← Eesti

1-20-6728/35

Obsah (10)§ 10§ 20§ 11§ 71§ 73§ 3§ 1§ 2§ 9§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik (eesistuja) Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi Süüdistatavad T

§ 10

lg 1, mille kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel. 

§ 10

lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi: eripüük) või kaaspüügi tingimustel. Seejuures puudus isikutel eri-püügiluba

§ 20lg 1 mõttes.

 KPE § 16 lg 2, mille kohaselt püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist, välja arvatud

§ 10lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul.

 KPE § 33 lg 6, mille kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda koha ajavahemikus

  1. maist kuni
  2. juunini.  KPE § 34 lg 1 p 4, mille kohaselt kala kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud, kaaspüüki lubatakse lõkspüünistega püügil kaalu järgi järgmiselt: ahvenat, haugi, koha, tinti ja latikat kuni 1%, Peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 0,1% koha, ahvena, haugi, latika, Peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist. 

§ 11

lõigete 2, 5 ning KPE § 44 lg 4 p-de 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 28.

  2. a määruse nr 55 ’Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
  3. aastal’ § 5, mille kohaselt oli
  4. aastal Peipsi järves siiapüük keelatud. KPE § 14 alusel kehtestatud lisa 3 ’Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded’ kohaselt on püügikõlbuliku koha minimaalseks lubatud üldpikkuseks teistes veekogudes välja arvatud Võrtsjärves isend, mille pikkus on 46 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Püügikõlbuliku siia minimaalseks lubatud üldpikkuseks Peipsi, Lämmi– ja Pihka järves ning teistes siseveekogudes on isend, mille pikkus on 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 35 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Arvestades V. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt 23.05.
  5. a püütud kalade pikkuste mõõtmistulemusi (fikseeritud 23.05.
  6. a vastavas protokollis), olid alamõõdulised (minimaalsest lubatud pikkusest väiksemad) 133 koha ja 37 Peipsi siiga. Vastavalt V. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt 23.05.
  7. a püütud kalade massi mõõtmistulemustele (fikseeritud 23.05.
  8. a vastavates kahes protokollis) oli kalalaeva XXXxxx pardal püütud ahvenat 15 kg, lutsu 2 kg ja haugi 19 kg. Kokku oli KPE § 34 lg 1 p 4 nimetatud loetelus püüda lubatud liike seega 36 kg. Eeltoodust tulenevalt oleks KPE § 34 lg 1 p 4 järgi lubatud kaalu järgi koha kaaspüüki 360 grammi ning Peipsi siia kaaspüüki 0,036 grammi. Seega pole võimalik lugeda lubatud kaaspüügi hulka ühtegi püütud koha või siia isendit. 4

(32)Vastavalt

§ 71

lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kala-püügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina:

  1. c)kalastamist keelupiirkonnas või keelatud perioodil;
  2. d)kalavarude püüdmist, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud. Hoolimata püügikeelust, keeluajal eripüüki võimaldava püügiloa puudumisest ja püütavate kalade ala-mõõdulisusest teostas V. Ignatov oma eelkirjeldatud tegevusega omavolilist ja ebaseaduslikku kala-püüki Peipsi järvest, jättes mõrdadesse sattunud elujõulised kalad pärast püügivahendi nõudmist koheselt vabastamata. Selle asemel paigutati V. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt keeluajal püütud (sh alamõõdulised) kohad ja siiad liikide kaupa sorteeritult kalalaeva pardal asuvatesse kastidesse, kus kalad asusid kuni püügi peatamiseni KKI poolt. Oma sellise tegevusega lõi V. Ignatov üheskoos A. Igantovi ja V. Mashkiniga õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõppkokkuvõttes ka realiseerus - kahju tekkimise aluseks oli keeluajal (
  3. ja)alamõõduliste kalade püük. Kahju tekkis ning tegu viidi lõpuni, kui mõrdadest võeti kala välja ja ei lastud vette tagasi (tekkis reaalne negatiivne tagajärg - kahju keskkonnale, kus kalad olid mõrrast laeva võetud ja eluvõime kaotanud). V. Ignatovi keskkonda kahjustava ja keelatud tegevuse (keeluajal alamõõduliste kalade püük) puudumisel poleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), millest tulenevalt esineb põhjuslik seos tema teo ja tagajärje vahel. Keskkonnakahju tekitamise risk, mis ebaseadusliku kalapüügiga loodi, pidi V. Ignatovile kui kutselisele ja pikaajalise kogemusega kalurile (tegutses igapäevaselt xxx-
  4. na)olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Seda enam, et talle on Eesti Kalurite Liidu poolt 2006. a väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Püütud kalade nõudmisel ja kastidesse paigutamisel pidi V. Ignatov nägema, et kohad ja siiad on ala-mõõdulised. Samuti pidi ta olema teadlik, et antud kaladele kehtib püügikeeld. Vastavalt

§ 73

lg 1 p-dele 2, 3 ja 4 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust; samuti sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud; aga samuti kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki

-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal. Juhindudes

§ 73lg-test 3 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 19.

juuni

  1. a määrusest nr 67 on arvestatud välja V. Ignatovi (ja tema kaaslaste) poolt kalapüüginõuete rikkumisega keskkonnale tekitatud olulise kahju suurus. 19.06.
  2. a kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määr nii koha kui ka Peipsi siia puhul 10 eurot isendi kohta.

§ 73

lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta

§ 73lõike 3 või lõike 5 alusel määratud viie-kordne määr.

Eeltoodut arvestades on looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus 9100 eurot, millest 7250 eurot on seotud püütud kohadega (145 [kohade arv] x 10 [kahju määr koha isendi kohta tulenevalt VV 19. 06.2015. a määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel] ja 1850 eurot püütud Peipsi siigadega (37 [siigade arv] x 10 [kahju määr siia isendi kohta tulenevalt VV 19. 06.2015. a määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73lõike 6 alusel]).

V. Ignatovi poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud kavatsetult tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega) ja kaastäideviimise vormis. 5

(32)Aleksandr Ignatov A. Ignatovit süüdistatakse kalapüügi nõuete rikkumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o ta pani toime loodusliku loomastiku kahjustamise KarS § 361 lg 1 mõttes. A. Ignatovile etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: 23.05.
  1. a teostas A. Ignatov (omab rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni alates
  2. aastast) koos V. Ignatovi ja V. Mashkiniga ebaseaduslikku kalapüüki (mõrrapüüki) Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Kuru küla lähedal Peipsi järvel (~1,2 km kaugusel kaldast). Kalapüüki teostades kasutasid nimetatud isikud kalalaeva xxx, mida juhtis V. Ignatov. Püüki teostati kalapüügiloa nr XXX alusel, millele olid kalapüügiõigusega kaluritena kantud nii A. Ignatov kui ka tema kaks kaaslast. A. Ignatovi poolt 23.05.
  3. a teostatud mõrrapüügi ebaseaduslikkus ja kalapüügi nõuete rikkumine seisnes järgmises: Nimetatud kuupäeval püüdis A. Ignatov koos V. Ignatovi ja V. Mashkiniga kokku 145 koha ja 37 Peipsi siiga, mille püük oli
  4. a mais kalapüügieeskirjadega keelatud (kehtis püügikeeld). Seejuures puudus antud isikutel nii koha kui ka siia püügiks püügikeelule erandit võimaldava eriotstarbelise kalapüügi luba. Toimunud püügi mahud ei vastanud püügikeelule erandit võimaldava kaaspüügi tingimustele. Rikkumine seisnes ka selles, et kõik 23.05.
  5. a A. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt püütud siiad ja enamik püütud kohadest olid alamõõdulised. 23.05.
  6. a peatasid KKI inspektorid A. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt toimepandava mõrrapüügi. Püügi peatamise hetkeks oli A. Ignatov koos oma kaaslastega eelnevalt kontrollinud ja tühjendanud vähemalt ühe mõrra ning tegelesid parajasti järgmise mõrra nõudmisega. Seejuures oli esimese ja teise mõrra kontrollimise vahe ~2 tundi. Samas polnud A. Ignatov koos V. Ignatovi ja V. Mashkiniga jõudnud mõrrapüügi peatamise hetkel nõutavas mõrras olevaid kalu valdavas osas kalalaeva pardale tõsta (mõrda tühjendada) ja sorteerida. KKI poolt teostatud püügikontrolli käigus leiti kalalaeva pardal olevatesse kastidesse sorteeritult kokku 147 koha, millest 145 olid kaotanud eluvõime (neist 133 alamõõdulist isendit). Kaks koha olid eluvõimelised ja lasti inspektorite poolt tagasi veekogusse. Samuti loendati kalalaeva pardal olevatest kastidest kokku 37 Peipsi siiga, kes kõik olid kaotanud eluvõime ja olid samas ka alamõõdulised. A. Ignatovi eeltoodud tegevusega oli rikutud järgmisi kalapüüginõudeid: 

§ 10

lg 1, mille kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel. 

§ 10

lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi: eripüük) või kaaspüügi tingimustel. Seejuures puudus isikutel eri-püügiluba

§ 20lg 1 mõttes.

 KPE § 16 lg 2, mille kohaselt püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist, välja arvatud

§ 10lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul.

 KPE § 33 lg 6, mille kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda koha ajavahemikus

  1. maist kuni
  2. juunini.  KPE § 34 lg 1 p 4, mille kohaselt kala kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud, kaaspüüki lubatakse lõkspüünistega püügil kaalu järgi järgmiselt: ahvenat, haugi, koha, tinti ja latikat kuni 1%, Peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 0,1% koha, ahvena, haugi, latika, Peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist. 

§ 11

lõigete 2, 5 ning KPE § 44 lg 4 p-de 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 28.

  2. a määruse nr 55 ’Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
  3. aastal’ § 5, mille kohaselt oli
  4. aastal Peipsi järves siiapüük keelatud. 6

(32)KPE § 14 alusel kehtestatud lisa 3 ’Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded’ kohaselt on püügikõlbuliku koha minimaalseks lubatud üldpikkuseks teistes veekogudes välja arvatud Võrtsjärves isend, mille pikkus on 46 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Püügikõlbuliku siia minimaalseks lubatud üldpikkuseks Peipsi, Lämmi- ja Pihka järves ning teistes siseveekogudes on isend, mille pikkus on 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 35 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Arvestades A. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt 23.05.
  1. a püütud kalade pikkuste mõõtmistulemusi (fikseeritud 23.05.
  2. a vastavas protokollis), olid alamõõdulised (minimaalsest lubatud pikkusest väiksemad) 133 koha ja 37 Peipsi siiga. Vastavalt A. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt 23.05.
  3. a püütud kalade massi mõõtmistulemustele (fikseeritud 23.05.
  4. a vastavates kahes protokollis) oli kalalaeva XXXxxx pardal püütud ahvenat 15 kg, lutsu 2 kg ja haugi 19 kg. Kokku oli KPE § 34 lg 1 p 4 nimetatud loetelus püüda lubatud liike seega 36 kg. Eeltoodust tulenevalt oleks KPE § 34 lg 1 p 4 järgi lubatud kaalu järgi koha kaaspüüki 360 grammi ning Peipsi siia kaaspüüki 0,036 grammi. Seega pole võimalik lugeda lubatud kaaspüügi hulka ühtegi püütud koha või siia isendit. Vastavalt

§ 71

lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kala-püügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina:

  1. c)kalastamist keelupiirkonnas või keelatud perioodil;
  2. d)kalavarude püüdmist, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud. Hoolimata püügikeelust, keeluajal eripüüki võimaldava püügiloa puudumisest ja püütavate kalade ala-mõõdulisusest teostas A. Ignatov oma eelkirjeldatud tegevusega omavolilist ja ebaseaduslikku kala-püüki Peipsi järvest, jättes mõrdadesse sattunud elujõulised kalad pärast püügivahendi nõudmist koheselt vabastamata. Selle asemel paigutati A. Ignatovi ja tema kaaslaste poolt keeluajal püütud (sh alamõõdulised) kohad ja siiad liikide kaupa sorteeritult kalalaeva pardal asuvatesse kastidesse, kus kalad asusid kuni püügi peatamiseni KKI poolt. Oma sellise tegevusega lõi A. Ignatov üheskoos V. Igantovi ja V. Mashkiniga õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõppkokkuvõttes ka realiseerus - kahju tekkimise aluseks oli keeluajal (
  3. ja)alamõõduliste kalade püük. Kahju tekkis ning tegu viidi lõpuni, kui mõrdadest võeti kala välja ja ei lastud vette tagasi (tekkis reaalne negatiivne tagajärg - kahju keskkonnale, kus kalad olid mõrrast laeva võetud ja eluvõime kaotanud). A. Ignatovi keskkonda kahjustava ja keelatud tegevuse (keeluajal alamõõduliste kalade püük) puudumisel poleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), millest tulenevalt esineb põhjuslik seos tema teo ja tagajärje vahel. Keskkonnakahju tekitamise risk, mis ebaseadusliku kalapüügiga loodi, pidi A. Ignatovile olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Seda enam, et talle on Eesti Kalurite Liidu poolt 2006. a väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Püütud kalade nõudmisel ja kastidesse paigutamisel pidi A. Ignatov nägema, et kohad ja siiad on ala-mõõdulised. Samuti pidi ta olema teadlik, et antud kaladele kehtib püügikeeld. Vastavalt

§ 73

lg 1 p-dele 2, 3 ja 4 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust; samuti sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud; aga samuti kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki

-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal. Juhindudes

§ 73lg-test 3 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrusest nr 67 on 7

(32)arvestatud välja A. Ignatovi (ja tema kaaslaste) poolt kalapüüginõuete rikkumisega keskkonnale tekitatud olulise kahju suurus. 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määr nii koha kui ka Peipsi siia puhul 10 eurot isendi kohta.

§ 73

lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta

§ 73lõike 3 või lõike 5 alusel määratud viie-kordne määr.

Eeltoodut arvestades on looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus 9100 eurot, millest 7250 eurot on seotud püütud kohadega (145 [kohade arv] x 10 [kahju määr koha isendi kohta tulenevalt VV 19. 06.2015. a määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel] ja 1850 eurot püütud Peipsi siigadega (37 [siigade arv] x 10 [kahju määr siia isendi kohta tulenevalt VV 19. 06.2015. a määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73lõike 6 alusel]).

