on võlgnik märkinud, et töötajatel võib olla nõudeid võlgniku vastu, kuid neid pole esitatud. Ajutise halduri hinnangul saaks tegemist olla ainult enne töösuhte lõpetamist välja maksmata jäänud töötasuga. Hüvitisenõudeid ei ole aga tulenevalt töösuhte lõpetamise alusest võimalik esitada. Kokku on teadaolevaid kohustusi 19 219,85 eurot. Menetluse raugemine Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ning perspektiiv oma majandustegevuse jätkamiseks. Samuti puuduvad võlgniku majandustegevuseks vajalikud vahendid ning tööjõud. Võlgnikul puudub likviidne vara, sh rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkumine. Seega puudub võimalus ettevõtte saneerimiseks. Võlgnikul on kohustused 19 219,85 eurot, vara puudub, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnik on registreeritud
20. aastal ning viimase tegevusalaga alustanud
21. aastal. Tuginedes võlgniku pangakonto analüüsile olid võlgnikul püsivad likviidsusprobleemid. Konto väljavõte aastast 2018 kuni 2019 näitab ilmekalt, et võlgnik sai teenitud tulu oluliselt vähem, kui ta pidi jooksvate kohustuste täitmiseks panustama. Maksuhaldur oli juba
22. aastal võlgniku kontod arestinud maksekohustuste täitmiseks. Samuti on nähtav, et võlgnik oli eelnevalt sõlminud ajatamisgraafiku. Pankrotiavalduses on likvideerija viidanud võlgniku eelmise juhatuse halvale äriplaanile, kus lootused olid suuremad, kui tegelik olukord võimaldas kliente saada. Liigselt suured lootused olid pandud ühele suurkliendile, so XXX. Viimane andis võlgnikule üürile äriruumid koos vajalike seadmetega, kuid lisaks tuli võlgnikul endal panustada ja investeerida uutesse seadmetesse. Sealjuures tuli maksta ka üüri ning panustada ruumide parendamisse ning üürilepingu lõppedes oleks see kõik üle tulnud anda üürileandjale. Seega tegemist oli tõenäoliselt võlgnikule äärmiselt halva ja kahjuliku lepinguga. Kokkuvõttes võlgnik ei suutnud oma tegevusega teenida sellises mahus tulu, mis oleks olnud vajalik jooksvate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et endine juhatuse liige K. K. asutas juba
23. aastal vähemalt osaliselt võlgnikuga kattuva tegevusalaga äriühingu – O. H. (registrikood XXX), kellele on võlgnik tegevuse lõpuperioodil teinud ka väljamakseid. Olemasolevate tõendite kohaselt ei ole võimalik kinnitada, et tegemist oleks ettevõtte üleminekuga. Ajutise halduri hinnangul ei saa käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt väita, et tegemist oleks juhatuse liikme poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga

§ 28lg 2 mõttes.

Viimane juhatuse liige ja likvideerija võttis osaühingu üle siis, kui kogu tegevus oli juba lõpetatud. Teadaolevate asjaolude ja kogutud tõendite alusel ei ole ajutine haldur tuvastanud selgeid tagasivõitmise aluseid. Võlgnikul ei ole vara, mida ta oleks võõrandanud või mille võõrandamisest oleks kahju tekkinud. Võlgnik realiseeris liisinguvara jääkmaksumusega. Selle tehingu kahjulikkust võlausaldajatele ei ole võimalik käesoleval ajal hinnata, sest puuduvad vajalikud algdokumendid. Samas kui võlgnikul tekkis täitmata kohustus liisinguandja ees, oleks sõiduk tõenäoliselt läinud liisinguandja valdusesse ning tõenäoliselt ei oleks ka siis selle realiseerimisest võlgnik tulu saanud pärast võimaliku liisingukohustuse mahaarvamist. Võlgnik ei ole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud alaline maksejõuetus

§ 1lg 2 ja lg 3 mõttes.

Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Võlgnik 4 on läbinud likvideerimismenetluse. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on

§ 30

lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 30.12.2021 ning teatanud 09.12.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et H&R Puhastus OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. H&R Puhastus OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu likvideerija H. T. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi ja 50 minutit.

§ 23

lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (9 tundi) tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot määrata riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5