Obsah (4)

§ 158§ 249§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K OHTUOTSUS E e st i Va b a r i i g i n i me l Kohtuasja number 3-21-1699 Otsuse kuupäev 30. november 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus justiitsministri 6. ju

) § 165 lõige 2). Vastuseks kaebusele selgitab kohus järgnevat.

1. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 2 lõige 2 sätestab, et ühe poole territooriumil karistatud isik võidakse, kooskõlas konventsiooni sätetega, talle määratud karistuse kandmiseks üle anda teise poole territooriumile. Selleks võib ta avaldada karistavale riigile või elukohariigile oma soovi, et ta antaks üle vastavalt konventsiooni tingimustele. Sama artikli kolmanda lõike kohaselt võib üleandmist taotleda nii karistav riik kui ka elukohariik. Üleandmise eelduseks on artikkel 3 lõike 1 punkti f järgi nii karistava riigi kui ka elukohariigi nõustumine üleandmisega. Käesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik justiitsministri isikus konventsiooniga kooskõlaliselt kaebaja üleandmisega nõustunud, mistõttu on kaebaja vaidlustanud Eesti kui karistava riigi üleandmisest nõustumise keeldumise, milles siseriikliku õigusaktina tugineti KrMS § 488 lõikele 5, mis volitab justiitsministrit vastavat otsust langetama. Nagu osundatud, tuleneb konventsioonist sõnaselgelt, et isiku saab üle anda, kui mõlemad riigid on teinud nõustuva otsuse.
2. Selline otsus reguleerib seega siduvalt karistatud isiku õigusi ja kohustusi ning vastab ka muus osas HMS § 51 lõikes 1 esitatud haldusakti tunnustele. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht (Riigikohtu Halduskolleegiumi
3. novembri
4. a otsus nr 3-16-1172, p 14), et riigil on karistuspoliitika valdkonnas ulatuslik suveräänne otsustusruum. Isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda enda üleandmist elukohariigile. Kohtulik 3 kontroll elukohariigile üleandmise taotluste kohta tehtud otsuste üle on piiratud. Kontrollida saab üksnes menetlusreeglite järgimist ja seda, kas tehtud on ilmselgeid kaalutlusvigu.
5. Seetõttu kontrollib halduskohus, kas vaidlusaluse otsuse tegemisel on järgitud menetlusreegleid ning kas kaalutlused on asjakohased. Kohtu hinnangul saab mõlemale küsimusele vastata jaatavalt (

§ 158lõiked 2 ja 3).

Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole menetlusreegleid eiranud. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon võimaldab nii karistaval riigil, elukohariigil kui süüdimõistetul isikul algatada menetluse, mille tulemuseks võib olla üleandmine.

