KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2021, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-21-3047 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Väärteoasi Helmut Ednaševsky kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 07.07.2021 väärteotsuse nr 2590,21,001260 peale HELMUT EDNAŠEVSKY, isikukood 34306160272, elukoht xxxx; varem väärteokorras karistamata Kaebuse esitaja Kaitsja Killu Kool Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156 Kohtuotsuse õiguslik alus Resolutsioon Jätta Helmut Ednaševsky kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 07.07.2021 väärteotsus nr 2590,21,001260, millega Helmut Ednaševskyt karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel trahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 01.12.2021, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Juhul, kui kõik menetlusosalised loobuvad kassatsiooniõiguse kasutamisest, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Kohtuotsuse 17.12.
- terviktekst on menetlusosalistele 1 tutvumiseks kättesaadavaks tehtud I TUVASTATUD ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 07.07.2021 otsusega väärteoasjas 2590,21,001260 määrati Helmut Ednaševskyle liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel karistuseks trahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200.00 eurot, mis võimaldati tasuda hiljemalt 07.11.
- Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et tema 09.05.2021 kell 12:20 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Karja ja Võidu tänava ristmikul, juhtides mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, reguleerimata ristmikul eiras liiklusmärgi 222 „Peat ja anna treed“ nõudeid, mille tulemusel sõitis otsa vasakult poolt lähenenud ja sõidu eesõigust omavale sõiduautole xxxx reg.nr xxxx. Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liklusõnnetuse. Oma tegevusega tekitas varalise kahju S As-le. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus Helmut Ednaševsky LS § 57 lg 1 ja § 17 lg 1 sätestatud nõudeid, millega pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 27.07.2021 esitas Helmut Ednaševsky Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, taotlusega tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus väärteoasjas seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ja isikule määratud rahatrahv on proportsionaalne tema süüga. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil Helmut Ednaševsky end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ei tunnistanud, leides, et liikulsõnnetuses peaks olema süüdi hoopis Xxxx juht, kes tema hinnangul ületas kiirust. Seletas, et kõnesolev rismik on temale tuttav, st enne ristteed on jalakäijate ülekäik ja üleval on punane STOP. Sel päeval oli autos koos oma abikaasaga. Sõitis üle jalakäijate raja, misjärel jäi STOP joone juures seisma ning nägi kahte autot. Üks, mis läks linna poole, aga teine oli kuskil võibolla Ehituse ABC juures, mis tuli nende poole. Siis vaatasin, et see on piisav aeg küll, kus ma jõuan ilusti üle selle risttee sõita. Hakkas rahulikult minema, ning vaatas siis veel vahepeal paremale, sest paremal pool on aed mis vaatevälja takistab ja ta on tihti vaadanud sealt, et sealt aja nurga tagant järsku keegi sealt välja ei tule ega midagi niisugust. Kuna paremal oli tip-top, hakkas üle ristmiku sõitma. Jõudis teetelje ületada, kui abikaasa kõrval ütles: "Helmut näe auto tuleb!" ja siis käis kõva pauk ning see auto, mis vasakult tuli, sõitis talle nurka sisse. Tema auto jäi kohe seisma, kuid teine auto maandus eemal külje peale. Kuna tema arvates oli see auto temast enne piisaval kaugusel, siis järeldas, et teine auto pidi sõitma kiiremini kui 5o km/h. Lubatud kiirusega sõites ei oleks kokkupõrge olnud nii tugev, et teine auto lausa külili lendas. Tema oli tee telgjoone juba ületanud. 2 Tunnistaja A. E. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et oli kaassõitjana tema abikaasa poolt juhitud sõiduautos Xxxx, mis sattus liiklusõnnetusse. Seletas, et jäid STOP märgi juurde pidama ning veendusid, et ei tule ühtegi masinat ja abikaasa hakkas vaikselt sõitma. Ta autokiirust ei tea, aga teab, et abikaasa on väga hea liikleja ja ta ei ületa ettenähtud kiirust. Nad olid juba tee telje ületanud, kui nägid, et vasakult poolt sõitis auto mis sõitis, tema arvates, väga suure kiirusega ja ta sõitis neile küljepealt sisse. Tunnistaja T. K. seletas kohtus, et sõitis mööda Võidu tänavat, s.o peateel kodu poole, s.o xxxx poole, kui kõrvalistuja M. U. järsku röögatas, et "Kus sa tuled" ja siis käis pauk ja seejärel oli tema auto külje peal rattad kõik püsti. Kinnitas, et ta ei ületa kunagi lubatud sõidukiirust. Liiklusõnnetuse põhjusena arvas olevat asjaolu, et teine juht eiras Stop märki ja sõitis talle peateele ette. Teab sealseid liiklusolusid hästi kuna tegemist on tema igapäevase teega tööle ja koju. Jälgis liiklus ja tal ei olnud mingit põhjust kalduda