A. Ignatovi poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud kavatsetult tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega) ja kaastäideviimise vormis. Vasiliy Mashkin V. Mashkinit süüdistatakse kalapüügi nõuete rikkumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o ta pani toime loodusliku loomastiku kahjustamise KarS § 361 lg 1 mõttes. V. Mashkinile etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: 23.05.

  1. a teostas V. Mashkin (omab rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni alates
  2. aastast) koos A. Ignatovi ja V. Ignatoviga ebaseaduslikku kalapüüki (mõrrapüüki) Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Kuru küla lähedal Peipsi järvel (~1,2 km kaugusel kaldast). Kalapüüki teostades kasutasid nimetatud isikud kalalaeva XXX-xxx, mida juhtis V. Ignatov. Püüki teostati kalapüügiloa nr XXX alusel, millele olid kalapüügiõigusega kaluritena kantud nii V. Mashkin kui ka tema kaks kaaslast. V. Mashkini poolt 23.05.
  3. a teostatud mõrrapüügi ebaseaduslikkus ja kalapüügi nõuete rikkumine seisnes järgmises: Nimetatud kuupäeval püüdis V. Mashkin koos A. Ignatovi ja V. Ignatoviga kokku 145 koha ja 37 Peipsi siiga, mille püük oli
  4. a mais kalapüügieeskirjadega keelatud (kehtis püügikeeld). Seejuures puudus antud isikutel nii koha kui ka siia püügiks püügikeelule erandit võimaldava eriotstarbelise kalapüügi luba. Toimunud püügi mahud ei vastanud püügikeelule erandit võimaldava kaaspüügi tingimustele. Rikkumine seisnes ka selles, et kõik 23.05.
  5. a V. Mashkini ja tema kaaslaste poolt püütud siiad ja enamik püütud kohadest olid alamõõdulised. 23.05.
  6. a peatasid KKI inspektorid V. Mashkini ja tema kaaslaste poolt toimepandava mõrrapüügi. Püügi peatamise hetkeks oli V. Mashkin koos oma kaaslastega eelnevalt kontrollinud ja tühjendanud vähemalt ühe mõrra ning tegelesid parajasti järgmise mõrra nõudmisega. Seejuures oli esimese ja teise mõrra kontrollimise vahe ~2 tundi. Samas polnud V. Mashkin koos A. Ignatovi ja V. Ignatoviga jõudnud mõrrapüügi peatamise hetkel nõutavas mõrras olevaid kalu valdavas osas kala-laeva pardale tõsta (mõrda tühjendada) ja sorteerida. KKI poolt teostatud püügikontrolli käigus leiti kalalaeva pardal olevatesse kastidesse sorteeritult kokku 147 koha, millest 145 olid kaotanud eluvõime (neist 133 alamõõdulist isendit). Kaks koha olid eluvõimelised ja lasti inspektorite poolt tagasi veekogusse. Samuti loendati kalalaeva pardal olevatest kastidest kokku 37 Peipsi siiga, kes kõik olid kaotanud eluvõime ja olid samas ka alamõõdulised. V. Mashkini eeltoodud tegevusega oli rikutud järgmisi kalapüüginõudeid: 

§ 10

lg 1, mille kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud 8

(32)õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel. 

§ 10

lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi: eripüük) või kaaspüügi tingimustel. Seejuures puudus isikutel eripüügiluba

§ 20lg 1 mõttes.

 KPE § 16 lg 2, mille kohaselt püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist, välja arvatud

§ 10lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul.

 KPE § 33 lg 6, mille kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda koha ajavahemikus

  1. maist kuni
  2. juunini.  KPE § 34 lg 1 p 4, mille kohaselt kala kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud, kaaspüüki lubatakse lõkspüünistega püügil kaalu järgi järgmiselt: ahvenat, haugi, koha, tinti ja latikat kuni 1%, peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 0,1% koha, ahvena, haugi, latika, peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist. 

§ 11

lõigete 2, 5 ning KPE § 44 lg 4 p-de 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 28.

  2. a määruse nr 55 ’Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi – ja Pihkva järvel
  3. aastal’ § 5, mille kohaselt oli
  4. aastal Peipsi järves siiapüük keelatud. KPE § 14 alusel kehtestatud lisa 3 ’Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded’ kohaselt on püügikõlbuliku koha minimaalseks lubatud üldpikkuseks teistes veekogudes välja arvatud Võrtsjärves isend, mille pikkus on 46 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Püügikõlbuliku siia minimaalseks lubatud üldpikkuseks Peipsi, Lämmi– ja Pihka järves ning teistes siseveekogudes on isend, mille pikkus on 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 35 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Arvestades V. Mashkini ja tema kaaslaste poolt 23.05.
  5. a püütud kalade pikkuste mõõtmistulemusi (fikseeritud 23.05.
  6. a vastavas protokollis), olid alamõõdulised (minimaalsest lubatud pikkusest väiksemad) 133 koha ja 37 Peipsi siiga. Vastavalt V. Mashkini ja tema kaaslaste poolt 23.05.
  7. a püütud kalade massi mõõtmistulemustele (fikseeritud 23.05.
  8. a vastavates kahes protokollis) oli kalalaeva XXXxxx pardal püütud ahvenat 15 kg, lutsu 2 kg ja haugi 19 kg. Kokku oli KPE § 34 lg 1 p 4 nimetatud loetelus püüda lubatud liike seega 36 kg. Eeltoodust tulenevalt oleks KPE § 34 lg 1 p 4 järgi lubatud kaalu järgi koha kaaspüüki 360 grammi ning Peipsi siia kaaspüüki 0,036 grammi. Seega pole võimalik lugeda lubatud kaaspüügi hulka ühtegi püütud koha või siia isendit. Vastavalt

§ 71

lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina:

  1. c)kalastamist keelupiirkonnas või keelatud perioodil;
  2. d)kalavarude püüdmist, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud. Hoolimata püügikeelust, keeluajal eripüüki võimaldava püügiloa puudumisest ja püütavate kalade ala-mõõdulisusest teostas V. Mashkin oma eelkirjeldatud tegevusega omavolilist ja ebaseaduslikku kala-püüki Peipsi järvest, jättes mõrdadesse sattunud elujõulised kalad pärast püügivahendi nõudmist koheselt vabastamata. Selle asemel paigutati V. Mashkini ja tema kaaslaste poolt keeluajal püütud (sh alamõõdulised) kohad ja siiad liikide kaupa sorteeritult kalalaeva pardal asuvatesse kastidesse, kus kalad asusid kuni püügi peatamiseni KKI poolt. Oma sellise tegevusega lõi V. Mashkin üheskoos A. Igantovi ja V. Ignatoviga õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõppkokkuvõttes ka 9

(32)realiseerus - kahju tekkimise aluseks oli keeluajal (ja) alamõõduliste kalade püük. Kahju tekkis ning tegu viidi lõpuni, kui mõrdadest võeti kala välja ja ei lastud vette tagasi (tekkis reaalne negatiivne tagajärg - kahju keskkonnale, kus kalad olid mõrrast laeva võetud ja eluvõime kaotanud). V. Mashkini keskkonda kahjustava ja keelatud tegevuse (keeluajal alamõõduliste kalade püük) puudumisel poleks kahjulikku tagajärge saabunud (kesk-konnakahju tekkinud), millest tulenevalt esineb põhjuslik seos tema teo ja tagajärje vahel. Keskkonnakahju tekitamise risk, mis ebaseadusliku kalapüügiga loodi, pidi V. Mashkinile olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Seda enam, et talle on Eesti Kalurite Liidu poolt 2006. a väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Püütud kalade nõudmisel ja kastidesse paigutamisel pidi V. Mashkin nägema, et kohad ja siiad on ala-mõõdulised. Samuti pidi ta olema teadlik, et antud kaladele kehtib püügikeeld. Vastavalt

§ 73

lg 1 p-dele 2, 3 ja 4 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust; samuti sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud; aga samuti kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki

-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal. Juhindudes

§ 73lg-test 3 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 19.

juuni

  1. a määrusest nr 67 on arvestatud välja V. Mashkini (ja tema kaaslaste) poolt kalapüüginõuete rikkumisega keskkonnale tekitatud olulise kahju suurus. 19.06.
  2. a kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määr nii koha kui ka Peipsi siia puhul 10 eurot isendi kohta.

§ 73

lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta

§ 73lõike 3 või lõike 5 alusel määratud viie-kordne määr.

Eeltoodut arvestades on looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus 9100 eurot, millest 7250 eurot on seotud püütud kohadega (145 [kohade arv] x 10 [kahju määr koha isendi kohta tulenevalt VV 19. 06.2015. a määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel] ja 1850 eurot püütud Peipsi siigadega (37 [siigade arv] x 10 [kahju määr siia isendi kohta tulenevalt VV 19. 06.2015. a määruse nr 67 lisast 1] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73lõike 6 alusel]).

V. Mashkini poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud kavatsetult tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega) ja kaastäideviimise vormis. MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et süüdistus on tõendatud ning palus mõista süüdistatavatele karistuseks 1 aasta ja 6-kuine vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga, lisakaristusena mõista kutselise kalurina töötamise keeld 3-ks aastaks. Süüdistatavad V.Ignatov, A.Ignatov, V.Maškin oma süüd ei tunnistanud ja vaidlesid tsiviilhagile vastu. Kaitsja H.Kuningas märkis, et vaidluse tuumaks ongi asjaolu, kas püügivahendi väljavõtmisel veest oli kala juba surnud või elus. Inspektorid, kes laevale läksid leidsid eluvõimetut kala. Toimikust ei nähtu tõendit, mis kategooriliselt viitaks, et kalad oleksid veest välja võetud eluvõimelisena. Riigikohtu lahend, millele viidatud kaitseaktis – asjaolud on sarnased antud asjaga. Kaluril ei ole võimalik näha, milline kala on püügivahendisse sattunud, seda on näha püügivahendi välja võtmisel, surnud kala vette tagasi laskmine ei ole lubatud. Tunnistajad ei saagi anda ütlusi selle kohta, kas kala oli pardale tõstmise järgselt eluvõimeline, kuna nad ei 10

(32)viibinud selle toimingu juures, vaid saabusid laevale hiljem, mistõttu tagantjärgi kala eluvõimelisust määrata polnud võimalik. Mõrrakotist pole võimalik kätte saada 100% elus kala, tunnistaja J’i sellekohane väide ei saa õige olla. Üks mõrrakott oli vees ja see ka vees avati. Seetõttu on ka mõistetav, miks selles kotis olnud kala ära ujus. Pole võimalik ümber lükata väiteid selle kohta, et pardale võetud kala polnud eluvõimeline või et eluvõimelistena näivaid kalu püüti vette tagasi lasta. Enne kala vette tagasi laskmist tuleb veenduda selle eluvõimelisuses. Süüdistatavate ütluste järgi on nad seda teinud, puuduvad tõendid, mis need väited ümber lükkaks. Kaitsja A.Aasmaa leidis, et kaitsealuse teos puudub tahtlus. Esineb põhjendatud kahtlus, et kalad ei pruukinud olla juba püügivahendi nõudmisel elujõulised, mis välistab süüditunnistamist. Tunnistajate arvamuse alusel ei saa selle üle otsustada. Ei saa väita, et kõik isendid olid püügivahendi nõudmisel elujõulised. Ei saa väita, et on täidetud olulise kahju koosseisuline tunnus. Kui kahju on alla 4000 euro, siis koosseis ei ole täidetud ja tuleb teha õigeksmõistev otsus. Kaitsja K.Kooga arvates süüdistus ei ole põhjendatud ja kaitsealune tuleb õigeks mõista. Süüdistatavatel oli võimalus teatada keelatud kalast ja sellega muuta oma tegevus seaduslikuks. Süüdistatavate ütluste järgi see plaan neil oligi. Kui keelatud kala oleks tuvastatud sadamasse saabunud laeval ei oleks koosseisu tõendamisega probleeme. Süüdistatavate ütluste kohaselt oli mõrrast väljavõetud keelatud kala pärast sorteerimist eluvõimetu ja seda ei tohtinud enam järve tagasi lasta. Need ütlused ei ole ümber lükatud, seega puuduvad koosseisu objektiivsed tunnused. Kui kohus siiski leiab, et mingite tõendite kohaselt oli mõrrast väljavõetud kala algselt eluvõimeline, ka siis ei ole koosseis täidetud. Olulist kahju keskkonnale ei ole tekitatud. Isendi kohta oleks kahju 1820 eurot. Kui KKI oleks kahju arvestanud määraga kg kohta, oleks kahjusumma veelgi väiksem. Kui seaduses pole paika pandud, millist määra (kas isendi või kg kohta) rakendada, siis tuleb kasutada süüdlasele soodsamat määra. Süüdistusakti viide

§ 73lg-le 5 on ekslik, see säte ei puuduta antud juhtumit.

Vale on ka süüdistusaktis toodu, et

§ 73

lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi ja kg kohta määratud viiekordne määr. Ka lg 3 alusel ei määrata viiekordset määra.

§ 73

lg 6 võimaldab määrata kahjuhüvitiseks viiekordse karistlusliku määra, kuid see pole enam seotud kahju mõistega. Ka ei ole süüdistusaktis määratletud, kas ja miks on süüdistatavate tegevus loetud kalavaru kahjustamiseks, mis võimaldaks määrata neile viiekordse määra. Süüdistusaktis on juttu tõsisest rikkumisest, kuid kuskilt ei tulene, et tõsise rikkumise saab võrdsustada kalavarude kahjustamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus uurib esmalt, millised on süüdistatavatele ette heidetava kuriteokoosseisu tunnused, seejärel millised on uuritud tõendid ja nende pinnalt tuvastatud asjaolud, seejärel vaagib, kas tuvastatud asjaolud haakuvad esitatud süüdistusega ja on subsumeeritavad kuriteokoosseisu tunnuste alla. Jaatava vastuse korral – milline karistus tuleb süüdistatavatele mõista. Kuriteokoosseis Kaitstavaks õigushüveks on lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele ka looduslik loomastik, mille moodustavad looduses vabalt elavad loomad: imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad ja selgrootud (LoLS § 2 lg 1). Kaitsealas on nii loomad, kes on kaitse alla võetud LKS alusel, kui ka need loomad, kellele looduskaitserežiim küll ei laiene, kuid kelle kasutamine on siiski õiguslikult reguleeritud. Vabalt looduses elavate loomade kaitset reguleerib lisaks LKS-le ka LiKS, JahiS ja

. 11

(32)Loomastiku kahjustamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline blanketne tagajärjedelikt. Loomastiku kahjustamise objektiivne koosseis hõlmab teo objektina jahiulukit, kala ja muud looduslikku loomastikku; koosseisupärane tegu on küttimise, püügi või muul viisil loodusliku loomastiku kasutamise nõuete rikkumine; tagajärg on keskkonnale olulise kahju põhjustamine. Tagajärjedeliktile omaselt tuleb objektiivse koosseisu all näidata, et tagajärg on toimepanijale omistatav ennekõike põhjusliku seose alusel. Kala on esiteks seda bioloogilises mõttes. Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine selle kinni püüdmise või surmamise teel ning veetaime (agariku) kogumine (

§ 3lg-d 1, 4).

