lg 2 p 2, § 121 lg 2 p 3, § 214 lg 1 järgi MIHHAIL BUZETSKI (isikukood: 50007030235; xxxx kodanik.; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht: xxxx, töötab A OÜ, varem kriminaal – ja väärteokorras karistamata) süüdistuses
lg 2 p 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Daniil Krivkod ja Mihhail Buzetskit süüdistatakse selles, et nemad koos, Daniil Krivko ettepanekul, otsustasid füüsilise vägivallaga karistada I. Z.i selle eest, et viimane oli suhelnud Daniil Krivko tuttava tütarlapse O. T.ga, käinud temaga alasti vannis ja teinud seal videod, millised Daniil Krivko leidis O. T. telefonist. Nii Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski ajavahemikul 02.01.2021 kella 23:56 kuni 03.01.2021 kella 00:11, xxxx maja juures, ründasid kannatanut I. Z.i, käskides tal enda käsi näidata, et nad teda tätoveeringute järgi ära tunneksid. Seejärel Daniil Krivko lõi talle ühe korra rusikaga vastu nägu. Löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning tema ninast hakkas verd jooksma. Siis haarasid Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski kannatanu kätest ja väänasid need tema selja taha ning tirisid ta üle tee asuvatesse põõsastesse öeldes, et temaga on vaja rääkida. Kuna kannatanu rabeles vastu, ähvardas D.Krivko kannatanut, et tal on nuga ning kui kannatanu jätkab vastupanu, siis ta pussitab teda. Seetõttu, kuna kannatanu kartis enda elu ja tervise pärast, loobus ta edasisest vastupanust. Nuga temale ei näidatud. Seejärel lükkasid D.Krivko ja M.Buzetski kannatanu selili maha ning D.Krivko haaras kätega tema kaelast ja kägistas nii, et kannatanul oli raske hingata. Samal ajal surus Mihhail Buzetski oma kehaga vastu kannatanu keha ja jalgu, et teda kinni hoida. D.Krivko nõudis kannatanult tema telefoni ja seejärel selle avamiseks parooli, et tuvastada, kas sinna on salvestatud videod või fotod alasti O. T.st, kuid kannatanu ei öelnud parooli. Siis surus D.Krivko oma jala kannatanu kõrile ja kägistas käega kaelast ning jätkas parooli nõudmist ja kui kannatanu selle temale avaldas, nägi D.Krivko, et I.Z. on kõik fotod ja videod O. T.st oma telefonist ära kustutanud. Sellele vaatamata hoidisd M.Buzetski ja D.Krivko kannatanut kinni, D.Krivko heitis kogu oma keharaskusega kannatanu rinnale ning M.Buzetski tegi lahti kannatanu pükste rihma, nööbi ja püksiluku ning tõmbas kannatanu teksad koos aluspükstega alla. Seejärel D.Krivko koos Mihhail Buzetskiga keerasid I.Z.i lumele kõhuli ning D.Krivko surus kannatanu seljas lamades temale korgiga õllepudeli sügavale pärakusse, põhjustades temale tugevat füüsilist valu terves kehas, mille tõttu kannatanu karjus valust ning valu tõttu läks temal silme eest häguseks. Siis D.Krivko ja M.Buzetski jätsid kannatanu lamama pudeliga pärakus ning ise astusid kannatanust eemale ja D.Krivko tegi temast video, käskides tal kedagi tervitada. Kannatanul õnnestus ennast küljeli keerata ja pudel pärakust välja tõmmata, kuid siis hüppas D.Krivko uuesti kannatanule põlvedega kubeme piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Oma tegevusega põhjustasid D.Krivko ja M.Buzetski I.Z.ile korduvalt füüsilist valu ja kerged tervisekahjustused, moraalse kahju, kannatanu pidi tundma hirmu enda elu pärast. Seega, panid Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski isikute grupis ja vägivalda kasutades toime inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona
