lg 2 p 4,7,8; § 203 lg 1 järgi ja Denis Bassov’i süüdistuses
lg 2 p 4,7,8; § 203 lg 1; § 424 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
lg 1 järgi (2019 episood) vangistusega 8 kuud,
lg 1 alusel moodustatud liitkaristus 13.01.2020 sama kohtu otsusega mõistetud karistusega (2016 episoodid), liitkaristus 8 kuud vangistust, mida
alusel ei pöörata täitmisele 2-aastase katseaja kestel, tõkend puudub; oli kahtlustatavana kinnipeetud 03.04.11.2020.a Prokurör Asja arutamise viis Süüdistatav Denis Bassov, ik 39011100276, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, XXX, elukoht: XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 04.01.2019 Harju Maakohtu otsusega 1-18-9849
lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega (liitkaristus) 1 aasta 2 kuud 6 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 426 tundi; 09.04.2021 kohtumäärusega karistus täitmisele pööratud, kannab vangistust Tallinna vanglas 5 kuud 21 päeva alates 29.03.2021.a, tõkend puudub, kahtlustatavana kinnipeetud 02.-03.11.2020.a Kaitsjad vandeadvokaadid Leelo Viil (Denis Bassov), Sven Sillar (Nikolai Tenjugin) RESOLUTSIOON
Tunnistati Nikolai Tenjugin süüdi
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 03.-04.11.2020.a viibitud kaks päeva ning määrati, et kandmisele jääb vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva. Määrati, et
lg 1 alusel mõistetud vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui 3-aastase katseaja jooksul Nikolai Tenjugin ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
lg 1 loeti käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks 02.10.2020 otsusega mõistetud kergem karistus (vangistus 8 kuud, mida
alusel ei pöörata täitmisele 2-aastase katseaja jooksul) ning lõplikuks liitkaristuseks Nikolai Tenjuginile on vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva, mida
lg 1 alusel täielikult ei pöörata täitmisele, kui 3-aastase katseaja jooksul Nikolai Tenjugin ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Määrati, et
Tunnistati Denis Bassov süüdi
Tunnistati Denis Bassov süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest Denis Bassovile liitkaristuseks vangistus 2 aastat.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 02.-03.11.2020.a viibitud kaks päeva, seega kandmisele jääb vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 04.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja 09.04.2021 kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse 5 kuud 21 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks Denis Bassovile vangistus 2 aastat 5 kuud 19 päeva. Määrati, et karistuse kandmise alguseks on jätkuvalt 29.03.2021.a. KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldati tsiviilhagid ning mõisteti Nikolai Tenjuginilt ja Denis Bassovilt välja solidaarselt Y (konto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks varalise kahju katteks 600 eurot; mõisteti Denis Bassovilt välja Q kasuks varalise kahju katteks 190 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Nikolai Tenjuginilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: DNA-ekspertiisitasu summas (570+114):2=) 342 eurot, kaitsjatasu kogusummas (86,40+kohtumenetluses 561,60) 648 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Määrati, et menetluskulud kogusummas 1866 eurot Nikolai Tenjugin võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 155 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Denis Bassovilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: tulekahju ekspertiisitasu summas 579 eurot, DNA-ekspertiisitasu summas 342 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu summas 183 eurot, kogusummas 1104 eurot; kaitsjatasu (129,60+97,20+kohtumenetluses 818,40) kogusummas 1045,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Määrati, et menetluskulud kogusummas 3025,20 eurot Denis Bassov võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 252 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti osaliselt riigi kanda ekspertiisitasu summas 969 eurot (DNAekspertiisiakt 20E-GE0643) ja ekspertiisitasu summas 663 eurot (sõrmejälje ekspertiisiakt 20ESS0024). 3. Nikolai Tenjugin on kohtu alla antud ja süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises. Ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Nikolai Tenjugin, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, ja Denis Bassov grupis ukseluku lahtimurdmise teel Tallinnas, aadressil XXX, eramu hoovis asuvasse garaaži, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles hoitud Y-le kuuluva mootorratta Yamaha XV 750, reg.märk XXXX, käivutusaku maksumusega vähemalt 50 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Y-le varalise kahju summas vähemalt 50 eurot. Samuti ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Nikolai Tenjugin, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, ja Denis Bassov grupis tagumise vasakupoolse ukse akna murdmise teel Q-le kuuluvasse sõidukisse Crysler Grand Voyager, reg.märk XXXXXX, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Q-le kuuluvad esemed: sõiduki salongist autoraadio ja kõlarid koguväärtuses 260 eurot ning pakiruumist golfikepid ja spordikoti koguväärtuses 300 eurot. Sellisetegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Q-le varalise kahju summas 560 eurot. 3
