← Eesti

2-20-9006/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-20-9006 Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2021, Tallinn Kohtuasi X avaldus Metsah

) § 166 lg-tele 1 ja 3.

§ 166

lg-s 3 nimetatud tähtaeg saabus 22.05.2020 postitatud avalduse puhul 19.06.2020 ja 02.06.2020 postitatud avalduse puhul 30.06.2020. Seega on avaldus esitatud kohtule

§ 166lg-s 3 sätestatud tähtaega 3

(11)järgides. Avaldaja seisukohti tähtaja arvestamise osas toetab ka Riigikohus lahendi nr 3-2-17712 p-des 19 ja 20. Puudutatud isiku seisukohas toodud põhjendused ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks.

§ 166lg 1 ei eelda osanikult teabe saamiseks õigustatud huvi põhjendamist.

Avaldaja teabenõue puudutab tavapäraseid ettevõtte majanduslikku seisu kajastavaid dokumente ja teavet. Tegemist ei ole äriühingut ebamõistlikult koormavate andmetega, vaid teabega, mille osas kehtib mh raamatupidamise seadusest tulenev nõue neid arusaadavalt ja aktuaalselt dokumenteerida. Puudutatud isik ei ole väitnud, et äriühingul ei ole avalduses märgitud dokumente ja teavet. Puudutatud isiku väited selle kohta, et osanik saaks nõutavad andmed osanike koosolekul, kus kinnitatakse majandusaasta tulemused, on väärad, kuna äriühingu juhatus ei ole osanike koosolekut majandusaasta kinnitamiseks kokku kutsunud. Tähelepanuväärne on, et puudutatud isik ei ole kordagi võtnud avaldajaga ühendust ega keskendunud asja sisulisele lahendamisele. 2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja on pöördunud kohtusse hilinemisega. Avaldaja on esitanud juhatusele teabe saamise ja dokumentide esitamise nõude 20.05.2020 ning kohtu poole pöördumise neljanädalane tähtaeg

§ 166lg 3 järgi lõppes 17.06.2020.

Avaldus on esitatud 19.06.2020. Avaldus on ka sisuliselt põhjendamatu. Riigikohus on

§ 166

lg-t 1 tõlgendades leidnud, et nimetatud sätte alusel ei saa osanik nõuda ükskõik mida. Üldistatult võib öelda, et osanikul peab olema õigustatud huvi vastavat teavet saada, äriühingut ei või teabenõudega ebamõistlikult koormata ning teabenõude esitamisel peab osanik käituma heas usus. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja teabenõue nende põhimõtetega vastuolus, kuna osanik on palunud detailset teavet sisuliselt äriühingu kogu majandustegevuse kohta. Avaldaja ei ole selgitanud, mis põhjusel ta soovib niivõrd detailset teavet, arvestades sh asjaolu, et osanikul on õigus saada äriühingu majandustegevuse ja -tulemuste kohta teavet osanike koosolekul, kus kinnitatakse majandusaasta tulemused. Maakohtu määrus ja põhjendused

  1. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama osanik RJ-l tutvuda äriühingu järgnevate dokumentide ja teabega: käibeandmik iga kalendrikuu kohta perioodil 01.01.2017 kuni 2018; bilanss ja kasumiaruanne seisuga 20.05.2020; äriühingule kuuluvate pangakontode väljavõtted, näidates ära panga nimetuse, arveldusarve numbri, konto jäägi perioodi 01.01.2018 kuni 20.05.2020 kohta, lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta; äriühingu kassa ja pearaamatu väljavõtted perioodi 01.01.2018 kuni 20.05.2020 kohta, lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta; kohustuste nimekiri võlausaldajate lõikes seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 20.05.2020, märkides ära kohustuse sissenõutavaks muutumise aja ja tagatised; äriühingu põhivara nimekiri seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 20.05.2020; ostu- ja müügireskontro seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 20.05.2020; Maksu- ja Tolliametile esitatud raieõiguse ja metsamaterjali müügi või ostu teatised seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 20.05.2020; teave kassast/arveldusarvelt tehtud dividendimaksete kohta seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 20.05.2020; juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel
  2. majandusaastaks. Maakohus määras, et äriühingu juhatusel tuleb teabe andmise kohustus täita selliselt, et vastav teave ja dokumendid tuleb edastada osanik RJ-le 4