Kalapüügiga on võrdsustatud püügivahendiga viibimine veekogul või selle kaldal. Eesmärgiga tagada kala- ja veetaimevaru säästlik kasutamine, taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemis (

§ 1

) on

-s ja kalapüügieeskirjas sätestatud täpsemad püüginõuded. Muu hulgas võib rikkumine seisneda nt püügiloata või selle tingimusi rikkuvas kalapüügis, keelatud püügivahendi või -viisi kasutamises, keelatud liigi või kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püüdmisees, kalapüügis keeluajal või -kohas (nt

§ 2. ja 3.

ptk). Kalapüüginõuded antud koosseisu mõttes hõlmavad ka püügijärgseid nõudeid. Küttimise, kalapüügi või loodusliku loomastiku muu kasutamise nõuete rikkumine on karistatav vaid juhul, kui selle tagajärjel tekitatakse keskkonnale oluline kahju. Kuna haruseadused näevad loodusliku loomastiku kahjustamise korral keskkonnale tekitatud kahjuna vaid looduslikule loomastikule enesele tekitatud kahju (

§ 73

), tuleb karistusõiguse aktsessoorsuse tõttu ka käesoleva koosseisu kontekstis kahju mõistet tõlgendada kitsendavalt, s.o looduslikule loomastikule olulise kahju tekitamisena. Kahju olulisus võib esiteks ilmneda aineliselt. Sel juhul tuleb lähtuda keskkonnakahju arvestamise reeglistikust (

§ 73lg-d 1-3) ja saadud tulemust kõrvutada Kar

S §-s 12-1 toodud kahju määradega. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud keskkonnakahju tuvastamiseks jõustus 1.7.2015 uue

ja selle rakendusaktidega uus reeglistik, millest tulenevalt on keskkonnakahju tekkinud juba ebaseadusliku püügiga (

§ 73lg 1 p-d 1-9).

Kahju suuruse määramisel võetakse aluseks puudutatud isendite arv või kui seda pole võimalik või mõistlik määrata, siis nende kaal (

§ 73lg 3 alusel kehtestatud VVm nr 19.6.2015 nr 67 – RT I 26.6.2015, 11, § 2 lg 1).

Pidades silmas, et

§ 73

lg 1 kohaselt tuleb keskkonnakahju lugeda saabuniks juba ebaseadusliku püügiga, tuleb

§ 73

lg 1 mõtte kohaselt ka keskkonnakahju ulatuse määramisel võtta aluseks ebaseaduslikult püütud kalade koguarv; pole oluline, kas ebaseaduslikult püütud kalad hukkuvad või lastakse need pärast loendamist eluvõimelisena tagasi vette. Lisaks tuleb arvestada, et kui tegemist on kalapüüginõuete tõsise rikkumisega

§ 71

mõttes või kalavaru eriti suure kahjustamisega

§ 73

lg 6 alt 2 mõttes, tuleb kahju suuruse tuvastamiseks viidatud määruse I lisas toodud määr korrutada

§ 73lg-s 6 toodud määraga.

Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sh tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. (KarS-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1018-1020) Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et 23.05.2019 tegelesid süüdistatavad kutselise kalapüügiga süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Kuru küla lähedal Peipsi järvel, umbes 1,2 km kaugusel kaldast, kasutades selleks kalalaeva XXX-xxx, mida juhtis V.Ignatov. Süüdisatavad kinnitasid oma kohtus antud ütlustes, et V.Ignatov täitis laeva kapteni ülesanded, A.Ignatov oli motorist/mehhaanik ning V.Mashkin oli laeval madrusena. Kutsetunnistused kinnitavad, et 8.11.2006 väljastati Vassili Maškin’ile, Vassili Ignatov’ile ja Aleksandr Ignatov’ile rannakalur II kutsetunnistused (tl 80-82). V.Ignatovile ja A.Ignatovile on väljastatud ka väikelaevajuhi tunnistus (tl 84-86). Kalateadetest nr 395322 ja 396160 nähtuvalt 12

(32)sama kalalaevaga püüdis kapten V.Ignatov kala Peipsi järvel ka nt 1.05.2019, 7.05.2019 ja 15.05.2019 (tl 73-74). Väikelaev (kalalaev XXX-xxx) kuulub xxx (tl 83). 23.05.2019 teostati püüki kalapüügiloa nr XXX alusel, millele olid kalapüügiõigusega kaluritena kantud kõik süüdistatavad - V.Ignatov, A.Ignatov ja V.Maškin (tl 90). 16.07.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ning Fleet Complete ja OKAS (objekti kontrollimise andmekogu süsteemi) andmebaaside väljavõtetest nähtuvalt 23.05.2019 alustas kalalaev XXX-xxx liikumist kell 7.36 ja on liikunud umbes kella 7.56-ni (tl 134), siis laeva kiirus langeb ja uuesti hakkab alus liikuma umbes kella 8.30 ajal. Süüdistatavad kinnitasid oma ütlustes, et enne inspektorite laevale tulekut jõudsid nad kontrollida esimest mõrda. Seega kella 7.56-st kuni kella 8.30-ni kontrollisid süüdistatavad esimest mõrda. Edasi hakkab kalalaev uuesti liikuma ja liigub umbes kella 9.42-ni (tl 79), siis kiirus langeb ja kuni inspektorite jõudmist kalalaeva pardale kella 10.23 ajal (tl 25) liigub kalalaev väga madala kiirusega ja lühiajaliselt. Seega tuvastab kohus, et ajavahemikul umbes kella 9.42-st kuni kella 10.23 ajal inspektorite kalalaeva pardale tulekut tegelesid süüdistatavad teise mõrra nõudmisega. Esimese mõrra nõudmise lõpetamise ja teise mõrra nõudmisega alustamise vahel on ajavahe umbes 1 tund ja 12 minutit. Teise mõrra nõudmise alustamise ja inspektorite kalalaeva pardale tuleku vahel on ajavahe umbes 41 minutit. 23.05.2019 toimunud kalapüügi tulemusena deklareeris kapten V.Ignatov kalateates nr 398450 ahvenat 15 kg , 15 kg haugi, 3 kg särge, 1 kg lutsu ja 0,5 kg angerjat (tl 72, 76). Kalade massi mõõtmise 23.05.2019 protokollist nähtuvalt mõõdeti kalade puhaskaalu kokku järgmiselt: haug 19,21 kg, ahven 16,00 kg, luts 2,21 kg, särg 6,24, angerjas 1,17 kg (tl 26-27). Nimetatud ajal kehtis Peipsi järvel siia ja koha püügi keeld: - kalapüügieeskirja (KPE) § 33 p 6 kohaselt Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda koha
  1. maist
  2. juunini, - keskkonnaministri 28.12.2018 määruse nr 55 („Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
  3. aastal“) § 5 kohaselt siiapüük on keelatud. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et 23.05.2019 avastasid keskkonnainspektorid kalalaeva XXX-xxx pardal lisaks eelnimetatud lubatud kala liikidele veel kolmes kastis olnud kohad ja ühes kastis olnud Peipsi siiad. Seda kinnitab ka 23.05.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisatud fototabelitega. Protokollist nähtuvalt kalalaeva XXX-xxx pardal laeva ahtriosas on kalakastid, kuhu on ladustatud kalad, kaste vaadates on näha, et kolmes kastis on kalad, ühes veega täidetud kastis on Peipsi siiad, ühes kastis on haugud, ühes kastis on ahvenad ja üks luts, ühes kastis on särjed, ühes kastis on valge suletud plastikaatkott, milles on üks angerjas. Kolmes kalakastis, kus on sees kohad, on näha isendeid, kelle lõpused veel liiguvad. Kastist võetakse viis koha, kes visuaalsel vaatlusel tunduvad olema erksamad ning need vabastatakse tagasi Peipsi järve, neist ükski ära ei uju, vaid kõik viis koha jäävad veepinnale hulpima kõhud ülesse poole. Viis koha võetakse inspektori polt uuesti veest välja ja tõstetakse järelevalvelaeva pardale. Seejärel võeti kaks suuremat kalakasti, mille täideti veega, kalalaeva pardal olnud kohade hulgast prooviti tuvastada isendeid, kes ei jää kõht ülesse poole veepinnale hulpima ning on võimelised selg ülesse poole ujuma. Selliseid koha isendeid on kolme kasti kohta vaid kaks isendit, kes suudavad ujuma hakata ning keda on võimalik vabastada Peipsi järve, need kaks koha lastakse Peipsi järve tagasi ujuma. Ülejäänud kalalaeva pardal kolmes kastis olevad kalad pakendati plastikaatkottidesse, kotid suleti plommidega. 13
(32)Esimesse plastikaatkotti asetati 29 koha (plomm nr C539210), teisse 30 koha (plomm nr C539206), kolmandasse 30 koha (plomm nr C539207), neljandasse 30 koha (plomm nr C539209), viiendasse 21 koha (plomm nr C539208). Kotid suleti ühekordse plommiga. Plastikaatkotti pakendati ka kalalaeval ladustatud Peipsi siiad. Siiade hulgas ei ole selliseid kalu, kes kastis olevas vees ujuksid, vaid kõik siiad hulbivad kastis olevas vees kõhud ülesse poole. Pardal asuvad 37 Peipsi siiga asetati kuuendasse plastikaatkotti (plomm nr C539386). Seitsmendasse plastikaatkotti asetati järelevalve laeva pardale tõstetud 5 koha (plomm nr C539387). (tl 1-25) Kaasa võetud kalade pikkust ja kaalu uuriti 23.05.2019 asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 28-46), millele on lisatud kalade pikkuse (tl 47-54) ja massi (tl 55-57) mõõtmise protokollid, millest nähtub alljärgnev. Plommiga nr C539387 suletud kotis on viis värsket koha. Kohad mõõdeti vastavalt kehtestatud mõõtemetoodikale mõõtealusel, kalade pikkused kanti kalade pikkuse mõõtmise protokolli, kalad pakendati kotti ja suleti plommiga nr C
  1. Koti kaal koos mahutiga on 6,82 kg (mahuti kaal on 3,36 kg). Viis koha on pikkusega 37,5 kuni 46 cm, neist neli on alamõõdulised (tl 49). Kala kaal ilma mahutita 3,46 kg, mõõte-määramatus 5%, lõpptulemus 3,28 kg (tl 55). Plommiga nr C539209 suletud kotis on värsked kohad. Kohad on pikkusega 32,5 kuni 50 cm, neist ainult kaks on lubatud pikkusega, ülejäänud 28 on kõik alamõõdulised (tl 48). Peale mõõtmist pakendati kalad kotti ja suleti plommiga nr C
  2. Koti kaal koos mahutiga on 20,71 kg. Kala kaal ilma mahutita 17,35 kg, mõõte-määramatus 1%, lõpptulemus 17,17 kg (tl 56). Plommiga nr C539386 suletud kotis on värsked siiad. Siigad on pikkusega 26 kuni 37,5 cm, kõik 37 tk on alamõõdulised (tl 50-51). Peale mõõtmist pakendati kalad kotti ja suleti plommiga nr C
  3. Koti kaal koos mahutiga on 13,34 kg. Kala kaal ilma mahutita 9,98 kg, mõõte-määramatus 2%, lõpptulemus 9,78 kg (tl 56). Plommiga nr C539210 suletud kotis on värsked kohad. Kohad on pikkusega 33,5 kuni 48,5 cm, neist üks on lubatud pikkusega, ülejäänud 28 on alamõõdulised (tl 52-53). Peale mõõtmist pakendati kalad kotti ja suleti plommiga nr C
  4. Koti kaal koos mahutiga on 20,16 kg. Kala kaal ilma mahutita 16,80 kg, mõõte-määramatus 1%, lõpptulemus 16,63 kg (tl 55). Plommiga nr C539208 suletud kotis on värsked kohad. Kohad on pikkusega 38,5 kuni 47,5 cm, neist üks on lubatud pikkusega, ülejäänud 20 on alamõõdulised (tl 49). Peale mõõtmist pakendati kalad kotti ja suleti plommiga nr C
  5. Koti kaal koos mahutiga on 16,29 kg. Kala kaal ilma mahutita 12,93 kg, mõõte-määramatus 1%, lõpptulemus 12,80 kg (tl 56). Plommiga nr C539207 suletud kotis on värsked kohad. Kohade pikkus on 37 kuni 50,5 cm, neist 6 on lubatud pikkusega ja ülejäänud 24 on alamõõdulised (tl 51-52). Peale mõõtmist pakendati kalad kotti ja suleti plommiga nr C
  6. Koti kaal koos mahutiga on 24,37 kg. Kala kaal ilma mahutita 21,01 kg, mõõte-määramatus 1%, lõpptulemus 20,79 kg (tl 56). 14
(32)Plommiga nr C539206 suletud kotis on värsked kohad. Kohad on pikkusega 36,5 kuni 52 cm, neist 3 on lubatud suurusega, ülejäänud 27 on alamõõdulised (tl 53-54). Peale mõõtmist pakendati kalad kotti ja suleti plommiga nr C
  1. Koti kaal koos mahutiga on 23,14 kg. Kala kaal ilma mahutita 19,78 kg, mõõte-määramatus 1%, lõpptulemus 19,58 kg (tl 56). Visuaalsel vaatlusel on näha, et kohade ja siigade nahk on kirgas, sillerdava pigmendiga, selgelt eristatavate värvidega. Käega katsudes on nahk elastne, puuduvad viited käärimisprotsesside osas sisikonnas. Lima on vesine, läbipaistev ja klaasjas. Katsudes on selgelt tunda värskele kalale iseloomuliku lõhna. Silmad on kumerad (väljapoole kergelt punduvad), pupillid mustad ja silmade värvus kirgas, on näha selgelt läbipaistev sarvkest, selgelt eristatavad värvid ja nende piirjooned. Lõpused on kirka punase värvusega, limata ning lõpuste kuju on selgelt nähtav. Kottides olevad kohad ja siiad mõõdeti vastavalt kehtestatud mõõtemetoodikale ja kanti kalade pikkuse mõõtmise protokolli. Mõõtmise tulemus kokku: koha 30+5+21+30+29+30=145, neist mõõdulisi 14, alamõõdulisi
  2. Peipsi siig: 37, kõik alamõõdulised. Kaalumise tulemus kokku: 145 koha 3,28+16,63+20,79+19,58+17,17+12,80 = kokku 90,25 kg, 37 Peipsi siiga kaaluga kokku 9,78 kg (tl 56). Kuigi need asjaolud (kohade ja siigade pikkus, kaal ja alamõõdulisus) ei olnud antud asjas otseselt vaidluse all, tekkis kaitsjatel küsimusi eeltoodud tõendite usaldusväärsuses. Oma kaitseaktis seadis V.Ignatovi kaitsja H.Kuningas kahtluse alla kalade mõõtmise tulemuste usaldusväärsust, viidates sellele, et vahendid ei olnud nõuetekohaselt taadeldud/kalibreeritud. Kalade massi ja pikkuse protokollidest nähtuvalt kasutati massi mõõtmiseks mitteautomaatkaalu PB, ID number 171155154 (kalibreerimis/taatlustunnistuse nr TTRM18/01148) (tl 26, 55) ning kalade pikkuse mõõtmiseks kasutati mõõtealust (0…600)mm, ID number 5 ( kalibreerimis/taatlustunnistuse number ATRL-14/0229) ja mõõtealust 610mm, ID number 55 (kalibreerimis/taatlustunnistuse number ATRL-19/0113) (tl 47). 5.09.2014 väljastatud kalibreerimistunnistusest nr ATRL-14/0229 nähtuvalt Keskkonnainspektsiooni poolt esitati Eesti Metroloogia Keskasutusele kalibreerimiseks mõõtevahend – mõõtealus (0…600) mm, seeria nr 5 ning vastav vahend kalibreeriti 5.09.2014 (tl 58). 8.05.2019 väljastatud kalibreerimistunnistusest nr ATRL-19/0113 nähtuvalt Keskkonnainspektsiooni poolt esitati Eesti Metroloogia Keskasutusele kalibreerimiseks mõõtevahend – mõõtealus 610 mm, seeria nr 55 ning vastav vahend kalibreeriti 8.05.2019 (tl 60). Kannatanu esindaja A K ütluste järgi õigusaktidega ei nõuta mõõtevahendi perioodilist kalibreerimist. Taatlustunnistusest nr TTRM-18/01148 nähtuvalt mõõtevahend mitteautomaatkaal PB nr 171155154 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taadeldud 6.11.
  3. Kannatanu esindaja viitas mõõteseaduse § 6 lg 4 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määrusele nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse 15
(32)täpsustatud nõuded“, mille § 5 lg 1 järgi eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad esitatakse määruse lisas. Määruse lisast („Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“) aga nähtub, et mitteautomaatkaalud, mis on hinnanäidikuga või hinnanäidikuta, trükiseadmega või trükiseadmeta elektroonsed, elektromehaanilised või mehaanilised, mille kasutusalaks on lossitava kala koguse mõõtmine taatluskehtivusaeg on üks aasta (lisa lk 3, alap 1.1.9). Mitteautomaatkaalud PB nr 171155154 läbisid kordustaatluse 6.11.2018. Seega taatlus oli kehtiv kuni 6.11.2019, ehk ka mõõtmise ajal 23.05.2019 olid kaalud nõuetekohaselt taadeldud ning puudub alus kahelda mõõtmise tulemuste usaldusväärsuses. Sama 18.12.2018 määruse nr 65 lisast tuleneb ka tingimus, et pikkusmõõtevahendite, pikkusmõõdude taatluse kehtivusaeg on piiramatu, kui enne seda ei toimu sündmust, mis võib mõjutada pikkusmõõdu geomeetriat (lisa lk 11, p 6.1.). Nii kalade pikkuse mõõtmise protokollist kui asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sündmusele, mis võis mõjutada kasutatud mõõdualuste pikkusemõõdu geomeetriat, ka visuaalselt on tegemist korras olevate mõõdualustega, mis on defektideta, pikkuse numbrid on selgelt loetavad ka fotode järgi ning mõõtmisel on lähtutud kehtestatud metoodikast.