Peale selle, ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal, kuid hiljemalt kell 05:30, Nikolai Tenjugin koos Denis Bassoviga eesmärgiga varjata vahetult enne seda nende poolt toimepandud vargust, süütasid põlevvedeliku abil Tallinnas, aadressil XXX, asuva ning Q-le kuuluva eramu. Nikolai Tenjugini ja Denis Bassovi kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel muutus eramu täielikult kasutuskõlbmatuks. Sellega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Q-le varalise kahju summas vähemalt 10 000 eurot. Samuti hävis Nikolai Tenjugini ja Denis Bassovi poolt tekitatud tulekahjus täielikult eramus olnud ning Q-le kuuluv järgmine vara: voodi 180x200 cm väärtuses 200 eurot, madrats väärtuses 180 eurot, riidekapp väärtuses 100 eurot, lükandustega garderoobikapp (kokku panemata) väärtuses 700 eurot, väiksem üheinimese voodi väärtuses 80 eurot, töölaud väärtuses 80 eurot, kaks kontoritooli koguväärtuses 250 eurot, monitor 28' väärtuses 160 eurot, riiul väärtuses 180 eurot, diivan väärtuses 300 eurot, televiisorilaud väärtuses 200 eurot, televiisor 48’ väärtuses 440 eurot, Telia SmartTV boks väärtuses 100 eurot, elektrikitarr 100 eurot, muusikakeskus koguväärtuses 100 eurot, suusavarustus (murdmaasuusad Karhu, kepid, suusasaapad) koguväärtuses 500 eurot, kaheksa tooli koguväärtuses 320 eurot, söögilaud väärtuses 100 eurot, pliit väärtuses 140 eurot, pesumasin väärtuses 200 eurot, külmkapp väärtuses 300 eurot, ujumiskostuum kalypso 6-4 väärtuses 250 eurot, pannid, potid, nõud koguväärtuses 300 eurot, nahktagi väärtuses 480 eurot, viis paari pikki pükse koguväärtuses 600 eurot, kuus triiksärki koguväärtuses 360 eurot, kaks paari kingi koguväärtuses 200 eurot, spordijalatsid väärtuses 80 eurot, talvejope väärtuses 200 eurot, sügis/kevad-jope väärtuses 160 eurot, neli kampsunit koguväärtuses 270, vihmakindel jope väärtuses 80 eurot, neli paari aluspesu, kümme paari sokke, kuus t-särki, voodilinad, tekid ja käterätikud koguväärtuses 400 eurot, kummikud väärtuses 80 eurot ning lumelaua jope ja püksid koguväärtuses 240 eurot, kokku vara maksumusega vähemalt 8 250 eurot. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Nikolai Tenjugin ja Denis Bassov Q-le varalise kahju summas 18 250 eurot. Seega pani Nikolai Tenjugin toime võõra asja hävitamise, millega tekitas olulise kahju, s.o
4. Denis Bassov on kohtu alla antud ja süüdistatakse alljärgnevas: ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Denis Bassov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, ja Nikolai Tenjugin grupis ukseluku lahtimurdmise teel Tallinnas, aadressil XXX, eramu hoovis asuvasse garaaži, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles hoitud Y-le kuuluva mootorratta Yamaha XV 750, reg.märk XXXX, käivutusaku maksumusega vähemalt 50 eurot. Sellise tegevusega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Y-le varalise kahju summas vähemalt 50 eurot. Samuti ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, tungisid Denis Bassov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, ja Nikolai Tenjugin grupis tagumise 4
Peale selle, ööl vastu 28.05.2020, kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal, kuid hiljemalt kell 05:30, Denis Bassov koos Nikolai Tenjuginiga eesmärgiga varjata vahetult enne seda nende poolt toimepandud vargust, süütasid põlevvedeliku abil Tallinnas, aadressil XXX, asuva ning Q-le kuuluva eramu. Denis Bassovi ja Nikolai Tenjugini kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel muutus eramu täielikult kasutuskõlbmatuks. Sellega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Q-le varalise kahju summas vähemalt 10 000 eurot. Samuti hävis Denis Bassovi ja Nikolai Tenjugini poolt tekitatud tulekahjus täielikult eramus olnud ning Q-le kuuluv järgmine vara: voodi 180x200 cm väärtuses 200 eurot, madrats väärtuses 180 eurot, riidekapp väärtuses 100 eurot, lükandustega garderoobikapp (kokku panemata) väärtuses 700 eurot, väiksem üheinimese voodi väärtuses 