(11)e-posti teel aadressil XXX@gmail.com. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude muude dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja menetluskulud jäeti avaldaja kanda ja puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus tuvastas, et avaldajale kuulub äriühingu osa nimiväärtusega 512 eurot. Avaldaja saatis puudutatud isiku juhatusele 22.05.2020 teabenõude samade nõuetega, mis on käesoleva kohtuvaidluse esemeks, andes 02.06.2020 teabenõude täitmiseks ka täiendava tähtaja. Puudutatud isiku juhatus ei vastanud avaldajale ega ole võimaldanud nõutud dokumentide ega teabega tutvuda. Maakohus märkis, et avaldajal kui puudutatud isiku osanikul on

§ 166lg 1 kohaselt teabe saamise ja osaühingu dokumentidega tutvumise õigus.

Nimetatud õiguse kohtus maksmapaneku eelduseks on eelnev pöördumine osaühingu juhatuse poole (

§ 166lg 3).

Eeldused kohtu kaudu teabe saamise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks on täidetud. Maakohus nõustus avaldajaga, et teabenõue puudutab tavapäraseid ettevõtte majanduslikku seisu kajastavaid dokumente ja teavet ning tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega. Osaühingu majandusandmed mõjutavad ka avaldajale kuuluva osa väärtust, mistõttu osaniku teabevajadust ei pea antud juhul õigustama veel mis tahes lisatingimuste või põhjendustega. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et avaldaja pöördus kohtusse hilinemisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas avaldaja teabe saamise ja dokumentide esitamise nõude 22.05.2020 ning korduva teabenõude 02.06.2020.

§ 166

lg-s 3 nimetatud tähtaeg saabus 22.05.2020 edastatud avalduse puhul 19.06.2020 ja 02.06.2020 edastatud avalduse puhul 30.06.2020. Kuna avaldaja esitas avalduse kohtule 19.06.2020, on see esitatud tähtaegselt. Maakohus leidis, et kohtul ei ole võimalik rahuldada avaldust täies ulatuses, sest avaldaja on esitanud mh täpselt piiritlemata nõude „muude dokumentidega“ tutvumise võimaldamiseks. Kuna selline nõue on ebaselge ja mittetäidetav, jättis kohus avaldaja nõude selles osas rahuldamata. Samuti täpsustas kohus avaldaja nõuet esitada „Kohustuste nimekiri võlausaldajate lõikes seisuga 31.12.2018 kohta; 31.12.2019 kohta ja 20.05.2020 kohta märkides ära kohustuse sissenõutavaks muutumise aja ja muud olulised asjaolud (tagatised jms)“, jättes kohtumääruse resolutsioonist välja „muude oluliste asjaolude“ ning „jms“ märkimise nõude, sest sellisel kujul oleks kohtulahendi resolutsioon ebaselge ja mittetäidetav. Ülejäänud osas rahuldas maakohus avalduse. Maakohus määras TsMS § 445 lg 1 ja § 463 lg 2 alusel, et teabe andmise kohustus tuleb äriühingu juhatusel täita selliselt, et vastav teave ja dokumendid tuleb edastada osanik X-le e-posti teel aadressil XXX@gmail.com. Menetluskulude jaotuse kohta märkis maakohus, et avalduse lahendamine oli praegusel juhul avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas puudutatud isik, kes ei võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda. Riigikohus on 31.05.2011 lahendi nr 3-2-1-18-11 p-s 19 märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda. Võttes arvesse ka seda, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, pidas 5

(11)maakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Maakohus selgitas, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Määruskaebus ja edasine menetlus 4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega avaldaja avaldus rahuldati, ning jätta avaldus täielikult rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtuga selles, et

§ 166

alusel teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ei pea osanik esitama täiendavaid põhjendusi selle kohta, miks ta vastava taotluse on juhatusele esitanud. Riigikohus on asunud tsiviilasjas nr 2163492 seisukohale, et osanik ei või teabenõude korras

§ 166

alusel nõuda ükskõik mida ning teabenõude lahendamisel tuleb kaaluda nii osaniku kui ka osaühingu huve. Sellest järeldub, et nõue peab olema ka sisuliselt põhjendatud, st osanik peab ära näitama, miks tal on konkreetset teavet või dokumendi sisu vaja teada. Huvide kaalumist ei ole võimalik läbi viia, kui osanik ei avalda oma huvi ja teabenõude esitamise eesmärki. Seda järeldust toetab ka

