← Eesti

3-21-618/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-618 Otsuse kuupäev 26. november 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Armen Aivazjani kaebus Tartu Vallavalitsuse 0

) § 5 lg 3 kohaselt tekib kalapüügiõigus selles seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 25

lg 1 p 2 alusel tõendab olukorras, kus kehtivad harrastuskalapüügiõiguse piirangud (

§ 29

), harrastuskalapüügiõigust kalastuskaart.

§ 26

lg 1 ja 2 alusel annab kalastuskaardi Keskkonnaamet, väikesaare püsielanikule tema elukohajärgset väikesaart ümbritseval veealal

§ 29

lg 7 alusel kehtestatud lubatud püügivahendite arvu piires kohalik omavalitsusüksus.

§ 26

lg 8 kohaselt kehtestab kalastuskaardi taotlemise, andmise ja peatamise korra, tähtajad, taotlemise viisid ja taotluses esitatavad andmed ning vahetult loa andjale esitatava taotluse vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega (eespool viidatud taotlemise kord). Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil

  1. aastal“ § 3 lg 5 sätestab, et Piirissaare püsielanikul on harrastuskalapüügil Peipsi ja Lämmijärvel
  2. märtsist
  3. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv Piirissaart ümbritseval veealal
  4. Vastustajal on õigus selles, et kõik taotlemise korra sätted ei ole kohalikus omavalitsuses kohaldatavad. Kalastuskaardi taotlemist ja andmist reguleerivad taotlemise korra § 2 -
  5. Mitmed nende paragrahvide lõigetest käsitlevad konkreetselt kalastuskaardi taotlemist Keskkonnaametist. Kuid taotlemise korras sisalduvad ka üldisemad sätted: - § 2 lg 1 kohaselt võetakse kalastuskaardi taotlusi vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00-st, välja arvatud vähimõrra ja vähinataga püügiõiguse taotlused, mis võetakse vastu alates püügiaasta juulikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00-st. Varem esitatud taotluse jätab kalastuskaardi andja läbi vaatamata; - § 2 lg 7 kohaselt registreerib kalastuskaardi andja taotluse saamise täpse aja; 3 - § 2 lg 8 kohaselt loetakse kalastuskaardi andjale kirjalikult posti teel või elektrooniliselt epostiaadressile tähtajaks saadetud taotluse saamise täpseks ajaks selle registreerimise aeg, mis on märgitud kalastuskaardi andja dokumendihaldussüsteemis; - § 4 lg 1 alusel antakse kalastuskaardid taotlemise ajalises järjekorras, võttes järjestamisel aluseks nõuetele vastava taotluse saamise täpse aja. Kuni 30.06.2015 sisaldus reegel, et kalastuskaardid antakse taotlemise ajalises järjekorras ning taotlusi võetakse vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimese tööpäeva kella 9-st, kalapüügiseaduse § 11 lõikes
  6. Praegu kehtiva

puhul viidi see üle rakendusakti. 8. Kohtu hinnangul kehtivad taotlemise korra reeglid kalastuskaartide taotlemise algusaja ja nende jagamise viisi osas nii Keskkonnaameti kui ka kohaliku omavalitsuse antavate kalastuskaartide puhul.

§ 26

lg 8 ei sätesta, et määrus antakse üksnes Keskkonnaameti antavate kalastuskaartide taotlemise ja jagamise korra kohta. Ka taotlemise kord ei näe ette sellist erisust. Mõnedes taotlemise korra sätetes räägitakse konkreetselt Keskkonnaametist, otsuse punktis 7 toodud sätetes aga üldisemalt kalastuskaardi andjast. Tegemist on piiratud ressursi jagamisega - kalastuskaart antakse üksnes juhul, kui kehtivad harrastuskalapüügiõiguse piirangud. Põhjendatud on selle ressursi jagamise reeglite kehtestamine õigusaktiga ning ühetaoliselt olenemata sellest, kes on kalastuskaardi andjaks. Reeglite ühtset kehtivust toetab see, et varem olid vastavad reeglid sätestatud seaduses. Vastustaja on taotlemise korra mõne sätte kohaldatavust enda suhtes möönnud, kuna vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse õigusliku alusena on viidatud taotlemise korra § 4 lõikele