Samuti Daniil Krivko, 03.01.2021 alates kella 00:11, peale kannatanu I. Z.i peksmist ja vägistamist Xxxx ees, sundis teda helistama isikutele, kelle nimesid ta ise ei teadnud, kuid kes käisid 20.12.2020 reisimas Xxxx ja pidid tasuma lennupiletite ning hotelli eest Daniil Krivko tuttavale O. T.le, sest viimane oli reisi broneerinud ka teiste eest, piletite ja hotelli eest ära tasunud, kuid temale olid tagastatud raha vaid D. K. ja A. L. lennukipiletite eest 09.12.2020 summas 43.23 eurot ja ülejäänud summa- 280 eurot hotelli eest, oli neil tasumata. O. T. ise reisil ei käinud, reisil käisid D. K., A. L. ja tütarlaps nimega K.. O. T. ei teadnud, et Daniil Krivko kavatseb tema eest raha nõudma hakata. 03.01.2021 kella 00:1200:15 paiku kannatanu I.Z. suhtles D.Krivko nõudmisel ja kartes jätkuvalt enda elu-ja tervise pärast, enda telefonilt numbriga xxxx A. L.ga telefonil numbriga xxxx A.L. ehmus kõne peale ja pani kõne kõlarile ning kõne võttis üle tema kõrval viibinud D. K.. I. Z. teatas kõnes, et teda ähvardatakse ja nad peavad Xxxx reisiraha tagastama. Seejärel võttis D.Krivko samuti I.Z.ilt kõne üle ja hakkas telefoni teel A.L.lt ja D.K.ilt ähvardusi jagades nõudma Xxxx reisiraha tasumist. Seejuures ei öelnud ta summa suurust ega seda, kellele täpsemalt raha tagastama peab. D.Krivko ähvardas telefonis, sealjuures ennast tutvustamata, D.K.i, et kui raha ei tagastata, murrab ta kannatanul I.Z.il sõrmed katki. D.Krivko, kasutades I.Z.i mobiiltelefoni, rääkis 03.01.2021 kella 00:27 paiku uuesti telefoni teel D.K.iga, kes kasutas siis töötelefoni numbriga xxxx ning nõudis samuti jõhkral toonil temalt raha Xxxx reisi eest ning D.K. ütles, et ta on valmis raha tagastama, et ta ei kavatsenud kedagi petta ja et tema jaoks pole see probleem. D.Krivko vastas D.K.ile aga jõhkralt, et see on tema enda huvides ja kui D.K. ei tagasta raha, siis pole D.Krivkol probleemiks teda üles leida. I.Z., A.L. ja D.K. võtsid D.Krivko ähvardusi tõsiselt. D.Krivko oli juba kannatanu I.Z.i kallal põhjendamatult füüsilist vägivalda tarvitanud ja kannatanul, kelle suhtes tarvitatud vägivalla mõju veel kestis, kui ta kuulis kõnes enda kohta öeldud ähvardusi, et temale võidakse tekitada veel tervisekahjustusi – sõrmed murda, kui teised raha ära ei maksa, oli reaalne alus karta ähvarduste sisulist täideviimist, karta oma elu ja tervise pärast. Samuti oli D.K.il reaalne alus karta ähvarduste täideviimist, sh kartis ta reaalselt enda elu ja tervise pärast, kuna arvas, et D.Krivko võib tõesti ta üles leida ja tema kallal füüsilist vägivalda tarvitada, talle peksa anda, sest D.Krivko oli lubanud I.Z.il sõrmed murda. A.L. ja D.K. said telefonis ka aru, et I.Z.iga on midagi juhtunud, sest ta oli rääkides väga närviline. Seega, Daniil Krivko, varalise kasu üleandmise nõudmisega, ähvardades piirata isikute vabadust ja kasutades vägivalda, pani toime väljapressimise, milline on kvalifitseeritav kuriteona
2 Samuti süüdistatakse Daniil Krivkot selles, et tema 03.01.2021.a öösel kella 00:30 paiku, peale kannatanu peksmist ja vägistamist, vägivallaga ähvardades väljapressimise toimepanemist, sundis teda endaga kaasa liikuma xxxx asuva maja juurde, kus ta lõi kannatanut ootamatult kolm korda rusikaga kõhtu, millega tekitas temale tugevat füüsilist valu ja ühtlasi käskis temal unustada kogu eelnev sündmus (vägivalla, vägistamise ja väljapressimise), ehk D.Krivko pani uue süüteo toime teiste, varasemate süütegude varjamiseks. Samuti viskas ta kannatanu mobiiltelefoni iPhone xxxx, maksumusega 489 eurot, vastu maad puruks, et viimane ei saaks politseisse teatada. Seega, Daniil Krivko, kes oli varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise ja vägivallaga vägistamise ning vägivallaga väljapressimise, pani uuesti korduvalt toime teisele inimesele valu tekitava ja tervist kahjustava kehalise väärkohtlemise, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona
Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Daniil Krivko andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde, viimases sõnas D.Krivko avaldas kahetsust. Daniil Krivko kaitsja Leelo Viil leiab, et faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole, tema kaitsealune on ennast süüdi tunnistanud, tõendid on lubatavad, kuid kaitsja ei nõustu süüdistuses märgitud kvalifikatsioondega. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Mihhail Buzetski andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Oma viimases sõnas M.Buzetskil avaldas kahetsust. Mihhail Buzetski kaitsja Karine Nersesjan leiab, et need faktilised asjaolud mis on loetletud süüdistusaktis, need on tõesti aset leidnud, kuid leiab, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus on valesti kvalifitseeritud. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid, millised tõendid kohtu hinnangul on lubatavad: • • • • sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaadeldavaks sündmuskohaks on 08.01.2021.a. kell 11:45 xxxx kortermaja esine ja maja taga olev tühermaa, kus põõsad. Sündmuskohalt võeti põõsa kõrvalt, lumega kaetud maapinnalt kaasa 0,5 l Bock õllepudel, millel puudub kork ja pudel on tühi /1 kd, tl. 3-11/; asitõendi vaatlusprotokoll-i koos CD plaadiga (kannatanu I. Z. kõne numbrile 112) antud helifail on salvestatud 03.01.2021.a. kell 15:09:09 telefonilt numbrilt xxxx, millest nähtub, et kannatanu soovis politseile avalduse teha ja lasta peksmisjäljed fikseerida, sest eelmisel ööl kella 2 paiku tungisid temale kallale kaks tundmatut 30-aastast meesterahvast, keda ta ei tunne. Nemad aga tundsid teda ja ta kardab, et nad lähevad talle koju järgi. Kannatanu kirjeldas samuti temale tekitatud vigastusi ja selgitas, et teda ähvardati arveteõiendusega ja noaga, et kui ta hakkab karjuma või ära jooksma, siis lõikavad valusalt / 1 kd, tl. 19-29/; isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, mille kohaselt 03.01.2021.a. kell 16:00 vaadeldi ja fotografeeriti kannatanu I. Z.i vigastused ning isikul oli vasakul pool kaelal näha punetust, samuti kubeme piirkonnas punetus ning vasaku silma all oli näha õrna sinikat. Kannatanul kätel ja kaelal tätoveeringud. Isikul oli katkise ekraani ja tagaküljega mobiiltelefon IPhone /1 kd, tl. 32-42/; Kannatanu I. Z.i ülekuulamise protokoll koos skeemiga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 02.2021 kella 17:00 paiku leppis ta suhtlusportaalis tuttava tütarlapsega O. T.ga 3 • • • kokku, et nad kohtuvad 02.01.2021 kella 23.00 paiku, sest ta pidi O.le tagastama tema asjad ja selgitama, et ta on enda endise tütarlapsega ära leppinud. O.ga tal intiimsuhteid ei olnud, kuid nad on koos ööbinud ja koos vannis käinud, millest tegid ka pilte. Ta läks xxxx maja juurde kokkulepitud ajaks, kuid O. asemel ilmusid tema juurde kaks noormeest, kellest üks, habemega noormees, käskis tal ette näidata oma käed ja kohe lõi teda rusikaga näkku, tugevalt vastu vasakut põske, mille tõttu ta tundis füüsilist valu ja tal hakkas ninast verd jooksma. Seejärel tõmbasid mõlemad mehed ta käed tema selja taha ja vedasid ta üle tee põõsastesse, öeldes et tahavad temaga rääkida. Habemega noormees ähvardas teda vastu hakkamise korral noaga lüüa. Põõsastes panid ründajad ta selili maha, habemik vajutas käega kaelale ja nõudis temalt mobiiltelefoni. Teine mees hoidis sellel ajal tema keha ja käsi oma keharaskusega kinni. Seejärel