80 eurot, töölaud väärtuses 80 eurot, kaks kontoritooli koguväärtuses 250 eurot, monitor 28' väärtuses 160 eurot, riiul väärtuses 180 eurot, diivan väärtuses 300 eurot, televiisorilaud väärtuses 200 eurot, televiisor 48’ väärtuses 440 eurot, Telia SmartTV boks väärtuses 100 eurot, elektrikitarr 100 eurot, muusikakeskus koguväärtuses 100 eurot, suusavarustus (murdmaasuusad Karhu, kepid, suusasaapad) koguväärtuses 500 eurot, kaheksa tooli koguväärtuses 320 eurot, söögilaud väärtuses 100 eurot, pliit väärtuses 140 eurot, pesumasin väärtuses 200 eurot, külmkapp väärtuses 300 eurot, ujumiskostüüm kalypso 6-4 väärtuses 250 eurot, pannid, potid, nõud koguväärtuses 300 eurot, nahktagi väärtuses 480 eurot, viis paari pikki pükse koguväärtuses 600 eurot, kuus triiksärki koguväärtuses 360 eurot, kaks paari kingi koguväärtuses 200 eurot, spordijalatsid väärtuses 80 eurot, talvejope väärtuses 200 eurot, sügis/kevad jope väärtuses 160 eurot, neli kampsunit koguväärtuses 270, vihmakindel jope väärtuses 80 eurot, neli paari aluspesu, kümme paari sokke, kuus t-särki, voodilinad, tekid ja käterätikud koguväärtuses 400 eurot, kummikud väärtuses 80 eurot ning lumelaua jope ja püksid koguväärtuses 240 eurot, kokku vara maksumusega vähemalt 8 250 eurot. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitasid Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin Q-le varalise kahju summas 18 250 eurot. Seega pani Denis Bassov toime võõra asja hävitamise, millega tekitas olulise kahju, s.o
Samuti Denis Bassovit süüdistatakse selles, et 19.12.2020 kella 14:11 paiku Tallinnas, Sadama tn 1, Linnahalli juures, suunaga Põhja puiestee poole juhtis Denis Bassov mootorsõidukit (mopeedi) RHON, mudel LH50QT-B, reg.märk XXXX, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 5
PROKURATUURI APELLATSIOON 5. Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur. Vaidlustamata otsust tervikuna leiab apellant, et otsus kuulub tühistamisele Nikolai Tenjuginile
lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistuse suuruse osas;
lg 1 alusel
järgi ettenähtud kuriteo eest mõistetud kaheksakuulise vangistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise ning lõpliku liitkaristuse suuruse mõistmise osas;
5.1. Prokuratuur leiab, et maakohtu otsuses on aset leidnud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine KrMS § 338 p 2 tähenduses. Apellant on seisukohal, et maakohus:
lg 2 punktide 4, 7, 8 järgi ettenähtud kuriteo puhul karistuse mõistmise põhimõtetes, mõistes süüdistatavale varguse toimepanemise eest karistust alla keskmise määra;
lg 1 ja
Samal ajal ei nähtu kohtuotsuse motiividest, et Nikolai Tenjugini poolt
§s 424 sätestatud kuriteo toimepanemine oleks mõjutanud tema karistusmäära suurendamise suunas. Apellant on seisukohal, et liites karistusi oleks maakohus pidanud suurendama varguse eest mõistetud karistust ja seda põhjusel, et isik pani kuriteod toime olulise ajavahemikuga, ründas lisaks varale ka muid õigushüvesid ja nimelt ühiskonna julgeolekut ning seda olukorras, mil temal oli kehtiv kriminaalkaristus. Nendel asjaoludel isiku süü on suur ja puudub alus absorbtsiooni põhimõtte rakendamiseks. 5.6. Riigikohus on korduvalt leidnud, et karistuse tingimisi kohaldamata jätmine ei ole iseseisev karistusliik, vaid karistuse individualiseerimise viis. Olemuslikult peamine põhjus, miks maakohus ei kohaldanud Nikolai Tenjuginile karistust reaalselt, oli asjaolu, et liitmist teostati
Samas ei ole maakohus kaalunud nõndanimetatud šokivangistust ja elektroonilise valve kohaldamist nende meetmete ilmse põhjendamatuse tõttu. Šokivangistus ehk osaliselt karistuse täitmisele pööramine ilmselt ei teeni seadusandja poolt seatud eesmärki, kuna tegemist on isikuga, kel on juba olemas vangistuses viibimise kogemus ja see ei mõjutanud teda positiivselt. Apellant leiab, et kriminaalasjas ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid Nikolai Tenjuginile kahe kuriteo toimepanemise eest terves ulatuses karistuse täitmisele pööramata jätmist. Maakohus leidis, et tegemist on hariliku kurjategijaga, keda varasemad karistused mõjutanud ei ole ja kes pani uued kuriteod toime kehtiva karistuse olemasolul. Nendel asjaoludel ei ole karistuse tingimisi terves ulatuses täitmisele pööramata jätmine põhjendatud ning prokuratuur taotleb selles osas maakohtu otsus tühistada ja pöörata uue otsusega Nikolai Tenjuginile mõistetud karistus reaalsele kandmisele. 5.7. Prokuratuur palub tühistada Harju Maakohtu 30.06.2021 kohtuotsus osaliselt - Nikolai Tenjuginile
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse suuruse osas;
lg 1 alusel