§ 9

lg 1 alusel 16.06.2016 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 65 („Kalapüügieeskiri“) lisast nr 3 („Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“) nähtuvalt koha, mis on püütud meres ja teistes siseveekogudes minimaalne alammõõt on 46 cm, s.o kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Peipsi siia minimaalne alammõõt on 40 cm. Asitõendite vaatlusprotokollidest ning kalade pikkuse mõõtmise protokollidest nähtuvalt mõõdetigi kalade pikkused vastavalt nimetatud nõuetele ehk ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni ning kõik alla 46 cm pikkusega kohad loeti alamõõdulisteks. Samuti kõik siiad olid alla 40 cm pikkusega ehk alamõõdulised. Järelikult mõõtmise protsessi rikkumisi ei ole tuvastatud ning puudub alus kahelda kalade mõõtmise tulemuste usaldusväärsuses. Järgnevalt keskendub kohus küsimusele, kas süüdistatavad võisid ja pidid nõutud kohad ja siiad järve tagasi laskma, nagu süüdistaja seda väidab. Kalapüügieeskirja (KPE) § 16 lg 2 näeb üldreeglina ette, et püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist. Seega, kui kohe pärast püügivahendi nõudmist olid kohad ja siiad eluvõimelised, pidid süüdistatavad need koheselt vabastama.

§ 10

lg-st 4 tulenevalt aga on keelatud püütud kala vette tagasi heita, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala. Seega kui kalalaeva pardal avastatud kohad ja siiad ei olnud kohe pärast püügivahendi nõudmist eluvõimelised, siis nende suhtes vette tagasi heitmise kohustust süüdistatavatel enam ei olnud ning nad pidid vastupidi hoiduma mitteelujõuliste isendite vette tagasi laskumisest, teatades Keskkonnainspektsioonile KPE § 16 lg-s 8 sätestatud andmeid kas viivitamata peale püüniste nõudmist või koos maaletuleku eelteatega. Ehk siis vaidlus antud asjas taandus suuremas osas sellele, kas püügivahendist (mõrrast) nõudmisel ja kalapaadi pardale mõrrakotist ümber paigutamisel olid kohad ja siiad eluvõimelised või mitte. Süüdistaja arvates siiad ja kohad tõsteti laeva pardale eluvõimelistena. Kalad olid värsked ja puudusid viited, et oleks esinenud kalade hukkumist põhjustavaid olusid (kuuma ilma tõttu hapnikuvaesus, liiga suur kogus kala mõrras jne). 16

(32)Kohus nõustub prokuröri sellise väitega. Keskkonnaagentuuri 18.12.2019 vastusest koos lisatud andmetega (CD plaadil) nähtub, et ajavahemikul 15.05.2019 kuni 24.05.2019 IdaVirumaal, Alutaguse vallas, Kuru külas äikest ei registreeritud. CD plaadil olevast Exceli failist nimega „Õhutemperatuurid“ nähtub, et 23.05.2019 keskmiseks õhutemperatuuriks Alajõe piirkonnas oli +10,9 kuni +17,5, kella 10 ajal +16,2, mis ei ole väga kõrge õhutemperatuur ning ei saa rääkida palavast ilmast. Sündmuskoha videosalvestisest on näha, et otsest päikest ei paista, tegemist on pilvese ja tuulise ilmaga. Seetõttu ei saa väita, et tegemist oleks selliste ilmaoludega, mille mõjul laeva pardale sattunud kala hukkub kas koheselt või väga kiiresti ehk mõne minuti jooksul. Selliste ilmaoludega pidi kala säilitama elu- ja ujumisvõimet teatud aja jooksul ning kindlasti pidi kala veel olema eluvõimeline selle kastidesse sorteerimise ajaks (tingimusel, et see oli nõutud eluvõimelisena). Samuti ei ole tuvastatud, et tegemist oleks erakordselt suure kalakogusega. Süüdistatavate ütluste järgi mahub mõrda mitusada kilo kuni tonn või isegi rohkem kala. Antud juhul kalade kogumass ei ületanud 150 kg (s.o koos lubatud kalaliikidega). Süüdistaja viitas veel järgmistele asjaoludele. Üldjuhul mõrd on selline vahend, milles kalad püsivad elusana. Kalad olid mõrda nõudes eluvõimelised. Sündmuskoha videosalvestusest nähtub, et kalad olid värsked ja eluvõimelised. Kui ametnikud viibisid laeva pardal, avas keegi kaluritest mõrrakoti, mille tagajärjel kõik mõrrakotis olnud kalad pääsesid vabadusse ja ujusid ära. Seega kaluritele oli teada, et mõrrakotis on püügiks keelatud kala ja seda pardale tõsta ei tohi. Tunnistaja V kinnitas, et nägi, mis liiki kala mõrrakotis oli ja koti avamisel kotist välja ujus, tegemist oli sama liiki kalaga, mis oli pardale kastidesse sorteeritud (sh siiad ja kohad). Laeva pardal olnud kastides olnud kala oli nõutud esimesest mõrrast. Esimese ja teise mõrra kontrollimise vahe ca kaks tundi. Kastides olnud kala oli püüdmise ajal värske ja eluvõimeline, kuid kahe tunni pikkune ilma veeta olek võttis kaladelt nende eluvõime ning nende avastamisel inspektorite poolt ja vette tagasi laskmisel suutsid ujuda vaid kaks koha. Kastidesse sorteeritud kala jäeti kuivale surema, et siis vajadusel väita, et ebaseaduslikult püütud kala oli juba mõrras või siis mõrra nõudmise käigus muljuda saanud ja hukkunud. Kala oli värske ja isegi andis veel kastis kuival olles elumärki sellest, et püüdmise hetkel oli igati eluvõimeline. Kannatanu esindaja lisas veel, et KPE § 19 lg 1 järgi püüniste kontrollimise sagedus peab vältima saagi hukkumist püünises, sh mõrras, s.t üldjuhul kalad mõrras on eluvõimelised. Kalade seisund ei viidanud kaua aega surnud olemisele. Seega suure tõenäosusega mõrra nõudmise hetkel olid kalad eluvõimelised. Kaitsjate versiooni järgi süüdistatavate ütlused, et mõrrast väljavõetud keelatud kala oli pärast sorteerimist eluvõimetu on ümber lükkamata. Seega esineb kõrvaldamatu kahtlus, et kalad ei pruukinud olla juba püügivahendi nõudmisel elujõulised. Tunnistajad ei saagi anda ütlusi selle kohta, kas kala oli pardale tõstmise järgselt eluvõimeline, kuna nad ei viibinud selle toimingu juures. Üksnes tunnistajate arvamus ei anna alust sellise järelduse tegemiseks. Tagantjärgi kala eluvõimelisust määrata pole võimalik. Süüdistatavatel oli kaalutlusõigus hindamaks, kas kala isendid olid elujõulised või mitte ja nad selgitasid, millel vastav järeldus põhines. Üks mõrrakott oli vees ja see ka avati vees, seetõttu on mõistetav, miks selles kotis olnud kala ära ujus. Kohus kaitsjate sellise arvamusega ei nõustu. Kohtupraktikas on aktsepteeritud arusaama, et isegi otseste tõendite puudumise korral on võimalik vastavaid asjaolusid tuvastada vaid kaudsete tõendite alusel, kui need moodustavad sellise omavahelise süsteemi, mis ei anna alust kahelda selle usaldusväärsuses. Kaugelt mitte iga kuriteosündmuse juures leidub kasvõi üks pealtnägija. Samas ei tähenda see, et nt peitkuritegusid oleks iseenesest võimatu tõendada. Kriminaalmenetlus tegelebki mineviku sündmuste rekonstrueerimisega ning selle juures peab hindama kõiki kogutud tõendeid kogumis. 17
(32)Kalade eluvõimelisuse hindamise küsimuse üle otsustamisel tuleks alustada sellest, mida seadusandja peab silmas eluvõime mõiste all. Ei