vastassuuna vööndisse. Tunnistaja M. U. andis kohtuistungil ütlusi, et oli kaassõitjana T. K.a poolt juhitud Xxxxs. Seletas, et sõitsid Rakvere kesklinna poolt mööda Võidu tänavat, s.o olid peateel. Siis ma vaatasin, ma olin kõrvalistmel ees ja ma nagu vaatasin ja nägin, et auto tuleb Karja tänava poolt auto, aga ta oli kaugel ja seega ei pööranud üldse sellele tähelepanu. Teadis, et seal on Stop märk, kuid järsku käis pauk ja nende auto paiskus külje peale. See käis nii ruttu, et ta ei jõudnudki midagi mõelda. Kinnitas, et T. ei kihutanud vaid sõitis tavapärase kiirusega. Kohus uuris kirjalikke tõendeid: - fotod liiklusõnnetusest /lk 65-81/; - sündmuskoha vaatlusprotokoll /lk 82/; - sündmuskohas tehtud skeem aerofoto toimiku /lk 83/, - karistusregistri väljavõte, mille kohaselt H. Ednaševskyt registrisse kantud ei ole /lk 86/. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et Helmut Ednaševsky kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3 Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 09.05.2021 kell 12:20 toimus Rakvere linnas Karja ja Võidu tänava ristmikul liiklusõnnetus. Ühte sõidukit Xxxx reg.nr xxxx juhtis Helmut Ednaševsky ja teist sõidukit sõiduautole Xxxx reg.nr xxxx. Käesolevalt on vaidlusaluseks küsimuseks kes rikkus liiklusnõudeid ja seega kahe sõiduauto kokkupõrkes süüdi on. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt on fikseeritud mõlema sõiduki vigastused ja nende paiknemine avarii järgselt, mitte kokkupõrke momendil. Sündmuskohal tehtud fotodel on näha, et Xxxxl on vigastatud auto esiosa ja Xxxxl mõlemad küljed. Tuleb pidada loogiliseks, et Xxxx üks külg on vigastatud kokkupõrkest ja teine kokkupõrke tagajärjel külili kukkumisest. Liikklusõnnetuse korral toimivad füüsikalised jõud, mistõttu sõidukid ei paikne kokkupõrke järgselt mitte nende kokkupõrke kohas, nagu Helmut Ednaševski oma kaitseversioonis väita püüdis, vaid seal, kus nad kokkupõrke tõttu tekkinud inertsi järgselt peatuvad või paiskuvad. Kohus peab oluliseks märkida ka seda, et üldteada asjaoluna on Xxxx ja Xxxx sõidukitena oma olemuselt, s.o nii kaalult kui ka turvalisuse poolest väga erinevad sõidukid, mistõttu ka mitte suurel kiirusel toimunud kokkupõrke tagajärjel sai Xxxx kukkuda külili ja teha nn märkimisväärse lennu vastassuuna vööndisse. Sõidukite vigastused kinnitavad üheselt, et sõiduauto Xxxx on oma esiosaga sõitnud vastu Xxxx külge. Seega puudub vajadus määrata kulukat ekspertiisi liiklusõnnetuse tehiolude tuvastamiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotod koostoimes tunnistajate T. K.a ja M. U.i ütlustega tõendavad liiklusõnnetuse toimumist just väärteoprotokollis kirjeldatud viisil. Liikluseeskirjade täitmine on kõigile liiklusesse astujatele kohustuslik selleks, et tagada kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Lisaks ei või keegi oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Mootorsõiduki juhile on vastavalt liikluseeskirjale ja liiklusseadusele kohaldatud kohustused, mille täitmine mootorsõiduki juhi poolt on liiklusesse asudes kohustuslikud ning neist eeskirjadest tulenevad mootorsõiduki juhile hoolsuskohustus ning mitte ohustada teisi liiklejaid LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. LS § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. LS § 57 lg 1 kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Kohus on seisukohal, et Helmut Ednaševsky poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud. Tema tegu vastab LS § 223 lg 1, mis sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4 LS 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Helmut Ednaševsky rikkus seadust süüliselt, tingituna hetkelisest tähelepanematusest ja hooletusest, millele viitab tema enda seletus, et peatudes Stop märgi juures nägi vasakult lähenevat autot, misjärel „hakkas rahulikult minema, ning vaatas siis veel vahepeal paremale“, mis viitab sellele, et tema siiski ei hinnanud olukorda piisava hoolsusega. Hoolsuskohustuse rikkumine võib olla kerge või raske ning iga väiksem hoolsuskohustuse rikkumine ei too endaga vältimatult kaasa liiklusõnnetuse juhtumit ega vastutust selle ees. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kerge ja raske hooletuse eristamisel tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest ja igakordselt püüda vastata küsimusele, kas isik on jätnud rakendamata sellised ettevaatusabinõud, mille kohaldamine tundub antud olukorras igale isiklike omaduste poolest sarnasele isikule elementaarne. Tõendamist leidis, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik on kõrgeealine. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse määramisel selle miinimumile lähedases määras, võtnud arvesse, et menetlusalune isik on varem väärteokorras karistamata. Karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja kaalunud lisakristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine, kohaldamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5