järgi ettenähtud kuriteo eest mõistetud kaheksakuulise vangistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise ning lõpliku karistuse suuruse mõistmise osas;
Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Nikolai Tenjuginile
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud karistus 02.10.2020 otsusega mõistetud karistuse (vangistus 8 kuud, mida
alusel ei pööratud täitmisele 2-aastase katseaja jooksul) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust. Arvata maha kinnipidamises viibitud kaks päeva ning kandmiseks määrata 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 päeva vangistust. SÜÜDISTATAVATE KAITSJATE APELLATSIOONID 7
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kuriteo toimepanemise osas ning temale
lg 1 järgi ja
6.1. Kaitsja leiab, et kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita Denis Bassov’i süüd temale inkrimineeritavate varguste toimepanemises ja tema tuleb õigeks mõista
Samuti ei saa nõustuda talle mõistetud karistusega. Süüdistatav Denis Bassov enda süüd varguse toimepanemises ei tunnistanud. Ta tunnistas küll süüdistuses nimetatud kohtades viibimist koos N. Tenjuginiga, kuid varguste toimepanemist omaks ei võta. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Denis Bassov ja Nikolai Tenjugin ööl vastu 28.05.2020.a tungisid ühiselt sisse Tallinnas XXX asuvasse eramusse, hoovis asuvasse garaaži ja sõidukisse Crysler Grand Voyager. Süüdistatav Nikolai Tenjugin tunnistas varguse toimepanemist ja kahetses tehtut puhtsüdamlikult. Selle kohta, kes mida sündmuskohal tegi, on peamisteks tõenditeks süüdistatavate ütlused, mis langevad omavahel täielikult kokku, on põhjalikud ja konkreetsed. Mõlemad süüdistatavad räägivad riimuvalt ja loogiliselt sellest, et majas ja selle ümbruses liikusid nad iseseisvalt ja eraldi, Nikolai Tenjugin varastas asjad ja Denis Bassov süütas eramu. Nikolai Tenjugin’i juurest leiti kannatanute asjad, millest järeldub, et temal tõepoolest huvi esemete omastamiseks oli. Denis Bassov’i käest mitte ühtegi asja kätte ei saadud, mis näitab seda, et temal ei olnud võõra vara omastamise ja enda kasuks pööramise eesmärki, vastasel juhul oleks ta ka selle eesmärgi realiseerinud. Maakohtu seisukoht, et süüdistatav võis olla varastatu ära realiseerinud, on oletuslik. Samuti on selles kontekstis oluline silmas pidada, et käesoleval juhul on süüdistuses loetletud majast varastatud esemetena üksnes need asjad, mille äravõtmist kinnitas Nikolai Tenjugin ise ning mis tema valdusest leiti. Seega ei saa asjakohaseks lugeda maakohtu oletust, et Denis Bassov võis olla varastanud mingeid muid asju ja need ära realiseerinud. Mitte mingisuguseid muid tõendeid süüdistatavate konkreetse tegevuse kohta sündmuskohal käesolevas kriminaalasjas ei ole. Kriminaalasjas 02.10.2020.a toestatud DNA ekspertiisi nr 20EGE1020 eksperdiarvamusest nähtuvad vaid süüdistuse asjaolusid, mida nii Denis Bassov kui ka Nikolai Tenjugin ise tunnistasid, nimelt et nad liikusid ringi nii majas kui ka garaažis ning sisenesid sõidukisse ja võisid puutuda erinevaid asju, muuhulgas selliseid, mille omastamise tahtlus puudus. Ühine ja kooskõlastatud tegu on jagamatu ning omistatav kõigile kaastäideviijatele tervikuna (RKKKo 3-1-1-116-98). See ei võta aga kohtult kohustust näidata, milline oli vastava isiku teopanus ja kuidas ta sellega tegu valitses (RKKKo 3-1-1-108-06; 3-1-1-10-09; 3-1-1-11-07). Kaitsja leiab, et Denis Bassov ei ole andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanust ühise teoplaani realiseerimisse. Maakohtu otsusest ei selgu, milles seisnes Denis Bassov'i konkreetne roll varguse toimepanemisel. Denis Bassov võis olla küll teadlik Nikolai Tenjugin’i poolt võõraste vallasasjade äravõtmisest, kuid temal endal huvi asjade vastu ei olnud. Üksnes teadmist teise süüdistatava poolt varguse toimepanemisest ei saa lugeda teopanuseks kaastäideviimise mõttes. Eeltoodu alusel tuleks Denis Bassov
Kaitsja leiab, et Denis Bassov’i
lg 2 p 4,7,8 järgi õigeksmõistmisel võib kaaluda tema teo vastavust
6.2. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks on D. Bassovile mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Karistuse mõistmisel pole maakohus järginud otsuste põhistamise nõuet, mis on käsitatav KrMS § 339 lg 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
Kaitsja on seisukohal, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tuleks arvestada, et Denis Bassov’i arvates ei olnud tegemist kellegi koduga ning ilmselt ei arvestanud ta kuigivõrd 8
lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas kohtueelses menetluses ja kohtus, samuti on ta andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud kaasa menetlusele.