ega KPE ei anna eluvõime või eluvõimelisuse definitsiooni ega sisalda sellele viitavaid tunnuseid. Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab eluvõimet kui võimet elada (vt eki.ee). Seega eluvõime kaotus saabub veel enne surma hetke ja tekib siis, kui elusolend ei oma lähiperspektiivis enam võimet elada (kuigi hetkel võib veel elus olla) ja tema surm paratamatult saabub lähema aja jooksul. Kalade puhul saab eluvõime säilimise oluliseks ja palja silmaga nähtavaks tunnuseks ilmselt pidada võimet vees iseseisvalt ujuda. Nii tunnistajad kui süüdistatavad viitasid oma ütlustes, et kalade eluvõimelisus kontrolliti kalalaeva pardal nii, et lasti kala vette, kui ta ära ujub, siis ta on elujõuline. Tunnistajate J’i ja V’u ütlustest, samuti 23.05.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt, inspektorite laeva pardale saabumise ajaks vaid kaks koha isendit olid võimelised ujuda ja vabastati Peipsi järve. Ülejäänud kohad ja kõik siiad jäid vees kõht ülesse poole veepinnale hulpima ja ei ole võimelised selg ülesse poole ujuma. Mõrra nõudmise juures tunnistajad ei viibinud ning ainult süüdistatavad tajusid vahetult kalade seisundit püünise nõudmise hetkel. Samas ei tähenda see (et tunnistajad ei viibinud mõrra nõudmise juures), et kalade eluvõimelisuse hindamisel peab tuginema ainult süüdistatavate ütlustele. Kohus osaliselt nõustub ka kaitsjate seisukohaga, et vaid tunnistajate arvamuse alusel ei tohi seda küsimust otsustada. Kuid antud asjas peale süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi on olemas teisedki tõendid, mille alusel saab vastava asjaolu (kalade elujõulisust) hinnata tõendite kogumis. Selles osas tunnistajate ja süüdistatavate ütlused olid alljärgneva sisuga. Tunnistaja S.V’u ütluste järgi kala oli värske, osadel kohadel lõpused nagu liikusid ja siiad ka seal kastis nagu liigitasid, aga noh juba oli kõht ülespoole nendel siigadel… Silma värv ja lõpused kaladel olid ilusad sellised, värskel kalal sellised punakad, ja silmad olid selged, puupillid mustad… jäi mulje, et nad ei olnud enam eluvõimelised, kuna nad olid sinna kastidesse ära sorteeritud… Arvatavasti pidi sellest eelmisest mõrrast nagu tulema, mis nad kontrollisid, et selle kahe mõrra kontrolli vahel oli umbes paar tundi äkki… Kastides ilma veeta elusana püsida - oleneb mitmest asjaolust, kui päikeseline ilm, siis sureb kiiresti ära, tol päeval otsest päikest nagu ei olnud, täpsemalt ei mäleta… Vestlus (süüdistatavatega) käis vene keeles, ei saanud kõigest aru… Niipalju nagu teab, mis teised tõlkisid, ei olnud juttu, et see kala oleks mõrras nagu surnud olnud… Vaatamiskotis olid samamoodi siiad ja kohad ja kui see lahti lasti, ja sealt nagu kõik kalad ära ujusid, et seal ei olnud ju ühtegi surnud kala nagu sees, et see juba viitab sellele, et kas neid surnud kalasid seal nagu üldse oli… Seal kottist ujusid kõik ära, et midagi ei jäänud pinnale… Kastides olevatest kaladest üks-kaks ujus ära … Kevadisel ajal … kalad ei sure nii ruttu mõrras ära. Kalad surevad mõrras siis ära, nt kui seda on seal väga suur mass sees. Aga see kolm kasti nagu ei ole väga suur mass… Mõrrakott, mis lahti lasti oli laeva ahtris… ta ei olnud veest välja võetud… oli vees… kala oli seal vee sees… Mõrrast väljavõetav kala ei ole alati eluvõimeline… Siiad olid pandud veekasti… Loogika ütleb, et kuna siig on väga õrn kala, siis ta säilib külmas vees paremini , kui ta oleks kalakastis kuivas vedelenud… Siiad olid eluvõimelised, liigutasid, aga olid kõhuga ülespoole… Siig on õrn kala, igasugune solgutamine teeb ta suht ruttu eluvõimetuks… Koha on tugevam kala… Kohad ja siiad võisid olla eluvõimelised kui nad välja võeti, võisid mitte olla… Ise ei olnud mõrra väljavõtmise juures… Kevadel suremus mõrras on väga väike, vees on rohkem hapniku ja vesi ei ole veel nii soojaks läinud“ (21.04.2021 istungiprotokolli lk 3-4, 8-10). Tunnistaja P J ütluste järgi oli üks suurem laev ja väiksem paat ja väiksem paat just jõudis sel ajal suurema laeva juurde. Kala oli sorteeritud… Koha oli eespool, seda oli kõige rohkem, seetõttu torkas silma. Koha püük oli tol ajal keelatud. Kalad olid oli kuivas kastis, siiad olid veega kastis. Kala oli värske, oli näha naha värvuste, lõpuste värvi järgi, lõpused liikusid mõnel kalal. Kas kalad olid eluvõimelised - ei saa öelda kas oli suuteline ära ujuda, mõned 18

(32)eluvõimelisuse tunnused olid, proovisid mõned kala vette lasta, aga jäid kõhuga üles poole. S.V filmis sündmuskohta rinnakaameraga. See salvestis esitati lisana ülekuulamise protokolli juurde. Kui kaua kala kastis oli – oletab, et nii kaua kui käisid kontrollimas teist mõrrakoti. Mis seisundis oli kala pardale võtmisel – oli kindlasti paremas seisundis. Kas oli eluvõimeline kui pardale võeti – kui võtta loogiliselt, kogu selle aja oli kuivades kastides, siis kui tulid mõni kala sai ära minna, oleks see varem lahti lastud oleks palju rohkem ära läinud. Kui on keelatud kala, siis võib praktiliselt kohe lahti lasta, ei pea seda kasti panema. Äärmisel juhul kasti panna ja kiiresti välja visata, sorteerimise ajal visata keelutud kalad välja. Kui see kala veest välja võeti ja kastidesse pandi, arvab, et enamus oli elujõuline, aga ei viibinud selle juures… Mõrra nõudmise ajal mõni kaladest võib olla oli surnud, aga enamus olid kindlasti elus… Oleneb temperatuurist, aga isegi suvel enamus keelatud kaladest ujuvad ära. Süüdistatava V.Ignatov’i ütluste järgi 23.05.2019 teostas püügi mõrraga, järves oli viis mõrda. Ühe mõrra töötlesid läbi. Seal oli vähe kala. Sealt läksid edasi Kuru küla suunas. Sõitsid välja kell 8 ja jõudsid sinna kella 10 paiku vist…. Pardal olnud kala oli juba teisest mõrrast püütud kala… teise mõrra esimesest kerest… Esimene mõrd oli peaaegu tühi, sellepärast läksidki sealt ära teisse mõrra juurde… Said seal olla kuni inspektorite tulekuni umbes 30 minutit… (Teises kohas ütles V.Ignatov, et teise mõrra esimese kere nõudmisest ja kala laeva pardale tõstmisest kuni inspektorite saabumiseni möödus 40-50 minutit – 21.04.2021 istungiprotokolli lk 22). Selle ajaga mõrra esimesest kerest saadud kala seisukord ei ole muutunud… Mõrra teisest kerest ei olnud kala veel välja võetud… Nad alles tulid teise kere juurest ja kott oli kinni ehk kala oli veel parda taga, ei teadnud veel kas seal on kala või mitte… ei olnud veel laeva peale tõstetud… Otsustasid mitte võtta see mõrrakott välja, kuna inspektorid oleksid selle kala siis ka üle lugenud, vaatamata sellele milline kala seal on… Sidusid selle lahti ja läksid ära, ei tea, kas seal üldse kala oli… Mingid väikesed kalad ujusid kõhuga ülespoole, aga kajakad sõid nad kohe ära… Et sealt oleksid suuremad kalad ära ujunud, seda ei näinud… Kui keskkonnainspektorid tulid, kala oli osaliselt pardal sorteerituna kastides. Kalapüügi lõppedes pidi deklareerima kala. Kastides on kergem kala kaalu kindlaks määrata. Mõrrakott on transportimiseks, kala transportimiseks mõrrast kuni laevani. Kui kala on selles kottis, siis puksiiriga tõmmatakse see kott väikse paadiga kuni kalalaevani. Osa kotist antakse üle laevale, kõik tullevad sinna kalalaeva pardale. Ja kui on kraana, siis tõmmatakse see kott kraanaga pardale, kui ei ole kraanat, siis kolmekesi tõmbavad selle kotti pardale. 23. mail, kui see kala pardale sai, mis seisundis see kala tervikuna oli - 90% oli elus, värske. (Täpsustavale küsimusele, kas kala oli elus või värske vastas V.Ignatjev, et värske). Kala liikus, proovisid kala vabaks lasta, aga ta ei ujunud ära. See kala, mis ujus ära, need ujusid ära… Pardale tõstmise ajal oli kala 90% värske, osaliselt elus, liikus… ta ei olnud päris surnud… Püüdsid seda kala vabaks lasta. Kui kala ei uju ära, siis tõmbavad selle kala tagasi pardale… Seda kala, mis oli juba mõrras surnud oli 10%... Miks pardale võetud kala ei olnud enam eluvõimeline – mõrra nõudmise kalad on raskuse all, suruvad üksteisele. Kui panid kala kastidesse ei olnud kala enam elus. Inspektorid lugesid kõik kalad üles olenemata kas seal elus kala või mitte. Kolmekesi sorteerisid kala ja kui nägid, et see kala kas on elus või mitte, siis koos seda otsustasid, kas visata vette või mitte. Süüdistatava A.Ignatov’i ütluste järgi inspektorid tulid vahetult sel hetkel kui lõpetasid teise mõrrakere kontrollimise ja tulid tagasi pardale. Siig ja koha said laevale peale esimese mõrrakere kontrollimist… Kohad, siiad olid elus, kuid mitte elujõulised. Püüdsid kõige aktiivsemaid kalu vabaks lasta ja nad jäid vee pinnale. Kui kala on mõrras kaua aega, peale ööpäeva võib kala olla juba enam mitteelujõuline. Ja peale kontrolli kala on juba õhu käes ja tema jaoks on see agressiivne keskkond. See kala, mis ära ei ujunud, panid kastidesse. Kaua need kalad seal kastides olid enne kui inspektorid tulid - vist 40 minutit… See on tavaline asi, kui eluvõimetut kala on tunduvalt rohkem kui eluvõimelist… Taolisi situatsioone pole varem olnud. Aga kui on tavaline kala, siis antakse kala ettevõttele, kes annab loa. 19
(32)Süüdistatava V.Mashkin’i ütluste järgi 23.mail oli siiga ja koha püük keelatud. Kui tõmbasid siiga ja koha pardale, püüdsid vette vabaks lasta, väiksem kogus kala ujus minema, ja suurem kogus jäi kõhud ülespoole vee pinnale. Said sellest aru, et kala ei ole elujõuline… 5 minuti jooksul kui tulid pardale, tuli inspektsioon… Püüdis neile öelda, et seal mõned kalad on enamvähem elujõulised, et lasta nad vabaks, aga nad ujusid ikka kõht ülespidi pinnale… Kas lasid absoluutselt kõik keelatud kalad järve ära, et näha, mis ujuvad ära või mitte, või siis ainult mõned - mitte kõik. Kui oleksid kogu kala sinna vette lasknud, ja kui see oleks surnud, siis see tuleks kõhuga ülespoole vee pinnale, ja võtaks palju aega korjata seda järve pealt. Täpselt ei oska öelda mitu tükki. Korraga palju ei lasknud vette. Umbes 20 ütleme, et lasid vette. 20-st umbes 4-5 võib-olla läksid ära, ülejäänud ei ujunud ära. Need kalad, mis ujusid minema, 5 minuti pärast umbes tulid jälle vee pinnale... Kala sorteerimises osalevad kõik, kõik vaatavad, kas kala on eluvõimeline. Seega süüdistatavad ise kinnitavad oma ütlustes, et kala laeva pardale tõstmise ajal peaaegu kogu kala oli elus, värske, liikus, aga ära ei ujunud. Samuti - tunnistajate P.J’i ja S.V’u ütlused (et kala oli värske, mõned isendid liikusid vette laskmisel), - rinnakaamera salvestised (millelt on näha, et kalad ujuvad kastides kõhuga ülespoole, kuid aeg-ajalt siiski liiguvad), - sündmuskoha vaatlusprotokoll (millest nähtuvalt kastides olevate kohade seas on näha isendeid, kellel lõpused veel liiguvad, kaks isendit olid võimelised selg ülespoole ujuda ja lasti järve tagasi) ja - 23.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (millest nähtuvalt kohad ja siiad on värsked, puuduvad viited käärimisprotsesside osas sisikonnas) osutavad, kohtu arvates, et püünise välja nõudmise ajal ja kala laeva pardale tõstmise ajal olid siiad ja kohad veel eluvõimelised ehk ujumisvõimelised, kuid loomulikust keskkonnast väljavõetuna kaotasid aja möödudes eluvõime (välja arvatud kaks koha isendit, kes lasti tagasi järve). Keskkonnainspektorid, kes oma ameti iseloomu tõttu puutuvad igapäevaselt kokku kalanduse igapäevaeluga, on kahtlemata võimelised eristama värsket kala ebavärskest. Ja tegemist ei ole tunnistajate subjektiivse arvamusega. Sündmuskoha videosalvestiselt ja protokollist on näha, et mõned kohade ja siigade isendid veel liiguvad ka inspektorite poolt kala kottidesse korjamise ajal. Ilmselge on, et aja möödudes kastides olles kalade eluvõime vähenes ning püünise nõudmise ajal oli kalade seisukord parem. Samuti osutatakse asitõendi vaatlusprotokollis konkreetsetele tunnustele (naha, lima, silmade, lõpuste omadused, sisemiste käärimisprotsesside tunnuste puudumine), mis kinnitavad tunnistajate ütlusi, et tegemist oli värske, mitte aga surnuna või eluvõimetuna nõutud kalaga. Üldiselt teadaolevalt kala, mis ei ole värske, omab iseloomulikku tugevat ja ebameeldivat lõhna. Seda ei ole võimalik segamini ajada värske kala lõhnaga. Kalade vaatlusel aga fikseeriti, et kala katsudes on selgelt tunda värskele kalale iseloomuliku lõhna. Vabalt kättesaadavatest allikatest (nt Kalanduse Teabekeskuse koduleheküljelt http://www.kalateave.ee/en/114-kalapuuk/199-varske-kala-tunnused) on samuti teada, et: - värske kala silmad on selged, heledad, punnis (mitte värske kala silmad hakkavad tuhmistuma, on uppunud, piimjas) – asitõendi vaatlusprotokolli järgi kalade silmad on kumerad, pupillid mustad ja silmade värvus kirgas, näha on selgelt läbipaistev sarvkest, selgelt eristatavad värvid ja nende piirjooned ehk need tunnused viitavad, et tegemist oli värske kalaga; - värske kala lõpused on helepunased, vähe või üldse mitte lima (mitte värske kala lõpused on tuhmid, muutumas pruunikaks, tuhm lima, hapu lõhnaga) – asitõendi vaatlusprotokolli järgi kalade lõpused on kirka punase värvusega, limata, lõpuste kuju on selgelt nähtav ehk ka need tunnused viitavad värske kala omadustele; 20
(32)- värske kala nahk on särav, värviline, lima läbipaistev (mitte värske kala nahk on tuhm, värvitu, luitunud, lima tuhmunud või piimjas) – asitõendi vaatlusprotokolli järgi siigade ja kohade nahk on kirgas, sillerdava pigmendiga, selgelt eristatavate värvidega, nahk elastne, lima on vesine, läbipaistev ja klaasjas ehk ka need tunnused osutavad värske kala omadustele. Eeltoodu kinnitab süüdistuse versiooni, et kui inspektorite laevale saabumise ajaks ja hiljem asitõendite vaatluse teostamisel (mis protokolli järgi lõppes samal päeval ehk 23.05.2019 kell 13.20) olid kohad ja siiad sedavõrd selgete värskele kalale iseloomulikke tunnustega, siis mõned tunnid enne seda püügivahendist välja võetuna ja laeva pardale tõstetuna pidid nad olema tunduvalt paremas seisukorras ehk olema eluvõimelised. Seda kohtu järeldust kinnitab veel üks oluline asjaolu. Nii süüdistatavate kui tunnistajate J’i ja V’u ütluste järgi kalalaeva juures oli veel aerupaat. Inspektorite kalalaeva pardale tuleku ajal tegelesid süüdistatavad teise mõrra nõudmisega ning püügi peatamise hetkel nõutavas mõrras (vaatamiskotis) olevaid kalu ei jõudnud veel kalalaeva pardale tõsta ja kastidesse sorteerida. Mõrrakott koos selles ujuvate kaladega oli kalalaeva kõval vees. Tunnistaja V’u ütluste järgi „kotis oli kalad sees… käis vaatamas, et seal nagu teiste hulgas oli siiga ja koha nagu näha“. Siis, „…keegi kaluritest tegi selle koti lahti, ja siis need kalad lihtsalt ujusid ära, et seal pinnale midagi ei jäänud… tegemist oli elusate kaladega“ (21.04.2021 istungi protokolli lk 3). Asjaolu, et kalalaeva kõrval asetsenud vaatamiskotis olnud kala lahti laskmisel ujusid kõik kalad ära osutab omakorda, et ka sama (s.t teise) mõrra esimese kere (või siis esimese mõrra) nõudmisel saadud kalad olid samasuguses seisukorras kui vaatamiskotis olnud kalad ehk ujumisvõimelised, st eluvõimelised. Puudub alus arvata, et sama mõrra esimesse keresse (või samal ajal püügile asetatud esimesse mõrda) sattunud kalad olid teistsuguses seisukorras, kui vaatamiskotis olnud ja pardale veel tõstmata kalade seisukord ja need kalad olid ilmselgelt igati eluvõimelised. See veelgi süvendab kohtu veendumust, et ka kastidesse pandud kohad ja siiad olid laeva pardale tõstmise ajal samasuguses seisukorras ehk eluvõimelised. Kuigi täpselt ei ole võimalik tuvastada, kas kohad ja siiad olid saadud esimesest või teisest mõrrast (mille juures tulid inspektorid laeva pardale), ning süüdistatavad ise väitsid, et enamus kaladest saadi teisest mõrrast, esimeses mõrras ei olnud praktiliselt midagi, siis kohtu arvates ei oma see (kas kohad ja siiad saadi esimesest või teisest mõrrast) olulist tähtsust. Selge see, et esimese mõrra nõudmine ja teise mõrrani jõudmine võttis süüdistatavatel teatud aega, nagu kohus on eelpool tuvastanud kell 8.30 kuni kella 9.42-ni võttis aega liikumine esimesest mõrrast teise mõrrani, s.o 1 tund 12 minutit ning inspektorid tulid laevale kell 10.23 ehk esimese mõrra nõudmise lõppemisest kuni inspektorite saabumiseni möödus veel rohkem aega, s.o 1 tund 53 minutit. Peale laeva pardale tõstmist, olles vähemalt 30-40 minutit kuni 2 tundi kuivades kastides (siigade puhul minimaalse ja selgelt ebapiisava veekogusega kastis), ilmselgelt oli kohade ja siigade seisund oluliselt halvenenud ning inspektorite saabumise ajaks olid nii siiad kui kohad peaaegu kõik (välja arvatud 2 koha isendit) kõhuga ülespoole, ei olnud võimelised ujuma, kuigi veel liigutasid ja roiskumise vms tunnuseid nende puhul ei kohapeal ega hilisema vaatluse käigus ei tuvastatud. Tuleb märkida veel, et siiad olid süüdistatavate poolt pandud eraldi kasti, mis oli täidetud veega. Tunnistaja V selgitas, et siig on õrn kala. Süüdistatavate käitumist, et nad panid siiad veega täidetud kasti on loogiliselt seletatav ainult selliselt, et laeva pardale tõstmise ajal olid siiad eluvõimelised ning arvestades, et tegemist on õrna kala liigiga (millest süüdistatavad pidid elukutseliste kaluritena olema kindlasti teadlikud), siigade võimalikult pikaks ajaks eluvõimelisena ja värskena hoidmiseks olidki need asetatud veega täidetud kasti. See asjaolu samuti kinnitab süüdistuse versiooni kalade eluvõimelisusest laeva pardale tõstmise ajal. 21
(32)Tähelepanuväärne on ka süüdistatavate käitumine laevapardal kohade eluvõime inspektorite poolt kontrollimise ajal, mis oli fikseeritud videosalvestisega (tl 138). Sellelt on näha (ja kuulda) kuidas süüdistatavad ise veenavad inspektoreid lasta kala kastidest vette, sest kalad on elusad (vt nt - fail nimetusega „00000_00000020190523072632_0081“, salvestise aeg 00:05 on näha ja kuulda kuidas ajal, mil inspektorid panevad kala kottidesse, kutsub V.Ignatjev inspektorid üles lasta elusad kalad vette; - fail nimetusega „00000_00000020190523073317_0083“, salvestise aeg 05:23, kui laeva kapten V.Ignatov süüdistab inspektoreid, et nad ei lasknud kalal ära ujuda, kell 06:36 räägib inspektoritele, et peab otsima kompromissi, pooled kalad oleks pidanud tagasi laskma, pooled jätta pardale; - fail nimetusega „00000_00000020190523072812_0082“, salvestise aeg 00:22, kui A.Ignatovi märkusele vastates osutab inspektor kalale ja küsib, kuidas see kala elus on, kui ta ujub kõht üles poole (mis näitab, et A.Ignatov oli vastupidisel arvamusel ning väitis inspektoritele, et kala on veel elus), samuti salvestise ajal 00:35-00:51 V.Mashkin osutab vette lastud kalale ja räägib, et kala on elus ja see tuleks lahti lasta, on normaalne kala, salvestise ajal 1:29 räägib Mashkin, et „ kõik kalad on elusad“, 1:34 räägib A.Ignatov inspektoritele, et kalad on elusad ja viskab ühe isendi veega täidetud kasti, et näidata, et kala on elus; 2:00 räägib Mashkin, et just inspektorite kottides surevad kalad kindlasti ära; salvestise ajal 2:06 viskab Mashkin ühe isendi üle laeva parda ja näitab inspektorile käega, et kala on elus ja milleks elusat kala ära võtta; 2:152:29 räägib Mashkin veelkord, et kalad on elusad ja ujuvad, tegelikult oleks pidanud lasta kõik kastis olevad kalad vette; 2:33 veelkord ütleb Mashkin, et kalad on elusad). Kui lähtuda süüdistatavate kohtus antud ütlustest, et nad on eelnevalt kalade eluvõimelisust kontrollinud ja need ei ujunud ära ehk olid eluvõimetud, siis tundub olevat ebaloogiline nende käitumine laeva pardal ja üleskutsed inspektoritele lasta kalad tagasi vette. See ka kinnitab, et kala sorteerimise ajal oli see veel eluvõimeline ning süüdistatavad olid sellest teadlikud ka inspektorite laevale tuleku ajal, mistõttu pakkusidki inspektoritele lasta kalad tagasi järve. Tuleb märkida ka, et inspektorite laeva pardale jõudmise ajaks ei olnud enam võimelised ujuma ka teised kalaliigid, mis olid teistes kastides (vt nt salvestise fail nimetusega 00000_00000020190523073317_0083, aeg 09:51, on näha, et mitmes kastis olnud haugist liigub vaid mõni üksik isend). Eluliselt ei ole usutav, et kogu tol päeval süüdistatavate poolt välja nõutud kala ei olnud pardale tõstmise ajal eluvõimeline. Järelikult ka kohad ja siiad olid püünise nõudmise järgselt eluvõimelised, kui praktiliselt kõik kalad (välja arvatud kaks koha isendit) on kaotanud eluvõime aja möödudes, olles võetuna loomulikust keskkonnast agressiivse keskkonda, s.t kas kuivadesse kastidesse või siis siigade puhul veega täidetud kasti, kus vee maht oli ilmselgelt ebapiisav elufunktsioonide normaalseks jätkamiseks, mistõttu kohad ja siiad olidki kaotanud eluvõime, mis esialgselt, peale püünise nõudmist ja kala laeva pardale asetamist, oli neil olemas. Ülaltoodud tõenditega on ümber lükatud süüdistatavate ütlused, et kohade ja siigade pardale võtmisel olid peaaegu kõik kalad mitteeluvõimelised ja kuna mitteeluvõimelist kala ei tohi vette tagasi lasta, siis kala sorteeriti laeva pardal ära ja pandi eri liikide kaupa kastidesse. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et süüdistatavad ei olnud võimelised reguleerima ega ette näha, millised kalaliigid mõrda satuvad. Nt tunnistaja V kinnitas oma ütlustes, et isegi kui süüdistatavad püüdsid ahvenat ja särga, ei saanud tol hetkel kontrollida milline kala mõrda satub ega kuidagi mõjutada, et siiad ja kohad sinna ei satuks. Samas ei heideta süüdistatavatele ette, et keelatud kala liigid on püünisesse sattunud, vaid seda, et peale püünise nõudmist jäeti 22
(32)eluvõimelised keelatud kala liigid järve tagasi laskmata. Vaatamata sellele säilis süüdistatavatel kohustus keelatud liiki eluvõimelise kala koheseks vabastamiseks, mida nad ometi pole täitnud. Süüdistatavad viitasid oma ütlustes ka sellele, et mõrd ongi selline püügivahend, milles kalad tihti hukkuvad ning kala laeva pardale tõstmise ajal suruvad kalad oma raskusega üksteisele, mis mõjutab nende eluvõimet selliselt, et mõrrast peaaegu polegi võimalik eluvõimelist kala saada. Kohtu arvates süüdistatavate ütlused selles osas ei ole eluliselt usutavad ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Selles kontekstis usutav ega loogiline ei ole süüdistatavate väide mõrra, kui püügivahendi, kaladele totaalselt traumeeriva või isegi surmava mõju kohta. Mõrd on lubatud ja seaduslik püügivahend, lõkspüünis KPE § 3 ja § 7 lg 2 p 1 tähenduses. Olukorras, kus kalanduse üldisteks tingimusteks on tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest; tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis (

§ 1

), ei ole loogiline ega eluliselt usutav sellise püünise kasutusse lubamine, mis mõjub looduskeskkonda ja kalavarusid süüdistatavate kirjeldatud viisil ehk pea kogu mõrraga püütud saag muutub laeva pardale tõstmise käigus kogu mahus või valdavas osas eluvõimetuks, mistõttu peale mõrra nõudmist apriori kaob võimalus alamõõduliste ja keelatud kalaliikide loodusesse tagasi laskmiseks. Selline süüdistatavate käsitlus on alusetu ning kohtu arvates püüavad süüdistatavad ennast sellisel moel õigustada, omamata selleks reaalset alust. Samal põhjusel alusetu on kohtu arvates ka kaitsja (H.Kuningas’e) väide, et vaatamiskotis olnud kalad ujusidki ära põhjusel, et vaatamiskott oli veel vees ja pardale tõsxxxta (mistõttu ei ole veel pardale tõstmisest tingitud negatiivset mõju saanud ja seetõttu suutsidki lahti laskmisel ära ujuda). Kuna kohus on eespool tuvastanud, et mõrra kui seadusliku ja lubatud püügivahendi kasutamine ei saanud avaldada kaladele sellist raskelt traumeerivat mõju, siis nii vaatamiskotis olnud kui laeva pardale tõstetud kalade seisukord pidi olema samasugune. Süüdistaja viitas veel sellele, et tunnistaja J’i ütluste järgi „…kuna oli koha keeluaeg, siis (kalalaeva pardale tulles) küsis ta V.Ignatovi käest, et miks ta kohad püüab. V.Ignatov ütles, et noh, et ülemus talle palka ei maksa, ja kuidagi tuleb elada ju. Niimoodi ta selgitas seda.“ (21.04.2021 istungiprotokolli lk 11). Süüdistaja tuletas sellest, et sisult võttis V.Ignatov sellega süü omaks. Kohus selle järeldusega siiski nõustuda ei saa. V.Ignatov selgitas enda ülekuulamisel, et tema sõnu tõlgendati vääralt. Tema käest küsiti, miks nad üldse siia tulid. Nad pidasid silmas, et on koha kala püügikeeld. Kuid on lubatud ju püüda teist liiki kala, ja peab kuidagi endale elatist teenima. Kohtu arvates V.Ignatovi selline sõnavõtt (isegi koostoimes tunnistaja J’i ütlustega) ei anna alust järelduse tegemiseks, et V.Ignatov oleks kohapeal tunnistanud keelatud kalaliikide püüdmist. Vaatamata sellele kohus on eelpool jõudnud seisukohani, et sellise teo toimepanemine on tõendatud muude tõenditega ning V.Ignatovi süü omaksvõtt või selle puudumine ei oma siin tähtsust. Kohus osaliselt nõustub kaitsjate seisukohaga, et ka inspektorite laeva pardale saabumise ajal oli süüdistatavatel võimalus teatada keelatud kalast KKI-le. KPE § 16 lg 8 kohaselt lubatud kaaspüügi määra ületava eluvõimetu kala kogus tuleb teatada viivitamatult peale püüniste nõudmist või koos püügivahendile või veealale kehtestatud maaletuleku eelteatega Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil, esitades järgmised andmed: kaluri nimi, loa number, veekogu, lossimiskoht, kalaliik, kogus. 23