§ 166

lg 3 sõnastus, mille kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus on tema taotluse rahuldamisest keeldunud, nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle. Sellest nähtub, et osaniku nõude rahuldamine eeldab nõude sisulist põhjendatust. Lisaks annab

§ 166

lg 2 ühingule õiguse keelduda osaniku taotluse rahuldamisest, kui on alust eeldada, et teabe andmine või dokumentidega tutvumise võimaldamine tekitaks osaühingule olulist kahju. Tulenevalt osaniku taotluse esitamise eesmärgist võib ühingul olla õigus keelduda taotluse rahuldamisest. See aga eeldab, et osanik toob oma taotluses välja põhjused, miks ta teavet soovib või dokumentidega tutvumist nõuab. Kuna avaldaja ei ole seda menetluses selgitanud, oleks tulnud jätta tema nõue rahuldamata. Puudutatud isik vaidlustas ka kohtumääruses sätestatud kohustuse täitmise viisi. Puudub seaduslik alus kohustada puudutatud isikut edastama avaldajale nõutud teave ja dokumendid eposti teel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-3492 väljendanud seisukohta, et dokumentidega tutvumine toimub osaühingu ruumides ning üldreeglina ei saa osaühingut kohustada edastama osanikule teavet ja dokumente e-posti teel. 5. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebusest ei nähtu, milles väidetav õigusrikkumine kohtumääruse tegemisel seisnes. Teabenõue puudutab ettevõtte majanduslikku seisu ehk teavet, mille suhtes on osanikul igal juhul õigustatud huvi. Juhatus rikub teadvalt osanike õigust saada teavet ning keeldub ilma igasuguse aluseta teabe väljastamisest. Määruskaebuse esitaja ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi vastuväidet ega vaidlustanud välja pakutud teabenõude täitmise viisi. Seadus otsesõnu ei keela teabe tutvustamist muul viisil kui juhatuse määratud ajal ja kohas. Teabe edastamine eposti teel on osaühingule eelduslikult vähem koormav. Kuivõrd määruskaebuse esitaja on taotlenud jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda, on sellest tuletatav, et määruskaebusega on vaidlustatud ka maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse kohta. Avaldaja palub jätta 6

(11)maakohtus avaldajale tekkinud menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 7 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 alusel, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3, millega maakohus määras kindlaks kohtumääruse täitmise viisi, ning määrab kohtumääruse resolutsioonis 2 märgitud kohustuse täitmise uue korra ja viisi, muutes vastavalt ka määruse õiguslikke põhjendusi. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määrust ei muuda, nõustub ringkonnakohus maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  3. Seadusest tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes vaidlustatu piires. Arvestades määruskaebuse ulatust, on maakohtu määrus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja nõue muude dokumentidega tutvumisega võimaldamiseks (resolutsiooni punkt 4). Kuna avaldaja ei esitanud maakohtu määrusele määruskaebust, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ka osas, millega avaldaja maakohtus kantud menetluskulud jäeti avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 5). Avaldaja ei saa taotleda maakohtu menetluses kantud menetluskulude teistsugust jaotamist puudutatud isiku määruskaebusele esitatud vastuses, kuna TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
  4. Pooled ei vaidle määruskaebemenetluses enam selle üle, et avaldaja järgis kohtusse pöördumisel

§ 166lg-s 3 sätestatud tähtaega.

Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal oli kohustus põhjendada oma huvi nõutud teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Samuti vaidlevad pooled teabe andmise ja dokumentidega tutvumise viisi üle. 10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus eksis, kui leidis, et

§ 166

alusel teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ei pea osanik oma taotlust põhjendama. 10.1.

§ 166

lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Tegemist on erinormiga VÕS § 1015 ees, mille alusel nõude esitamine ei eelda osanikult täiendavalt oma õigustatud huvi põhjendamist, sest see huvi tuleneb otseselt osaniku liikmesusõigusest ja investeeringuga seotud varalisest huvist. Kolleegiumi hinnangul ei saa osaniku kohustust põhjendada, miks ta teavet ja dokumente soovib, tuletada ka

§ 166g-test 2 ja 3. 7

(11)10.2. Osaniku kohustust põhjendada

§ 166

lg-s 1 nimetatud teabe nõudmist ei tulene ka kohtupraktikast, sh määruskaebuse esitaja viidatud Riigikohtu 14.02.2018 lahendist tsiviilasjas nr 2-16-3492. Selle lahendi p-s 14 on Riigikohus selgitanud, millist laadi teavet või dokumente ei ole osanikul

§ 166lg 1 alusel õigus osaühingult nõuda.