lg 1 teisest lausest tulenevalt tuleb lisaks isiku süüle võtta karistuse mõistmisel arvesse ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Denis Bassov on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral teise astme kuritegude eest tingimisi vangistuse ja üldkasuliku tööga. Viimati karistati teda 04.01.2019.a Harju Maakohtu otsusega 1-18-9849
lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud 17 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 426 tundi, üldkasulik töö tuli ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Denis Bassov alustas üldkasuliku töö tegemist nõuetekohaselt ja tegi graafikujärgselt ära üle poole talle määratud ÜKT-st. Seejärel tekkis Denis Bassov’il tema selgitustest nähtuvalt narkootikumidega seoses tagasilangus ja ülejäänud karistus 5 kuud ja 21 päeva pöörati kahetsusväärselt täitmisele. Denis Bassov on siiski väga motiveeritud ennast parandama ja läbima sõltuvusravi, kus ta on ka varasemalt viibinud. Kaitsja on seisukohal, et kergem karistus on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. 6.
lg 2 p 4,7,8 järgi; teha uus otsus, millega mõista Denis Bassov
lg 2 p 4,7,8 järgi õigeks; mõista Denis Bassov'ile
lg 1 järgi ja
lg 1 järgi kergem karistus ning jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. 7. Nikolai Tenjugin’i kaitsja vaidlustab maakohtu otsust üksnes süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulude osas. Kaitsja märgib, et KrMS § 181 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Nikolai Tenjuginit süüdistati
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 203 lg 1 järgi. Nikolai Tenjugin tunnistas ennast täielikult süüdi varguses, kuid eitas osalemist süütamises. Maakohus mõistiski N. Tenjugini süüdi
järgi ja õigeks
Kriminaalasjas osutas kaitsja kaitseteenust riigi õigusabina, mille hüvitamiseks tasus riik 648 eurot. Harju Maakohus mõistis selle summa Nikolai Tenjuginilt riigi kasuks välja. Samas jättis kohus 9
Ehk siis ½ osutatud õigusabi kuludest, s.o 324 eurot. Harju Maakohus mõistis Nikolai Tenjuginilt menetluskuludena välja 1866 eurot, õige ja seaduslik olnuks aga 1542 euro välja mõistmine. Ülaltoodust tulenevalt palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 26.05.2021 otsus Nikolai Tenjuginilt menetluskulude välja mõistmise osas ning teha menetluskulude osas uus otsus ning mõista Nikolai Tenjuginilt menetluskuludena välja 1542 eurot, mida võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 129 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest. SÜÜDISTATAVA APELLATSIOON 8. Apellatsiooni esitas süüdistatav Denis Bassov, kes vaidlustab maakohtu otsust enda süüditunnistamise osas
Süüdistatav palub kergendada temale mõistetud karistust. Ta soovib vabaduses läbida rehabilitatsiooniprogrammi narkosõltuvusest vabanemiseks ning lubab uusi kuritegusid mitte toime panna. KAITSJA VASTUS PROKURATUURI APELLATSIOONILE 9. Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile märgib N. Tenjugini kaitsja, et selleks, et muuta maakohtu hästi argumenteeritud ja motiveeritutud karistusotsust, jäävad prokuröri põhistused väheveenvateks. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole N. Tenjugilie karistuse mõistmisel rikkunud ühtegi õigusnormi. Vähemalt formaalselt on maakohtu otsus ilmselgelt kooskõlas seadusega. Kui suure karistuse saab kohus kurjategijale mõista, selle sätestab seadus. Käesoleval juhul oli karistuse piirideks