1. Haldusmenetluses on kaebaja avalduse menetlemisel tuvastatud asjas tähtsust omavad asjaolud reeglipäraselt, sh kaebaja karistuse tähtaegadega seonduv. Asjas tähtsust omavalt avaneb maakohtul võimalus otsustada kaebaja tingimisi enne tähtaega
2. novembril
3. a alanud vangistusest vabastamine katseajaga alates
4. novembrist
5. a (tl 78). Ministri otsus ei saa seega pärssivalt kaebaja õigustele käesoleval ajal mõju avaldada. Minister on kaebajale ka selgitanud, et mõistlik ajavahemik sarnaste taotluste esitamise l on kaks aastat.
6. Raviasutuse esindajana on vangla meditsiiniosakonna juhataja 20.05.
7. a väljastanud kaebaja avalduse menetluses arstliku otsustuse (tl 79), mille kohaselt põeb kaebaja kroonilisi haiguseid ja saab püsivalt ravi, viimane meditsiiniline toiming viidi läbi 05.05.
8. a. Seega on kaebajale tagatud Eestis karistuse kandmise ajal arstiabi ja kaebaja tervislik seisund ei saa olla aluseks kaebaja taotluse rahuldamisele.
9. Tartu Vanglalt, kus kaebaja kannab eluaegset vangistust, on välja nõutud kaebaja iseloomustus (tl 76–77), milles muuhulgas on kirjeldatud kaebaja viimaste aastate ohtlikku manipuleerivat käitumist. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav negatiivselt meelestatud, kuna talle ei ole armu antud ja Venemaale karistuse kandmiseks välja antud. Positiivsena on välja toodud, et kaebaja asus 18.05.
10. a vangla majandustööle, vaatamata sellele, et ta varasemalt ei näidanud üles huvi tööhõives osalemiseks. Kuna kaebajat ei ole lähedased
11. aastast majanduslikult toetanud ja tal teisi sissetuleku allikaid pole olnud, siis ei ole ta asunud tasuma rahalisi nõudeid ja tema ainsaks varaks on vabanemisfondis olev 1 299,39 eurot.
12. Seega ei ole Eesti õigusest tulenev kaebaja nõuete aegumise fikseerimine vangla andmebaasis vaidlustatud otsuse järgselt mõjutanud ministri otsust kaebaja kahjuks. Minister on saanud arvestada ka kaebaja meelemuutusega vanglas töötamise vajalikkuse osas.
13. Kaebaja on tõendina kohtule esitanud vangla 27.09.
14. a vastuse teabenõudele (tl 68), mille kohaselt on ta viibinud
15. augustis–septembris ja
16. a aprillis vangla psühhiaatriaosakonnas ja loetelu seal manustatud ravimite kohta.
17. Seega on tõendatud kaebajale arstiabi andmine kaebuses kurdetud vaevustele ja kaebajale tervishoiuteenuste osutamine ning kaebajast kinnipeetava ravimine kooskõlaliselt VangS §dega 52 ja
19. Vangla iseloomustuse (vt tl 76) ja Tartu Maakohtu 06.05.
20. a kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-18-6989 (tl 85–109) mõisteti kaebaja 06.05.
21. a süüdi vanglas toimepandud kuriteo eest ja otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 20.11.
22. a kohtuotsusega (tl 108p). 4
23. Seega oli kaebajal
24. augustis–septembris vangla psühhiaatriaosakonnas viibimise ajal pooleli kriminaalasja kohtulik menetlus ja ta oli esimese astme kohtu poolt süüdimõistetud, kuid otsus polnud veel jõustunud ringkonnakohtus menetletavate kaebaja ja kaaskohtualuse apellatsioonkaebuste tõttu.
25. Kohtu hinnangul mõjutas kaebaja vaimset tervist vangistuse täideviimise kõrval seega käimasolev kriminaalkohtu pidamine.
26. Vangla iseloomustuse (vt tl 77) kohaselt oli kaebaja suhtes julgeolekuohust tulenevalt 23.01.
27. a kuni 11.03.
28. a kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid, mh eraldatud lukustatud kambrirežiimil viibimine.
29. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et mõni kuu vähem kui nelja aasta kestel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vanglas, eriti lukustatud kambrirežiim, avaldas mõju kaebaja psüühilisele tervisele, mille üle on kaebaja kohtule esitatud menetlusdokumentides kurtnud. Vaidluse lahendamise aspektist peab kohus määravaks, et need täiendavad pinged kaebaja tervisele tulenevad kaebaja käitumisest vanglas mitte kinnipidamistingimuste karmusest. Kuna aga vastustaja poolt haldusmenetluses kogutud tõendid ja kaebaja enda poolt kohtumenetluses esitatud tõendid tõendavad kaebajale mh vajaliku meditsiinilise abi andmist, siis ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja väited tema taotluse menetlemisel menetlusreeglite rikkumist ja ebaõigetest faktilistest asjaoludest lähtumist. Kaebaja kui kohtulikult karistatud isiku karistuse kandmine Eestis toimub kohtu hinnangul seega inimväärikust austavalt ja tema õigusi järgides, nagu sätestab VangS §
31. Kohtu hinnangul on kaebaja avalduse menetlemine toimunud kooskõlas eelpool viidatud rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse normidega.