habemik, kes oli saanud tema telefoni, nõudis selle parooli, kuid ta ei andnud. Siis habemega mees astus jalaga tema kaelale ja kägistas käega, kuni ta parooli avaldas. Selgus, et habemega mees otsis telefonist pilte, millel oli kujutatud teda koos O. T.ga vannitoas, kuid ta teatas, et ta on need pildid ära kustutanud. Seejärel ründajad hoidsid teda kinni, tõmbasid tal püksid alla, keerasid ta kõhuli ja toppisid klaaspudeli kaela talle sügavale pärakusse, mis põhjustas talle tugevat füüsilist valu, ta karjus kõvasti ja oli šokiseisundis. Seejärel habemega noormees tegi temast maas lamades pilti ja käskis „tšau“ öelda, hoiatas, et kui ta hakkab tema kohta pärima, siis telefoni omanik avaldab pildid. Teine noormees liikus sellel ajal eemale, ta arvas, et ta läks vaatama, kas keegi nägi sündmust pealt. Kui ta oli end selili keeranud ja pudeli välja tõmmanud, hüppas habemega mees talle põlvedega peale, sihtis jalgevahele, kuid tabas kubeme piirkonda, sest ta liikus eest ära, sellega põhjustati talle valu. Siis sai ta püsti tõusta ja püksid jalga panna. Kui teine noormees tagasi tuli, ütles habemega noormees talle, et veel on vaja jalutada ning ta liikus vägivalla hirmus koos habemikuga endise kutsekooli territooriumile, kus habemik käskis tal helistada D. S.ale, et ta tagastaks O.le Xxxx reisi raha. O. T. oli organiseerinud tuttavate eest Xxxx reisi, tasunud piletite ja majutuse eest, kuid reisile ei läinud, tuttavad aga jätsid raha maksmata. Siis ta helistas J. P. numbrile ja selle kõnega liitus D. S.a, kellelt habemega noormees nõudis raha maksmist. D. lubas raha tagastada. Seejärel nad liikusid koos habemega mehega edasi xxxx juurde, kus viimane lõi teda ootamatult 3-4 korda rusikaga kõhtu, lõhkus vastu maad visates tema telefoni ja hoiatas, et ta juhtunust kellelegi ei räägiks ning nüüd peab ta ise O. nimel kirjavahetust. Kui habemega mees oli lahkunud, võttis ta takso ja läks koju, järgmisel päeval helistas numbrile 112 ja ta viidi traumapunkti. Alles 04.01.2021 politseiuurija juures ta julges rääkida vägistamisest. Esitab tsiviilhagi. Ta teadis enne seda sündmust, et O.l on sõber nimega Daniil. Skeemil lk 49 on kujutanud kannatanu liikumist kuriteosündmuse ajal xxxx piirkonnas /1 kd, tl. 43- 49, 80-92/; Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi mille kohaselt kannatanu I. Z. viidi Ida-Tallinna erakorralise meditsiini osakonda 03.01.2021 kella 21:00 paiku ja tal tuvastati pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus, vasakul näopoolel kerge ebaühtlane punetus, palpeerimisel valu vasakul põsesarnal, kaela vasakul pool hematoom, vasakul kubemevoldis pisikesed punakasroosad hematoomid / 1 kd, tl. 50-51/; Äratundmiseks esitamise protokolli koos fotodega, mille kohaselt kannatanu I. Z. tunneb fotolt nr 3 ära Daniil Krivko. Isiku tunneb ära tema näojoonte ja habeme järgi (kannatanu ütlustes nimetatud habemega kurjategija). Antud isik ajavahemikul 02.01.2021.a. kell 23:56 kuni 03.01.2021.a. kell 00:50 vägistas teda pudeli abil põõsastes xxxx elumaja vastas. Samuti antud meesterahvas peale vägistamist kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda ja lõi teda rusikatega kõhtu vähemalt 3 korda, millega tekitas talle valu / 1 kd, tl. 93-101/: Isiku androloogiaekspertiisiakti nr 21E-AOI0010, milles ekspert on andnud arvamuse, et I. Z.il esinesid tervisekahjustused ning seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli alusel tuvastati tal nahaalune verevalum vasakul pool kaela külgpinnal, komplemisel valulikkus näol vasaku põsesarna piirkonnas, nahaalused verevalumid ja valulikkus