Iga sellesse vahemikku jääv karistus on seaduslik. Vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistus mahub seadusega sätestatud määradesse. Õiglase ja seadusliku vangistuse pikkuse määratlemiseks on kohtupraktikas kujunenud välja tunnustatud põhimõtted, milliseid on maakohus täiel määral järginud. Apellatsiooni esitanud prokurör ei osalenud maakohtu istungil, mistõttu ei saa tal olla ka vahetut kogemust ja tunnetust süüdistatava kahetsuse osas. Küll aga nähtub kohtuistungiprotokollist, et kohtuistungil osalenud prokurör ei seadnud süüdistatava ristküsitluses tema kahetsuse tegelikkusele vastavust kordagi kahtluse alla. Prokurör ei esitanud süüdimõistetule vastavasisulisi küsimusi. Seetõttu puudus ka kohtul sisuline võimalus nõupidamistoas, otsust langetades, seada kahtluse alla kahetsuse puhtsüdamlikkust. Üldmenetluses toimub kriminaalasja sisuline ja täies mahus arutamine maakohtus. Ringkonna- või riigikohtus ei ole kohtunikel reeglina vahetut kokkupuudet süüdistatavaga, tema ütlusi saavad kohtunikud lugeda protokollist või kuulata salvestuselt, kuid neil puudub objektiivne võimalus nende ütluste vahetuks tunnetamiseks. Ainult maakohtul on selline võimalus olemas. Seetõttu ei tohiks ringkonnakohus muuta maakohtu mõistetud karistuse suurust ainult põhjusel, et see ei lähe kokku prokuröri, kui Eesti Vabariigi esindaja arvamusega. Küll võiks karistuse muutmine olla põhjendatud, kui maakohus rikkus seadust. Samas, kui maakohus selgitab kohtuotsuse lugejale, miks ta tegi just sellise karistusotsuse, siis on apellandi kohustus välja tuua seaduserikkumine, ilma milleta oleks kohus mõistnud süüdistatavale teistsuguse karistuse. Prokuratuur püüab selliseks veaks lugeda kohtu arusaama, et süüdistatava vastustust kergendava asjaoluna tuleb vaadelda varastatud asjade politseile üleandmist. Prokuröri arvates ei olnud süüdistatava poolt varastatud asjade väljaandmise näol tegemist mitte vabatahtliku, vaid sunnitud tegevusega, mistõttu ei saa seda käsitleda karistust kergendava asjaoluna. See seisukoht kaitsja arvates ei päde.
§-st 57 tulenevalt on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka §-s 57 loetlemata asjaolusid. Nii ka kohus praegusel juhul tegi ning luges süüdistatavat positiivselt 10
Kaitsja palub jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. PROKURATUURI VASTUS KAITSJA APELLATSIOONIDELE
Nimelt
lg 2 alusel suurendati isikule mõistetud karistust 04.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja 09.04.2021 kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse 5 kuud 21 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks Denis Bassovile loeti vangistus 2 aastat 5 kuud 19 päeva ja kandmise alguseks 29.03.
Bassovi süüditunnistamise ja talle karistuse mõistmise osas prokuratuuri poolt ei vaidlustata. Prokuratuuri apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust üksnes N. Tenjuginile
lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud põhikaristuse suuruse osas;
lg 1 alusel
järgi ettenähtud kuriteo eest mõistetud kaheksakuulise vangistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise ning lõpliku liitkaristuse suuruse mõistmise osas; samuti N. Tenjuginile mõistetud liitkaristuse individualiseerimist
12.1. Ringkonnakohus sedastab, et lisaks kehtivale materiaalõigusele on kohtupraktikas selgelt väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtted, millisest kohtud peavad juhinduma mõistetava karistuse liigi-, määra ja võimaliku individualiseerimise otsustamisel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks, kuna maakohus on N. Tenjuginile karistuse mõistmisel arvestanud nii materiaalõiguse normide kui ka kohtupraktikas kujunenud põhimõtetega. Asjaolu, et prokuratuur ei nõustu maakohtu põhjendustega süüdistatavale karistuse mõistmise ning selle individualiseerimise osas, ei tähenda, et maakohus oleks sellise otsustuse tegemisel eksinud. Samuti ei nähtu ei maakohtu otsusest ega prokuratuuri apellatsioonist, et maakohus oleks mõne karistuse mõistmise seisukohalt tähtsustomava asjaolu vajaliku tähelepanuta jätnud. 12.2.
Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest. (RKKKo nr 3-1-159-15, p 8)
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Maakohus ongi seda ammendavalt teinud, kui veenvalt põhjendas, et arvestades N. Tenjugini isikut, kes on analoogsete kuritegude toimepanemise eest varem korduvalt karistatud, tuleb karistusena mõista üksnes vangistus. Seejärel asus maakohus põhjendatud seisukohale, et N. Tenjugini süü ei ole siiski keskmisest suurem, kuna käesoleval juhul on tegemist kolme episoodiga, mis on omavahel seotud ning mida saab vaadelda õiguslikult ühe süüteona ning varastatu väärtus ei olnud suur. Maakohtuga tuleb nõustuda, et kõik varguse episoodid olid toime pannud ööl vastu 28.05.2020. a ühel kinnistul aadressil XXX asuvatest objektidest ehk garaažist, sõidukist ja eramust ning varastatu väärtus moodustas kokku 960 eurot, mis ei ole ka oluliseks kahjuks
Kohtukolleegiumi veendumusel lubavad süüdistatava isik koosmõjus kuriteo toimepanemise asjaoludega maakohtuga nõustuvalt järeldada, et N. Tenjugini süü ööl vastu 28.05.
lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid (RKKKo nr 1-17-105/35, 1-20-3535/52). Sellest tulenevalt ei ole asjakohane apellandi argument sellest, et süüdistatav ei võtnud omaks varguste toimepanemist isikute grupi poolt. Samuti pole asjakohane argument sellest, et süüdistatav ei ole asunud kannatanutele kahju heastama. Kahju heastamist ei olegi maakohus
Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks eraldi karistust kergendava asjaoluna
Tenjugin poolt tema valduses olevate ja temale mittekuuluvate esimete menetlejale vabatahtlikku väljaandmist. See asjaolu on hõlmatud
Kehtiv materiaalõigus ei näe ette mõistet „tegevkahetsus“, seega on ainetud prokuratuuri argumendid N. Tenjugini puhul selle puudumisest. 12.4.
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus, mõistes süüdistatavale
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kaheaastase vangistuse, arvestas seega täiel määral asjaoluga, et N. Tenjugini süü on keskmisest väiksem, esinevad tema karistust kergendavad asjaolud
12.6. Vastuseks prokuratuuri apellatsiooni argumentidele seoses
Tenjuginile liitkaristuse mõistmisega, märgib kohtukolleegium järgmist. Puudub vaidlus, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on N. Tenjugini poolt toime pandud 28.05.2020, s.o enne viimast kohtuotsust 02.10.2020, seega liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda
Prokuratuur vaidlustab maakohtu poolt käesoleva otsusega mõistetud raskeima karistusega 02.10.2020 otsusega
lg 1 järgi mõistetud kergema karistuse (vangistus 8 kuud, mida
Kohtukolleegium märgib, et
lg 1 kohaldamisel eelmise 02.10.2020 kohtuotsusega mõistetud karistusega arvestamine on vajalik, ennistamaks seda olukorda, mis oleks olnud liitkaristuse kohesel mõistmisel
järgi kõigi enne esimest kohtuotsust toimepandud kuritegude eest, ületamata § 64 lg-ga 3 liitkaristusele sätestatud ülempiiri. Kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral (
lg 1) mõistetakse liitkaristus samadel alustel nagu liitkaristuse mõistmisel ühe kriminaalasja raames (
), sealhulgas saab
lg 1 alusel kasutada erinevaid liitkaristuse moodustamise võtteid (kas raskemat karistust suurendades või lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga) (vt RKKKo nr 1-17-7807/34). Kohtukolleegiumi veendumusel ei ole maakohus liitkaristuse mõistmisel nende põhimõtete vastu eksinud, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka selles osas. 13
lg 1 kohaldamisega ennistatakse olukord, mis oleks olnud liitkaristuse kohesel mõistmisel, puuduvad mistahes argumendid, et maakohus oleks käitunud teisiti ka
lg 1 ning § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi moodustatud liitkaristuse individualiseerimisel. Kohtukolleegium kordab kohtupraktikas kinnistunud põhimõtet, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (vt RKKKo 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-11-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Antud juhul on maakohus aga veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et N. Tenjuginile mõistetavat karistust on võimalik individualiseerida. Nimelt on maakohus leidnud, et maakohtu poolt tuvastatud N. Tenjugini karistust kergendavad asjaolud osundavad N. Tenjuginile, kui isikule, kes on aru saanud enda teo keelatusest ning kelle püüdlusi õiguskuulekuse suunas saab toetada läbi kriminaalhoolduse. Lisaks on maakohus