32. Kohtule ei ole äratuntav ka vastustaja poolt kaalutlusvigade tegemine, millele kaebaja menetlusdokumentides kohtu arusaamisel apelleerib.
33. Kaebaja poolt kohtule tõendina esitatud Tallinna kohtutäitur Mati Roodese otsuse viimase lehekülje valguskoopia (tl 17) kohaselt lõpetati kaebaja suhtes Tallinna Linnakohtu 15.03.
34. a otsusega kriminaalasjas nr 1-2991/03 välja mõistetud põhinõude sissenõudmine nõude täitmise aegumise tõttu.
35. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuses toodud täpsustusele, et kaebaja esitatud kohtutäituri otsus tehti 22.07.
36. a, seega pärast justiitsministri vaidlustatud otsust.
37. Kaebaja on kohtule esitanud vangla andmed täitmisel olevate nõuete kohta 19.08.
38. a seisuga (tl 21).
39. Vastustaja esitatud vangla andmetel kaebaja suhtes täitmisel olevate nõuete kohta 04.10.
40. a seisuga (tl 114–115) on Riigi Tugiteenuste keskusel, Seesam kindlustus AS-l, Sotsiaalkindlustusametil, Kohtute Raamatupidamiskeskusel, Tartu Vanglal ja Maksu-ja Tolliametil kaebaja vastu nõudeid summas 34 485,85 eurot.
41. Kuna kaebaja soostus vangla iseloomustuse kohaselt vangla majandustöödel osalemisega käesolevas asjas vaidluse all oleva avalduse esitamise järgselt, alates 18.05.
42. a, siis ei ole vastustaja otsuses kõrvalkaalutlusena nimetatud kaebaja suhtes täitmisel olevate nõuete suurus 5 saanud kaebaja taotluse edukust mõjutada, sest on vähetõenäoline, et kaebaja suudab töötasust isegi
43. aasta novembriks, mil tal tekib võimalus vangistusest katseajaga vabastamist taotleda, tema suhtes täitmisel olevad nõuded rahuldada. Seega ei ole kõrvalkaalutlus asjas määrav.
44. Kohtu hinnangul ei tõenda seega asjas kogutud tõendid kaebaja avalduse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel menetlusreeglite eiramist ega asjakohatutest kaalutlustest lähtumist, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
45. Justiitsminister on käesoleval juhul seega karistava riigi valdkonna eest vastutava ministrina kaalutletult ja menetlusreeglite kohaselt keeldunud kaebaja avalduse rahuldamisest (kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 3 lõike 1 punkt f ja KrMS § 488 lg 5).
46. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
47. Vastuseks kaebaja 15.11.
48. a menetlusdokumendile selgitab kohus, et tõendikogumist ei nähtu, et kaebaja poolt kaaskinnipeetavatele varasematel aastatel usaldatud lähedaste telefonikontaktid oleksid ministri otsust mõjutanud, kuna otsuses puuduvad viited kaebaja lähedaste arvamuse kaebaja taotluse osas väljaselgitamisele ja arvamusega otsust tehes arvestamisele.
49. Kaebaja menetlusdokumendi puhul ei ole sisuliselt tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtumenetluse mõttes, sest taotluse kohtu poolt rahuldamine või rahuldamata jätmine ei saaks kuidagi mõjutada käesoleva kohtuotsuse täitmist isegi kaebuse rahuldamise korral. Käesolevalt jääb aga kaebus rahuldamata. Kui kaaskinnipeetavate poolt kaebaja varasema usalduse kuritarvitamine mõjutab negatiivselt kaebajal vangistuse kandmist, tuleb vastavasisuline pöördumine esitada vanglale. Kuna vangla ei ole kaebaja menetlusdokumendi kohaselt kaebaja taotlusele reageerimata jätnud, puudub halduskohtul alus kaebajale kohtupidamise käigus vastava kohtuliku kaitse kindlustamiseks. 40.

§ 249

lõike 1 kohaselt, kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on kaebajal õigus esialgse õiguskaitse korras kohtult taotleda õiguskaitset ainult olukorras, kus vastasel korral raskeneks või osutuks võimatuks kaebaja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine. Nagu osundatud pole käesolevalt tegemist taolise olukorraga. Kohus tagastab seetõttu ka menetlusdokumendi lisa, mis on kaebaja selgitusel väljavõte ühe kaaskinnipeetava telefonikõnede loetelust. 41. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb kaebaja enda kanda (

§ 108lg 1) seoses kaebuse rahuldamata jätmisega.

Vastustaja ei ole menetluskulude jagamise taotlust esitanud.

1. Kaebaja 05.09.
2. a tõendite kogumise taotlus (tl 48), s.o et kohus nõuaks meditsiiniosakonnast välja andmed kaebaja psüühilise seisundi kohta, on muutunud ainetuks seoses kaebaja poolt vastavate andmete 28.09.
3. a esitamisega (tl 67). 6
4. Kohus rahuldab kaebaja taotluse (tl 48) ja asendab avaldavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3), sest otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

(allkirjastatud digitaalselt) 7