Näiteks on Riigikohus leidnud, et osanik ei saa nõuda osaühingu juhatuselt tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas, osaniku jaoks selliste dokumentide koostamist, mida ühing muidu koostama ei peaks, ega vastamist sellistele küsimustele, millele vastamine kujutab endast üksnes juhatuse hinnangu andmist mingile olukorrale (vt viidatud määruse p-d 14.1–14.3). Sellist teavet avaldaja praeguses asjas nõudnud ei ole, mh ei ole puudutatud isik menetluses väitnud, et tal nõutud teavet või dokumente ei ole. Viidatud lahendis ei ole Riigikohus asunud seisukohale, et osanik peab teabenõude esitamist põhjendama, näidates ära, miks ta konkreetset teavet või dokumendiga tutvumist vajab. Vastupidi leiti kõnealuse lahendi p-s 12, et materiaalõiguslikult on teabenõude rahuldamata jätmine põhjendatud üksnes juhul, kui teabe andmisega tekitataks puudutatud isikule kahju. 10.3. Puudutatud isik ei ole menetluses tuginenud sellele, et oleks alust eeldada, et avaldaja nõutud teabe andmine ja dokumentide esitamine võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele (

§ 166lg 2).

Tõendamiskoormus teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise kohta

§ 166lg-s 2 nimetatud põhjusel lasub osaühingu juhatusel.

Samuti ei ole puudutatud isik väitnud ega põhjendanud, et avaldaja taotletud teabe andmine ja dokumentidega tutvumise võimaldamine koormaks äriühingut ebamõistlikul määral. Kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosaliselt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt RKTKm nr 217-4751, p 14). Arvestades, et puudutatud isik ei ole kasutanud ka TsMS § 662 lg-s 3 sätestatud võimalust määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid esitada, puudub alus maakohtu määruse tervikuna tühistamiseks.

  1. Maakohtu määrus tuleb siiski tühistada resolutsiooni punkti 3 osas ja teha selle asemel uus otsustus, millega määrata kindlaks määruse täitmise viis ja kord. Määruskaebuse esitaja on õigesti esile toonud, et kohtupraktika kohaselt toimub dokumentidega tutvumine üldjuhul osaühingu ruumides ning üldreeglina ei saa osaühingut kohustada edastama osanikule teavet ja dokumente e-posti teel. 11.
  2. Avaldaja palus kohtule esitatud taotluses määrata teabe ja dokumentide tutvustamise viisiks edastada need X-le e-posti teel aadressil XXX@gmail.com. Puudutatud isik maakohtus teabe ja dokumentide esitamise viisile vastu ei vaielnud. 11.
  3. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 166

lg 1 raames ei saa avaldaja nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale epostiga. Ühing võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega osaühingu ruumides, aga kohus ei saa 8

(11)vähemalt üldjuhul osaühingut selleks kohustada (vt RKTKm nr 2-16-3492, p 14.4). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel tuleb arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Ka teabenõude täitmise viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul kaaluda mõlema poole huve ja arvestada mh taotletud teabe ja dokumentide mahtu, aga ka seda, et teabenõude täitmine häiriks äriühingu tegevust võimalikult vähe (samas, p 14.5). 11.
  1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks praegusel juhul on avaldaja taotletud teabe ja dokumentidega tutvumiseks vajalik nende saatmine avaldajale e-posti teel selle asemel, et kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega osaühingu ruumides. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud teabenõude täitmise viisi kindlaksmääramisel mõlema poole huve ja arvestanud mh seda, milline teabenõude täitmise viis häiriks äriühingu tegevust võimalikult vähe. Asjaolust, et puudutatud isik on teabenõude täitmise viisi määruskaebuses vaidlustanud, nähtub, et ta ei pea seda enda jaoks vähem koormavaks kui dokumentidega osaühingu ruumides tutvumise võimaldamist. 11.
  2. Eelnevast tulenevalt on maakohus

§ 166

lg-t 3 vääralt kohaldanud ega ole juhtinud ka avaldaja tähelepanu eksimusele eelnimetatud normi tõlgendamisel. Ringkonnakohus on nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldanud, küsides menetlusosaliste arvamust kohtumääruse täitmise võimaliku korra kohta. Avaldaja leidis 04.03.2020 ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et kõige selgem ja vähem vaidlusi tekitav viis teabe andmiseks oleks selle edastamine maakohtu nimetatud viisil. Alternatiivselt palus avaldaja määrata kohtulahendi täitmine seaduses sätestatud viisil. Avaldaja palus kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2 sätestatud teabe ja dokumentidega osaühingu asukohas seitsme