lg 1 alusel mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jättes ning allutades N. Tenjugini 3aastasele katseajale sedastanud, et nimetatud tähtaja kestel on N. Tenjugin kohustatud täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning loomulikult hoiduma kuritegevusest, mis on karistusest tingimisi vabastamise sellise katseajaga piisavaks ja põhjendatud vahendiks mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk uuteks süütegudeks on viidud miinimumini. Ringkonnakohus järeldab maakohtuga nõustuvalt, et tingimisi vangistusel on süüdistatavale ka distsiplineeriv mõju, mis sunnib N. Tenjugunit katseajal oma käitumist rohkem kontrollima ning distsiplineerib teda vajalikul määral. Kohtukolleegiumil jääb vaid nõustuda eespool toodud maakohtu poolt veenvalt põhjendatud süüdistatavale mõistetud karistuse individualiseerimise otsustusega ning sedastada, et maakohus pole süüdistatavale karistuse individualiseerimisel rikkunud ühtegi materiaal- või menetlusõiguse normi, mis oleks aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks selles osas, mistõttu jääb prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 13. Süüdistatav D. Bassov ja tema kaitsja vaidlustavad D. Bassovi süüditunnistamist
Apellandid märgivad, et D. Bassov end selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. D. Bassov viibis küll N. Tenjuginiga koos ööl vastu 28.05.2020 aadressil XXX, kuid vargusi kinnistul asuvatest objektidest ehk garaažist, sõidukist ja eramust toime pannud ei ole. Kaitsja märgib, et D. Bassov võis olla küll teadlik Nikolai Tenjugini poolt kinnistult võõraste vallasasjade äravõtmisest, kuid temal endal huvi asjade vastu ei olnud, mis on tõendatud sellega, et temalt ühtegi kinnistult varastatud asja ei leitud. Selliselt järeldab kaitsja, et üksnes teadmist teise süüdistatava poolt varguse toimepanemisest ei saa lugeda teopanuseks kaastäideviimise mõttes. Kohtukolleegium süüdistatava ja tema kaitsja selliste argumentidega ei nõustu ning märgib, et olukorras, kus koos tungitakse võõrale krundile ning koos sisenetakse sellel asuvasse garaaži, sõidukisse ning eramusse, kus üks sissetungijatest teisest varjamatult varastab sealt leitud suuri ja raskeid esemeid - mootorratta käivutusaku, autoraadio ja kõlarid, golfikepid ja spordikoti, põrandakõlarid Genexxa, kõlari Regent ja kitarri võimendi, on objektiivselt võimatu rääkida süüdistatavatel varguse ühise teoplaani realiseerimise puudumisest ja seda mitmel põhjusel. Esiteks, kõik loetletud esemed asusid erinevates ruumides ning nende leidmiseks ning kokku korjamiseks pidi süüdistatavatel kuluma märkimisväärne aeg. Süüdistatav D. Bassov ei eitagi, et ta viibis süüdistuses toodud varguse toimepanemise ajal N. Tenjuginiga koos, sisenes mh akende lõhkumise teel koos temaga erinevatesse ruumidesse, kus väidetavalt ainult N. Tenjugin võttis endale süüdistuses toodud esemeid. Teiseks, süüdistuses nimetatud ning N. Tenjugini elukoha läbiotsimisel leitud raskeid ja mahukaid esemeid ei olegi objektiivselt võimalik ühel inimesel sündmuskohal kokku korjata ning ilma kõrvalise abita sealt ära viia, mis kogutud tõenditele tuginedes lubab üheselt järeldada, et esemeid korjati ning toimetati sündmuskohalt D. Bassov ja N. Tenjugin poolt koos. Kolmandaks, D. Bassovil nimetatud esemete endale jätmise soovi väidetav puudumine ei oma 14
MS §-st 181 tuleneva ja kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte, mille kohaselt tuleb osalise õigeksmõistmise korral jätta osa riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstavast tasust riigi kanda. Kuivõrd N. Tenjugin oli õigeks mõistetud pooles talle süüks arvatud süüdistuse mahus, siis kaitsja arvates tuleb jätta pool eeluurimisel ning maakohtus tekkinud kaitsjakuludest ehk 324 eurot riigi kanda. Kohtukolleegium viitab kaitsjaga nõusutvalt kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et KrMS § 181 lg 1 tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (RKKKo nr 1-17-11682/102, p 26; nr 1-187408, p 25). Käsilolevas kriminaalasjas ei nähtu kaitsja poolt esitatud RÕA tasutaotlustest, mis toimingute osa oli vahetult seotud
Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et selliseks osaks tuleb hinnata 50% kaitsja töö mahust. Ringkonnakohus märgib, et süüdistuses N. Tenjuginile
lg 2 p 4, 7, 8; § 203 lg 1 järgi etteheidetud kuritegude toimepanemise asjaolud on ajalis-ruumiliselt seotud ning puudutavad süüdistatavate poolt ööl vastu 28.05.2020. a kinnistule aadressil XXX, Tallinn sissetungimise sündmust, seega nende kahe kuriteo menetlemisel uuriti samu tõendeid. Sellest tulenevalt leiabki kohtukolleegium, et N. Tenjuginil eeluurimisel ja maakohtus tekkinud kaitsjatasu riigi kanda jätmine on põhjendatud üksnes 25% ulatuses ehk summas 162 eurot. 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.