(32)Inspektorite kalalaeva pardale saabumise seisuga ei olnud siia ja koha kogused dokumentaalselt fikseeritud, sh ei olnud kantud rannapüügipäevikusse. Samuti Lohusuu sadamasse jõudes kanti rannapüügipäevikusse kalakogused ainult lubatud kalaliikide suhtes (ahven, luts, särg, haug, angerjas) ning kohad ja siiad jäid deklareerimata. Neid ei ole ka 398450 kalateates (tl 76). Ka süüdistatava V.Ignatovi ütluste järgi kala pidi deklareerima peale kalapüüki. Seega ajal, mil inspektorid tulid laevale ei olnud vastava teate esitamise tähtaeg veel möödunud – püüniste nõudmine oli hetkel pooleli (süüdistatavate ütluste järgi neil oli järvel viis mõrda, hetkel kontrolliti teist mõrda). Samuti võimaldas KPE § 16 lg 8 (tol ajal kehtinud redaktsioonis) esitada vastav teade maaletuleku eelteatega. Enne püüniste nõudmise lõpetamist ja maaletulekut aga saabusid kalalaevale inspektorid ja võtsid kohad ja siiad ära, mistõttu sadamasse suundumise ajaks ei olnud kalalaeva pardal ei kohasid ega siigasid. Samas ülaltoodud säte kehtib vaid nende olukordade puhul, kus kala oli vahetult pärast püünise nõudmist eluvõimetu. Kohus on eelpool aga tuvastanud, et antud juhul see nii ei olnud ning siiad ja kohad olid laeva pardale tõstmise ajal eluvõimelised. Seega ei olnud süüdistatavatel antud juhul õigust deklareerida keelatud kala kogused hilisemalt ning nad pidid keelatud kala, mis oli eluvõimeline, viivitamatult järve tagasi laskma. Teiseks oluliseks vaidlusmomendiks antud asjas oli asjaolu, kas süüdistatavate tegude tulemusena tekitati keskkonnale olulist kahju, sh kas seda pidi määrama kalade kaalu või isendite arvu järgi. Vastavalt 27.05.2019 kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktile tekitasid süüdistatavad kahju kalavarudele kogusummas 9100 eurot, nimelt: Koha 10 eurot/tk § 2 lõikes 2 sätestatud kahju suurus 10*145=1450 eurot 145 tk § 2 lõikes 3 sätestatud kahju suurus 1450*5=7250 eurot Peipsi siig 37 tk (tl 67-68). 10 eurot/tk § 2 lõikes 2 sätestatud kahju suurus 10*37=370 eurot § 2 lõikes 3 sätestatud kahju suurus 370*5=1850 eurot 27.05.2019 asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse järgi korraldati asitõendiks oleva 145 keeluajal püütud koha ja 37 keeluajal püütud siia hävitamine vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4 (tl 63). 30.05.2019 kalade üleandmise-vastuvõtmise akti järgi andis keskkonnakaitse vaneminspektor S V Amstop OÜ-le 145 koha ja 37 siiga (tl 65). 30.05.2019 jäätmete deklaratsiooni nr 71288 järgi viidi nimetatud kalad Torma prügilale (tl 66). Kaitsjad leidsid, et ei saa tõsikindlalt väita, et täidetud on selline koosseisu tunnus nagu oluline kahju. Kui kahju jääb alla 4000 euro, siis koosseis ei ole täidetud ja tuleb teha õigeksmõistev otsus. Samuti kaitsjate arvates tuleb kohaldada süüdlastele soodsam arvutamise viis ehk kalade kaalu järgi, mitte isendite arvu järgi, nagu seda on teinud kannatanu tsiviilhagis ja süüdistaja süüdistusaktis. Erialakirjanduses leitakse, et antud kuriteokoosseisu puhul kahju olulisus võib ilmneda ainelisel kujul, s.o lähtudes keskkonnakahju arvestamise reeglistikust (

§ 73lg-d 1-3) ja tulemuse kõrvutamisest Kar

S §-s 12-1 toodud kahju määradega.

1.07.2015 jõustunud redaktsiooni järgi keskkonnakahju on tekkinud juba ebaseadusliku püügiga (

§ 73lg 1 p 1-9).

Kahju suuruse määramisel võetakse aluseks puudutatud isendite arv või kui seda pole võimalik või mõistlik määrata, siis nende kaal. Kui tegemist on kalapüüginõuete tõsise rikkumisega

§71

mõttes või kalavaru eriti suure kahjustamisega

§ 73

lg 6 alt 2 mõttes, tuleb kahju suuruse tuvastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse I lisas toodud määr korrutada

§ 73lg-s 6 toodud määraga. (KarS-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1019-1020). 24

(32)Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 („Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“, edaspidi ka VV määrus) § 2 lg 1 kohaselt kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju suurus arvutatakse kalapüügiseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud juhul ja lisas 1 või kalapüügiseaduse § 73 lõikes 5 nimetatud kahju hüvitamise määrade järgi vastavalt isendite arvule, kui isendite arvu on võimalik määrata, või vastavalt kaalule kilogrammides, kui isendite arvu ei ole võimalik või mõistlik määrata. Kilodes mõõtes oleks kahjuhüvitis kokku 1312,40 eurot, mille viiekordne määr on 6562 eurot. Kaitsjate arvates kohaldamisele kuulub soodsaim määr, kuna Vabariigi Valitsus rakendusaktiga ei saa kehtestada seadusest rangemat regulatsiooni süüdistatavate jaoks. Kohus kaitsjate sellise arvamusega ei nõustu. Eelpooltoodud regulatsioonist tuleneb selgelt, et kui isendite arvu on võimalik määrata, siis arvutatakse kahju suurus vastavalt isendite arvule. Kilodes arvutatakse kahju ainult siis, kui isendite arvu ei ole võimalik või mõistlik määrata. S.o juhul kui isendite arv on väga suur (nt kala puhul mitusada kilo, tonn või mitu tonni) ning isendite arvu määramine võtaks ebamõistlikult palju aega (mitu päeva või isegi rohkem) ning oleks menetlusökonoomia mõttes ebaotstarbekas. Antud juhul tegemist oli 145 koha ja 37 siia isendiga, mis ei ole küll väike number, aga samas ei saa öelda, et isendite arvu määramine oleks võimatu või võtaks ebamõistlikult palju aega. Kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokollidest nähtuvalt võttis kohade ja siigade mõõtmine ja kaalumine aega kella 12.45-st kuni kella 13.22, s.o vähem kui üks tund (tl 47, 55), mis kindlasti ei ole pikk aeg. Seega antud juhul isendite arvu arvutamine oli võimalik ja ei olnud ebamõistlik. Sellises olukorras puudus kohtuvälisel menetlejal valikuvõimalus, ning ta pidi viidatud Vabariigi Valitsuse määruse regulatsioonist tulenevalt arvutama tekitatud kahju just isendite arvu järgi ja ei tohtinud arvutada seda kalade massi järgi. Seetõttu kaitsjate vastavad etteheited on alusetud. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 lisast 1 („Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad“) nähtuvalt kahju hüvitamise määr ühe koha, nagu ka ühe Peipsi siia isendi kohta on 10 eurot. 145 koha isendit + 37 siia isendit = kokku 182 isendit * 10 = 1820 eurot. Selles osas on süüdistaja ja kannatanu esindaja arvutused õiged ja neile pole midagi ette heita. Kohus ei nõustu ka kaitsjate arvamusega, et Vabariigi Valitsuse määrusega ei tohi kehtestada seadusest rangemat regulatsiooni süüdistatavate jaoks ja lähtuma peaks süüdistatavatele soodsamast arvutamise viisist ehk kaalu järgi. Kui tekitatud kahju hüvitamise määrade kehtestamine on

§ 73

lg-ga 3 delegeeritud Vabariigi Valitsusele, ja viimane ongi oma ülesanded selles osas täitnud, siis ei saa kuidagi rääkida, et valitsuse määrusega kehtestati süüdistatavate suhtes ebasoodsam režiim, võrreldes seadusega sätestatuga. Nii isendite arvu kui kaalu järgi kahju arvutamise viisid on ette nähtud sellesama Vabariigi Valitsuse määrusega ning

-s sellekohane otsene regulatsioon puudub. On olemas mõned erisätted – kahju hüvitamise alamäärad on lg 4 all, ja eraldi kord on kalaliikide puhul, mida püütakse väljaspool Läänemerd Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluval veealal (lg 5) kuid

ei räägi midagi tekitatud kahju hüvitamise määradest, arvutamise alustest ja metoodikast. Kõik see tuleneb VV määrusest. Seetõttu ei saa rääkida, et VV määrusega süüdistatavate suhtes oleks kehtestatud rangem või ebasoodsam režiim, võrreldes seaduses sätestatuga.

§ 73

lg 6 ls 1 kohaselt kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise (ehk kalapüüginõuete tõsise rikkumise) toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Kaitsjate arvates räägib nimetatud säte kahjuhüvitisest, mitte aga tekitatud kahju ulatusest. Karistusõiguses kehtiva määratletuse põhimõttest tulenevalt on võimalik siiski lähtuda 25

(32)keskkonnale vahetult tekitatud kahjust, mitte täiendavalt kehtestatud erikoefitsiendist. Kuna isendipõhiselt tekitati kahju 1820 eurot ja kilogrammi põhiselt 1312,40 eurot, ei täida nimetatud summad olulise kahju kriteeriumit. Erikoefitsienti saab arvestada üksnes kahjuhüvitise määramisel, mitte aga kahju ulatuse kindlaksmääramisel. Ehk siis küsimuse all on, kas taolise rikkumise puhul tuleneb kahju ulatuse suurus

§ 73lg-st 3 või lg-st 6.

Esmalt tuleb kontrollida, kas süüdistatavate tegudes esinevad kalapüüginõuete tõsised rikkumised

§ 71

tähenduses.

§ 71

lg 1 p 1 kohaselt kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Süüdistuses osutatakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p-le 1, mille kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina:

  1. c)kalastamist keelupiirkonnas või keelatud perioodil;
  2. d)kalavarude püüdmist, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud. Hoolimata püügikeelust, keeluajal eripüüki võimaldava püügiloa puudumisest ja püütavate kalade alamõõdulisusest teostasid süüdistatavad omavolilist ja ebaseaduslikku kalapüüki Peipsi järvest, jättes mõrdadesse sattunud elujõulised kalad pärast püügivahendi nõudmist koheselt vabastamata. EN (EÜ) määruse nr 1005/2008 art 3 alap-de „c“ ja „d“ kohaselt kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud järgmist: - kalastanud keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal või - püüdnud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et 23.05.2019 kehtis Peipsi järvel siia ja koha püügi keeld: - kalapüügieeskirja (KPE) § 33 p 6 kohaselt Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda koha 5. maist 10. juunini, - keskkonnaministri 28.12.2018 määruse nr 55 („Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2019. aastal“) § 5 kohaselt siiapüük on keelatud. Kohus ei tuvasta EN määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 alap „c“ rikkumist süüdistatavate poolt, sest nad ei kalastanud keelupiirkonnas ja kalapüük kui selline üleüldse ei olnud tol perioodil keelatud. Samas keelatud oli koha ja siia püük. Seega rikkusid süüdistatavad art 3 p 1 alap „d“ nõudeid, nimelt püüdnud kalavarusid, mille püük oli tol ajal keelatud. Kuna tuvastatud on EN (EÜ) määruse nr 1005/2008 art 3 p 1 alap „d“ rikkumine, siis tegemist on tõsise rikkumisega

§ 71lg 1 p 1 mõistes.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas

§-s 71 nimetatud rikkumiste korral lähtutakse kahju suuruse kindlaks tegemisel

§ 73lg-st 3 või lg-s 6 sätestatud viiekordses määrast.

Kohus ei jaga kaitsjate seisukohta, et eraldi mõistetena tuleb eristada kahjuhüvitise suurust (s.o kahju viiekordses määras) ja kahju suurust (s.o ilma vastava 5-kordse koefitsiendita) ning kahjusumma arvutamisel ei tohi lähtuda

§ 73

lg-s 6 sätestatud viiekordsest määrast, sest sellise viiekordse määra puhul tegemist on kahjuhüvitsega, mis on karistuslikku iseloomuga ja on suurem kui tegelikult tekitatud kahju suurus. Riigikohus on selgitanud, et ebaseadusliku kalapüügiga kalavarudele tekitatav keskkonnakahju ei ole tekitatud eraõigussuhtes, mida reguleerib võlaõigusseadus. Samuti ei 26

(32)ole tekkinud kahju konkreetsele isikule, võlausaldajale. Nõude aluseks ei saa olla ka VÕS § 133, mis reguleerib vaid keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamise ulatust. Ka viitab selle paragrahvi teine lõige selgelt, et sellise kahju hüvitamiseks peab olema seaduses sätestatud kord. Käsitletava nõude alus tuleneb kalapüügiseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest mis näevad konkreetselt ette hüvitise maksmise kohustuse ja hüvitise määrad kalapüügiseaduse nõuete rikkumise eest. Kehtivas õiguses on nõude aluseks

§ 73lg-d 2–4 ja Vabariigi Valitsuse 19.

juuni

  1. a määrus nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm". (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-21-158-16, p-d 11–13). Kannatanu nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on …

§ 73

lg 2, mis sätestab, et kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju tuleb hüvitada (Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2019 otsus asjas nr 1-18-2917, p 68, 69). Seega ei kohaldu antud juhul VÕS, vaid

ja selle alusel kehtestatud VV määrus koos lisaga, mistõttu ei saa rääkida, et

§ 73

lg-ga 6 sätestatud viiekordne määr oleks midagi muud kui keskkonnale tekitatud kahju suurust näitav summa.

§ 73

lg-test 3 ja 6 ja VV määruse § 2 lg-test 2 ja 3 tulenevalt kahju suurus kujunebki lisa 1 alusel arvutatud summast, korrutatuna

§ 76lg-s 6 nimetatud viiekordse määraga.