vasakul pool kubeme piirkonnas, nahakriimustused paremal reiel, päraku limaskesta 4 • • • • • • punetus ja limaskesta vigastus kella 6 suunas. Nahaalune verevalum kaela piirkonnas võis olla saadud löögist, surumisest või pigistamisest kõva tömbi esemega vasakule poole kaela piirkonda. Valulikkus näol võis olla saadud löögist kõva tömbi esemega (näiteks käega) vasaku põse piirkonda. Nahaalused verevalumid ja valulikkus vasaku kubeme piirkonnas võivad olla saadud löögist kõva tömbi esemega kubeme piirkonda. Nahakriimustused paremal reiel võivad olla saadud palja alakehaga vastu külmunud maapinda surumisest ja mööda maapinda liikumist. Päraku piirkonna vigastus ja punetus võis olla saadud eseme jõuga surumisest pärakusse. Tervisekahjustused võisid olla saadud 02.01-03.01.2021.a. toimunud ründe käigus. Antud tervisekahjustuste tekitamise ajal võis kannatanu olla nii püsti kui pikali. Kannatanul selliseid vigastusi ei ole, mis viitaks enesekaitsele või võitlusele. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused on mitteeluohtlikud. Tervisekahjustused kannatanul kestavad kuni 4 nädalat. / 1 kd, tl. 104-109/; DNA ekspertiisiakti nr 21E-GE0200, 29.03.2021, milles ekspert on andnud arvamuse, et p. 1 kohaselt tuvastati, et kannatanu püksirihmalt võetud bioloogiline proov on segaproov, milles ei saa välistada kannatanu I.Z.i ja süüdistatava D.Krivko bioloogilise materjali sisaldumist ja p. 2.2 kohaselt proovi H210048 (kannatanu teksadelt luku lähedalt) analüüsil saadi meessugukromosoomi analüüsil mitmelt meesisikult pärinev haplotüüp, milles ei saa kindlalt välistada süüdistatava D.Krivkolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist /tl. 113-123/; 08.04.2021.a asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga vaadeldavaks objektiks on kannatanu I. Z.il seljas olnud musta värvi teksapüksid ja musta värvi püksirihm Levis
MS § 201 lg 2,3 alusel ja materjalid suunati alaealiste komisjoni /2 kd, tl. 158-159/; Iseloomustused, tööandjad B OÜ ja R OÜ iseloomustavad Daniil Krivkod väga positiivselt / 2 kd tl. 168-169 ja 182-183/; Xxxx diplom ja akadeemiline õiend, Xxxx poolt väljastati D.Krivkole diplom 08.07.2021 selle kohta, et tema on täitnud xxxx ja talle on antud xxxx / 2 kd, tl. 173-181/. KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski süüdistus
lg 2 p 2 järgi Süüdistatav Daniil Krivko nii kohtueelses menetlus kui ka kohtus oma süüd tunnistanud ja andnud ütlusi, et I. Z.i tema ei tundnud, kuid temal oli usalduslik suhe O. T.ga, kes 26.12.2020 sattus haiglasse, kuna tarbis psühhotroopseid aineid ja alkoholi korraga. Tema tahtis saada selgust, mis O.ga juhtus ja võttis tema isalt O. mobiiltelefoni. Ta vaatas läbi kõik O. kirjavahetused erinevates sotsiaalvõrgustikes ja leidis pildid ja videod, kus O. oli mingi noormehega alasti vannis, jõid viina ja tema arvates olid ebaadekvaatses seisundis. Ta helistas psühhiaatriahaigla telefonile ja küsis O.lt, kes see noormees vannis on, O. vastas, et I.. Kuna ta arvas, et I. võis O.t seksuaalselt ära kasutada, siis ta O. nimelt määras kohtumise I.ga 02.01.2021 õhtuseks ajaks, peale kella 23:00. Samuti leppis Mihhail Buzetskiga kokku selles, et tal on vaja ühe noormehega rääkida ja kui too püüab põgeneda, siis Buzetski aitab teda kinni hoida. 