(7)järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikul kella 9.00-st kuni 17.00-ni; puudutatud isiku juhatus peab võimaldama avaldajal tutvustatavat teavet fotojäädvustada või muul viisil salvestada; muu hulgas võimaldada avaldajal tutvuda teabe ja dokumentidega volitatud isiku vahendusel. Puudutatud isik leidis 02.03.2020 esitatud seisukohas, et mõistlik kohtulahendi täitmise kord oleks järgmine: 1) dokumentidega tutvumiseks teavitab X ette mitte vähem kui 3 tööpäeva; 2) dokumentidega saab tutvuda tööpäevadel esmaspäevast reedeni tavalisel tööajal kl 9.00–17.00; 3) X peab teostama oma tutvumisõiguse 7 järjestikuse tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates; 4) X võib dokumentidega tutvuda üksnes isiklikult. 11.5. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 422 lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 9
(11)11.
  1. Mõlemad menetlusosalised peavad põhjendatuks teabe ja dokumentidega tutvumist seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikul kl 9.00–17.
  2. Põhjendatud on kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal teabe ja dokumentidega tutvuda äriühingu registrijärgses asukohas, milleks on Pala tee 3, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond. Mõistlik on puudutatud isiku soov, et avaldaja teataks dokumentidega tutvumisest vähemalt kolm tööpäeva ette, arvestades, et dokumendid tuleb tutvumiseks ette valmistada. Ehkki puudutatud isik ei täpsustanud etteteatamise viisi, on mõistlik see, kui avaldaja teatab tutvumisest ette e-kirja teel puudutatud isiku äriregistrisse kantud e-posti aadressile YYY@gmail.com. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku soov piirata X tutvumisõigust seitsme tööpäevaga kohtumääruse jõustumisest. Selle, et tutvumise aeg on puudutatud isikule piisavalt ettenähtav, tagab juba kolmepäevane etteteatamise nõue. Täpsuse huvides näeb ringkonnakohus ette, et avaldajal on õigus kohtumääruse alusel selles kirjeldatud viisil tutvumisõigust teostada ühe korra. Seadus ei kohusta osanikku äriühingu teabe ja dokumentidega isiklikult tutvuma, mistõttu kolleegium nõustub avaldaja ettepanekuga, et tal võimaldataks teostada tutvumisõigust ka volitatud esindaja vahendusel. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, miks juhul, kui osanik tutvuks dokumentidega volitatud esindaja kaudu, oleks ohus dokumentides sisalduva konfidentsiaalse ja äriliselt tundliku teabe kaitse. Ehkki Riigikohtu seisukoha kohaselt ei saa osanik

§ 166

lg 1 raames nõuda dokumentide koopiaid, ei välista see tutvumise käigus dokumentide jäädvustamist osaniku või tema esindaja enda poolt. Arvestades mh dokumentide mahtu võib osanikul olla oma õiguste edasiseks teostamiseks mõistlikult vajalik tutvumise käigus saadav teave ja dokumendid jäädvustada. Seetõttu arvestab kolleegium kohtumääruse täitmise korra kindlaks määramisel avaldaja vastava sooviga. 11.

  1. Tuginedes eeltoodule ning kaaludes nii avaldaja kui ka puudutatud isiku huve, samuti arvestades nõutud teabe ja dokumentide eeldatavat hulka, peab ringkonnakohus mõistlikuks määrata määruse täitmise viis ja kord selliselt, et kohustab puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal või tema volitatud esindajal tutvuda maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud teabe ja dokumentidega puudutatud isiku asukohas (Pala tee 3, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond) ühel korral seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikul kl 9.00–17.
  2. Avaldaja peab teatama teabe ja dokumentidega tutvumise alguskuupäevast ette vähemalt kolm tööpäeva, saates sellekohase teavituse e-posti aadressile YYY@gmail.com. Puudutatud isiku juhatus peab võimaldama avaldajal või tema volitatud esindajal teha tutvumise käigus teabest ja dokumentidest fotosid või neid muul viisil jäädvustada.
  3. TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 tulenevalt esitab ringkonnakohus maakohtu määruse tervikresolutsiooni.
  4. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. 10

(11)14. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.