Nimetatud õigusaktidest ei tulene, et kahju suuruseks on lisa 1 alusel arvutatud summa ning viiekordse määra kohaldamisel tekiks mingi muu kahjusumma, mida ei tohi kahju suuruse kindlakstegemisel arvesse võtta. Nii

§ 73

lg-st 3 kui lg-st 6 tulenevad kahju summad asuvad sama paragrahvi all, mis kannab nimetust „Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju ning selle hüvitamine“. Nimetatud sätted ei erista, et lg 3 puhul tegemist on kahju suurust näitava summaga ning lg 6 all sisaldub mõni muu mõiste, nt kahjuhüvitis. Kohtu arvates lg 6 puhul (mis rakendub kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste korral) tegemist on erinormiga lg 3 kui üldnormi suhtes (viimane kuulubki kohaldamisele, kui rikkumine ei olnud tõsine

§ 71

tähenduses) ning nad mõlemad käsitlevad kalavarule tekitatud kahju suurust ehk ulatust ning ei saa rääkida, et üks käsitleb kahju suurust ja teine midagi muud, nt kahjuhüvitist. Mõlemad sätted reguleerivad kahju suuruse määramist, mis on aluseks vastava kahjuhüvitise nõude esitamiseks (s.o samas suuruses, milles kahju tekitatud on). Samast põhimõttest (et kalapüüginõuete tõusise rikkumise korral kohaldub

§ 73

lg-s 6 sätestatud viiekordne määr ning just selline viiekordne summa kajastab kahju suurust) on lähtutud ka senises kohtupraktikas, nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendites nr 1-17-11285, 117-7149; Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 1-18-2917, Tartu Maakohtu lahendites nr 1-176594, 1-16-11464 (vt KarS-i 5.kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1020, p 3.3.1). Järelikult kahju suuruse arvutamisel tuleb juhinduda

§ 73

lg-st 6, mis näeb ette, et kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Samuti VV määruse § 2 lg-st 3, mille järgi kalaliigile tekitatud kahju suuruse arvutamiseks kalapüügiseaduse § 73 lõikes 6 nimetatud juhtudel korrutatakse kalaliigile tekitatud kahju suurus kalapüügiseaduse § 73 lõikes 6 toodud vastava määraga. Seega 27.05.2019 kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktis toodud arvutused (145*10=1450*5=7250; 37*10=370*5=1850; 7250+1850=9100) on õiged ning süüdistatavate tegudega tekitati keskkonnale, nimelt kalavarudele kahju summas 9100 eurot. KarS § 12-1 p-st 1 tulenevalt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Süüdistatavate tegudega tekitatud kahju 9100 eurot ületab seda summat. Seega nende tegudega tekitati keskkonnale olulist kahju. 27

(32)Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et Vassili Ignatov, Aleksandr Ignatov ja Vasily Mashkin, olles kutselised kalurid, rikkudes kalapüügi nõudeid, nimelt: -

§ 10

lg 1, 2, mille järgi keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (ja valdav enamus süüdistatavate püütud kohadest ja kõik siiad olid alamõõdulised); samuti keelatud on püüda kala

-s või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates (ja sündmuse ajal kehtis Peipsi järvel koha ja siia suhtes püügi keeld – KPE § 33 lg 6 kohaselt Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves koha on keelatud püüda

  1. maist
  2. juunini; Keskkonnaministri 28.12.2018 määruse nr 55 § 5 kohaselt Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
  3. aastal keelatud on siiapüük); - KPE § 16 lg 2, mille järgi püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada viivitamata pärast püügivahendi nõudmist (mida süüdistatavad pole teinud); - EN määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 alap „d“, nimelt püüdes koha ja siiga, mille suhtes kehtis tol ajal püügikeeld, ning nõudnud mõrrast välja (lisaks lubatud kalaliikidele) 147 koha (millest 2 olid inspektorite poolt eluvõimelistena vette tagasi lastud) ja 37 Peipsi siiga, mis olid mõrra nõudmise järgselt eluvõimelised, tõstsid kala laeva pardale ning selle asemel, et lasta keelatud kalaliigid – kohad ja siiad viivitamatult tagasi vette, sorteerisid kõik koos (s.t V.Ignatov, A.Ignatov ja V.Mashkin) kala laeva pardal olevatesse kastidesse, kus kalad asusid kuni inspektorite poolt püügi peatamiseni ja on selle ajaga õhu käes ehk kalade jaoks agressiivse keskkonna mõju all (siiad – asetatuna minimaalse ja ilmselgelt ebapiisava veekogusega kasti) oma ujumis- ja eluvõime kaotanud, millega tekitasid keskkonnale kahju kogusummas 9100 eurot. Oma tegudega täitsid V.Ignatov, A.Ignatov ja V.Mashkin KarS § 361 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et nii V.Ignatov, kui ka A.Ignatov ja V.Mashkin on tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes ehk teadsid, et teostavad süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönsid seda. Kutseliste kaluritena teadsid süüdistatavad sel ajal kehtinud siia ja koha püügikeelust. Eluvõimelised kohad ja siiad koheselt peale laeva pardale tõstmist vette tagasi laskmata jättes ning kastidesse pannes pidid süüdistatavad aru saama ja vähemalt möönma, et õhu käes kaotavad kalad kiiresti oma eluvõime ning nende järve tagasi laskmine muutub võimatuks, millega eksitakse nimetatud kalaliikide püügikeelu vastu ja tekitatakse olulist kahju keskkonnale. Et tegemist on just olulises ulatuses kahju tekitamisega pidid süüdistatavad aru saama kohade ja siigade koguse järgi, mis palja silmaga nähtavalt ei ole väike (kokku 182 isendit massiga 100,03 kg). Oma süüd süüdistatavad ei tunnistanud. Samas tuleb arvestada, et nad on kutselised kalurid ja juba pikemat aega (alates 2006.a). Seega on nad teadlikud kohustusest täita

-st ja KPE-st tulenevaid nõudeid. Samuti pidid nad olema teadlikud, et 23.05.2019 seisuga koha ja siia suhtes kehtis püügikeeld ning püütud eluvõimelised kohad ja siiad tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Seda kohustust eirates ning eluvõimelisena nõutud kala laeva pardal kastidesse sorteerides pidid nad aru saama, et õhu käes (siigade puhul minimaalse veekogusega kasti panemisel) keelatud kohad ja siiad (millest enamus olid lisaks veel alamõõdulised, mida süüdistatavad elukutseliste kaluritena ei saanud mitte märgata) paratamatult hukkuvad lähiaja jooksul, millega tekitatakse kahju looduskeskkonnale. Kuna nõutud kalades suurema osa moodustasid keelatud kala liigid ning need kogused ei olnud sugugi mitte väikesed – 90,25 kg kohasid ja 9,78 kg siiga, kokku pisut üle 100 kg (kokku 182 isendit), siis pidid süüdistatavad aru saama, et keelatud kalaliikide nende loomulikust keskkonnast võtmisega ja vette tagasi laskmata jätmisega tekitatakse keskkonnale olulist kahju. Järelikult olid süüdistatavad teadlikud oma tegude tagajärgedest keskkonnale ja et selle tulemusena tekib olulises ulatuses kahju keskkonnale ning vähemalt 28

(32)möönsid seda. Seega tegutsesid V.Ignatov, kui ka A.Ignatov ja V.Mashkin otsese tahtlusega nii kalapüüginõuete rikkumise kui selle tagajärgede suhtes. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahalise karistus või kuni kolmeaastase vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt Riigikohtu 17. mai 2013 otsus nr 3-1-1-52-13). V.Ignatov, A.Ignatov ja V.Mashkin oma süüd kohtus ei tunnistanud. Nende poolt keskkonnale tekitatud kahju suurus ületab olulise kahju miinimummäära (4000 eurot) rohkem kui kaks korda. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi süüdistatavate ütluste järgi täitsid nad kalalaeval erinevad ülesanded – V.Ignatov oli laeva kapten, A.Ignatov – mehhaanik/motorist ning V.Mashkin madrus, nende ütlustest nähtuvalt osalesid nad kõik kala sorteerimises, mistõttu ei näe kohus alust nende süü ja vastutuse raskuse diferentseerimiseks nende ülesannete alusel. Kutseliste kaluritena vastutasid nad kõik samal määral kalapüüginõuete täitmise eest. Seega nii V.Ignatov’i kui A.Ignatov’i ja V.Mashkin’i süü raskus vastab, kohtu arvates, keskmisele määrale. V.Ignatovil kehtivad karistused puuduvad (tl 103-104). A.Ignatov’il kehtivad karistused puuduvad (tl 105-106). V.Mashkin’il kehtivad karistused puuduvad (tl 107-108). Seega erilised üld- ja eripreventiivsed kaalutlused süüdistatavate puhul puuduvad. Prokurör palus mõista süüdistatavatele karistuseks 1 aasta ja 6-kuine vangistus 3-aastase katseajaga. Kohus ei nõustu prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas ning leiab, et vangistuse puhul on tegemist äärmuslikku meetmega, mis kuulub kohaldamisele siis, kui kergema karistuse liigiga ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada. Antud juhul tegemist ei ole taolise olukorraga. Kuigi süüdistatavad oma süüd ei tunnista, on nad varem karistamata, mistõttu nende suhtes tuleb valida kergem karistuse liik, s.o rahaline karistus. KarS § 44 lg 1, 2 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega sanktsiooni keskmiseks määraks on 265 päevamäära. 29
(32)V.Ignatov’i keskmise päevasissetuleku suuruseks on 3,01 eurot (tl 95-96). Seega V.Ignatov’i puhul tuleb lähtuda miinimumpäevamäärast, s.o 10 eurot ning mõista temale karistuseks 265 päevamäära, s.o 2650 eurot. A.Ignatov’i keskmise päevasissetuleku suuruseks on 31,25 eurot (tl 98-99). KarS § 44 lg 4 kohaselt päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega. Seega päevamäära tuleb ümardada süüdistatava kasuks 31,20 euroni. Ka A.Ignatov’it tuleb karistada rahalise karistusega 265 päevamäära ulatuses, s.o 8268 eurot. V.Mashkin’i keskmise päevasissetuleku suuruseks on 18,5 eurot (tl 101-102). Seega V.Mashkin’it tuleb karistada rahalise karistusega 265 päevamäära ulatuses, s.o 4902,50 eurot. Arvestades keskkonnale tekitatud kahju suurust (mis ületab olulise kahju miinimummäära rohkem kui kaks korda) ei tuvasta kohus alust süüdistatavate karistusest tingimisi vabastamiseks. KarS § 66 lg 1, 3 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades, et tegemist ei ole väikeste summadega leiab kohus, et mõistetud rahalise karistuse tasumiseks tuleb määrata (kõigi süüdistatavate puhul) 12 kuud antud kohtuotsuse jõustumisest. Prokurör on taotlenud kohaldada süüdistatavate suhtes KarS § 49 ning lisakaristusena mõista süüdistatavatele kutselise kalurina töötamise keeld kolmeks aastaks. Iseenesest selline lisakaristuse liik on seadusega ette nähtud. Samuti võimaldab KarS § 52 kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest võtta lisakaristusena süüdlaselt kalapüügiõiguse kuni kolmeks aastaks. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamise vajadus eelkõige siis, kui ainult põhikaristuse kohaldamine ei suuda süüdlast piisavalt mõjutada, nt kui isik on varem samalaadse rikkumise eest korduvalt karistatud. Antud juhul selliseid tunnuseid ei nähtu. Kõik süüdistatavad on varem karistamata ning puudub alus väita, et ainult rahaline karistus ei suuda suunata nende käitumist õiguskuulekale teele. Seetõttu jätab kohus süüdistatavate suhtes lisakaristuse kohaldamata. TSIVIILHAGI KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) on esitanud tsiviilhagi summas 9100 eurot keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 85). Hagi on esitatud süüdistatavate vastu solidaarselt. Süüdistatavad vaidlesid hagile vastu. Tsiviilhagis toodud numbrid ja arvutused haakuvad asitõendi vaatlusprotokolliga ja kalade pikkuse mõõtmise protokolliga, millest tulenevalt süüdistatavate tegude läbi võeti loomulikust keskkonnast ja kaotasid eluvõime 145 koha ja 37 Peipsi siiga isendit. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et tekitatud kahju tuleb antud juhul arvutada

§ 73lg 3 ja 6 alusel ning kahju kogusumma moodustab 9100 eurot. 30

(32)Kuna antud juhul kahju hüvitamise nõue on tekkinud mitte võlasuhetest või deliktiõiguse üldistest alustest, vaid selleks ettenähtud eraldi õigusnormi, s.o

§ 73

alusel, siis nõude rahuldamise aluseks ongi mitte võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätted, vaid

§ 73

. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on eelpool tuvastanud, et süüdistatavad teostasid kalapüüki ühiselt, kõik on osalenud kalade sorteerimises ja vastutavad kahju tekitamise eest ühiselt. Seetõttu on põhjendatud mõista tekitatud kahju süüdistatavate käest välja solidaarselt. Seega kohtu arvates tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud, tuleb rahuldada ja mõista 9100 eurot V.Ignatov’ilt, A.Ignatov’ilt ja V.Mashkin’ilt solidaarselt riigituludesse välja.

§ 73

lg 7 kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse. Seega kahjuhüvitis tuleb süüdistatavatel kanda tsiviilhagis märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. ASITÕENDID 27.05.2019 asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse järgi korraldati asitõendiks oleva 145 keeluajal püütud koha ja 37 keeluajal püütud siia hävitamine vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4 (tl 63). 30.05.2019 kalade üleandmise-vastuvõtmise akti järgi andis keskkonnakaitse vaneminspektor S V Amstop OÜ-le 145 koha ja 37 siiga (tl 65). 30.05.2019 jäätmete deklaratsiooni nr 71288 järgi viidi nimetatud kalad Torma prügilale (tl 66). Seega asitõendeid antud asjas ei ole. Toimiku juures olevad CD ja DVD plaadid (tl 74, 138) tuleb jätta toimiku juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas’e taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 1135,80 eurot (sh tasu 825 eurot, kulud 121,50 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 189,30 eurot), on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 1506,90 eurot (sh tasu 1096 eurot, sõidukulud 159,75 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 251,15 eurot) on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 999,60 eurot (sh tasu 833 eurot, käibemaks 166,60 eurot) on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavatele riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: 31

(32)V.Ignatov’i menetluskulud: Kaitsjatasud kohtueelses menetluses 127,92 eurot (tl 111-113), 97,20 eurot (tl 114-115). Kaitsjatasu kohtulikus menetluses 1135,80 eurot. A.Ignatov’i menetluskulud: Kaitsjatasud kohtueelses menetluses 225,60 eurot (tl 117-119), 178,20 eurot (tl 120-121). Kaitsjatasu kohtulikus menetluses 1506,90 eurot. V.Mashkin’i menetluskulud: Kaitsjatasud kohtueelses menetluses 97,20 eurot (tl 123-124). Kaitsjatasu kohtulikus menetluses 999,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2021.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876*=876). Seega V.Ignatov’ilt, A.Ignatov’ilt ja V.Mashkinilt tuleb lisaks kaitsjatasudele välja mõista ka sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kõik süüdistatavad omavad töökohta, V.Ignatov töötab xxx-na, A.Ignatov ja V.Mashkin xxx. Seega on neil olemas püsiv sissetulek ning puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.