  1. Vastustaja ei saa õigusakti sätteid kohaldada valikuliselt, nii et § 4 lg 1 kohaldub, § 2 lg 1 viimane lause aga mitte. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et taotlemise korra § 2 lg 1, sh selle viimane lause kuulub taotlemise korra nende sätete hulka, mis reguleerivad kõigi kalastuskaardi andjate tegevust ning vastustajal tuli seda kohaldada.
  2. Vastustaja jättis vaidlustatud korraldusega rahuldamata kaebaja taotluse kalastuskaardi saamiseks, põhjendades seda limiidi lõppemisega. Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel omab seega tähendust, kas vastustaja tegi limiidi lõppemise kindlaks õiguspäraselt. Kohtu hinnangul ei ole see nii. Vastustaja esitatud andmetest nähtub, et vastustaja arvas limiidi hulka (rahuldas) 45 taotlust. Nendest esimesed kaheksa oleks tulnud jätta taotlemise korra § 2 lg 1 viimase lause alusel läbi vaatamata, kuna
  3. aasta detsembrikuu esimene tööpäev oli 01.12.2020, taotlused 1 - 8 (kokku 24 võrgule) on aga esitatud novembris. Kui vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata limiidi täitumise tõttu ja limiidi täitumise kindlakstegemisel on arvesse võetud taotlused, mis oleks tulnud jätta läbi vaatamata, siis oli vaidlustatud korraldus õigusvastane.
  4. Teistsuguse tulemuseni ei viiks see, kui käsitleda 125 kaldavõrgu jagamist Piirissaare püsielanike vahel kohaliku elu küsimusena, mille üle otsustamise õigus on vastustajal. Vastustaja on olenemata taotlemise korra kohaldatavusest ka ise otsustanud, et kalastuskaarte antakse taotlemise järjekorras ning taotlusi saab esitada alates detsembri esimese tööpäeva kella 9-st. Kui nii, siis kohtu hinnangul kaasneb sellega iseenesest mõistetavalt, et varem esitatud taotlusi arvesse ei võeta. Teisiti kaotab piiratud ressursi jagamine lähtudes kiiremast reageerimisest igasuguse mõtte. Ammustest aegadest on üldiselt arusaadav ja tunnustatud, et 4 stardipauk kehtib kõigile ühtemoodi ning kui keegi alustab varem, siis kõrvaldatakse ta võistlusest. Vastustaja viitab sellele, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). Lubatust varem esitatud taotluste arvestamist ei saa pidada eesmärgipäraseks, kuna kehtestatud reeglite eesmärgiks saab pidada piiratud ressursi objektiivset ja läbipaistvat jagamist. Haldusmenetluse efektiivsus ei saa olla olulisem kui ausa menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõte. Kui vastustaja ei ole kalastuskaardi taotlemise õigust omavaid isikuid teavitanud taotluse lubatust varem esitamise tagajärjest või on isegi andnud neile ekslikult lubaduse, et taotluse võib esitada ka varem, siis ei saa selle tagajärgi panna nende isikute kanda, kes esitasid taotluse õiguspäraselt.
  5. Asjasse ei puutu see, kas taotluste 1-8 esitajad oleksid taotluste läbi vaatamata jätmise korral esitanud need uuesti. Tegemist on oletusega. Isegi kui sellist võimalust jaatada, siis ei ole võimalik anda hinnangut, millisel kuupäeval ja kellaajal oleksid need isikud korrektse taotluse esitanud ning millise koha taotluste pingereas oleksid nad selle alusel saanud.
  6. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 1 alusel on haldusakti tühistamise nõude rahuldamise üheks eelduseks, et see rikub kaebaja õigusi. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korralduse tühistamine põhjendatud, kuna selle mõju ja tähendus on lõppenud. Vaidlustatud korraldusega keelduti kaebajale kalastuskaardi andmisest püügiperioodiks, mis lõppes 04.05.
  7. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja õigusi, sh võimalust taotleda kalastuskaarti järgmisteks aastateks ei mõjuta see, kas ja millisel põhjusel jäi rahuldamata kaebaja kalastuskaardi taotlus
  8. aastaks. Tühistamisnõude äralangemine ei tähenda aga seda, et ära on langenud kaebaja õiguskaitsevajadus. Pooled vaidlevad kalastuskaardi andmise korra ja selle tõlgendamise üle. Vastustaja leidis kohtumenetluses, et tema tegevus oli õiguspärane. Vastustaja küll teatas kohtule, et kalastuskaartide taotlemisel
  9. aastaks ei võeta enne detsembri esimest tööpäeva esitatud taotlusi arvesse (tl 26), kuid tegi seda alles kohtumenetluse lõppstaadiumis. Põhjendatud ei ole jätta kaebust tervikuna sisulise lahendita. Kohus rahuldab kaebaja nõude tuvastada vaidlustatud korralduse õigusvastasus.
  10. Vaideotsusele ei ole kaebaja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Vaideotsusel ei ole regulatiivset toimet, sel juhul ei saa see olla ka lõppenud ning vaideotsuse tühistamiseks ei ole takistusi. Kuna vaidlustatud korraldus osutus kohtuliku kontrolli tulemusena õigusvastaseks, tühistab kohus vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude lahendamise vajadus sel juhul puudub.
  11. Kohus selgitab kaebajale, et põhjendatud ei ole tema vastuväide sellele, et mõned taotluse esitajad said loa mitme võrgu kasutamiseks.

§ 29lõikest 6 tuleneb, et ühe kalastuskaardi alusel võib kasutada kuni kolme võrku.

Vastustaja jagas mitte võrke, vaid kalastuskaarte. Kohtu hinnangul ei ole vastustajal taotlemise korra alusel võimalik vähendada kalastuskaardi taotlusel näidatud võrkude arvu, välja arvatud limiidi lõppemise tõttu viimase taotluse rahuldamisel.

  1. Kohus leidis 15.06.2021.a määruses, et kaebaja esitas nii vaidlustatud korralduse kui ka vaideotsuse suhtes alternatiivselt tühistamise ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõuded: kaebaja taotles haldusaktide tühistamist, aga kui see ei ole võimalik, siis nende õigusvastasuse 5 tuvastamist. See tähendab, et kui kohus tuvastab vaidlustatud korralduse õigusvastasuse ja tühistab vaideotsuse, siis on tegemist kaebuse osalise rahuldamisega. Menetluskulud. Selgitused
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Praeguses kaebuses ei ole nõuetel rahalisi väärtusi. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
  3. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Ainsaks teada olevaks menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot. Sellest poole ehk 7,50 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
  4. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.