02.01.2021 kella 22:00 paiku kui ta väljus kodust, võttis kaasa täis 0,5 liitrise suletud korgiga õllepudeli Blond Munk, eelnevalt oli helistanud M.Buzetskile ja palus tulla kohtumisele xxxx ja sealt liikusid koos xxxx. Õllepudelit mõtles kasutada nö varuplaanina, et kui I. O. kohta selgitusi ei anna, siis ta sellega alandab teda seksuaalselt, topib selle temale pärakusse. Xxxx maja ees käskis ta I.l tema isiku tuvastamiseks näidata käsi, sest ta teadis O. telefonis nähtud fotodelt, et I.l on kätel tätoveeringud. Peale seda lõi I.d hirmutamiseks vastu nägu ja väänasid koos Mihhail Buzetskiga tema käed selja taha ja vedasid 9 maja vastas asuvatesse põõsastesse, kus panid I. selili maha. Ta ei mäleta, et oleks vastu hakanud I.d noaga ähvardanud. Tema hoidis I.l kõrist ja nõudis mobiiltelefoni, ähvardas muidu sõrmed ära murda. Ta sai I.lt ka telefoni parooli ja otsis videosid, mis olid I.l ja O.l vannitoas tehtud, kuid ei leidnud. Küsimustele suhete kohta O.ga, ütles I., et see ei ole Krivko asi ja viimane arvas, et ju siis I.l on midagi varjata. Ta tõmbas I.l püksid maha, keeras ta kõhuli ja surus õllepudeli tema anusesse. Samuti lõi ta I.d jalaga vastu tuharaid ja siis kukkus õllepudel välja. Seejärel lõi ta I.d veel kubeme piirkonda. Seejärel võttis ja suunas I. poole enda IPhone kaamera ja palus midagi telefonisse öelda. Samuti on süüdistatav Mihhail Buzetski nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus oma süüd tunnistanud ja andnud ütlusi, et I. Z.i ta ei tunne. Tunneb Danikut ehk Daniil Krivkod, kellega oli koos sõjaväes. 2020.a. detsembris palus Danik temalt abi ühe noormehe hirmutamiseks, tema nõustus aitama. 02.01.2021 kella 22:00 paiku nad kohtusid xxxx ja Danik rääkis noormehest, kes olevat tema sõbrannat jootnud ja narkootikume andnud ja pärast tegelenud temaga seksiga. Samuti ütles Danik et kohtumise ajal on noormehelt vaja ära võtta telefon, et vaadata sealt galeriid fotode ja videotega. Noormehel olevat kätel tätoveeringud, mille järgi nad pidid ta ära tundma. Samuti näitas Danik õllepudelit ja ütles, et tahab teotada noormeest nii nagu tema käitus tema sõbrannaga. Kohtusid noormehega Daniku sõbranna maja juures Xxxx, Danik palus noormehel näidata omakäsi ja noormees hakkas küsima, et kes nad on ja mida vajavad, siis Danik lõi teda rusikaga näkku, et teda kohe alguses hirmutada, et ta ära ei jookseks. Siis nad väänasid noormehel käed seljataha ja viisid põõsastesse. Panid noormehe selili maha, Danik vajutas põlvega tema rinnale ja käega kaleale ning otsis tema mobiiltelefoni. Kuna ta telefoni ei leidnud ja noormees seda ei andnud, surus ta veel kõvemini rinnale ja kaelale, kuni noormees telefoni andis ja samamoodi sai ta noormehelt telefoni parooli kätte. Ta otsis telefonist midagi ja küsis noormehelt midagi videote ja piltide kohta. Tema seisis sellel ajal eemal ja vaatas, et keegi ei märkaks neid. Seejärel võtsid nad mõlemad noormehe kätest kinni, Danik tegi lahti tema püksirihma ja tõmbas teksa-ja aluspüksid alla. Nad keerasid noormehe kõhuli ja tema ei vaadanud, kuidas Danik toppis noormehe pärakusse enda taskust võetud klaasist pudeli, kuid nägi silmanurgast, et see on tema anaalavas. Süüdistatavate ütlused riimuvad kannatanu I. Z. kohtueelses menetluses antud ütlustega, et 01.2021 kella 17:00 paiku leppis ta suhtlusportaalis enda tuttava tütarlapsega O. T.ga kohtumise 02.01.2021 kella 23.00 paiku. Ta läks xxxx maja juurde kokkulepitud ajaks, kuid O. asemel ilmus tema juurde kaks noormeest, kellest üks, habemega noormees, käskis tal ette näidata oma käed ja kohe lõi teda rusikaga näkku, vastu vasakut põske, löök oli tugev, mille tõttu ta tundis füüsilist valu ja tal hakkas ninast verd jooksma. Seejärel tõmbasid mõlemad mehed ta käed tema selja taha ja vedasid ta üle tee põõsastesse, öeldes et tahavad temaga rääkida. Habemega noormees ähvardas teda vastu hakkamise korral noaga lüüa. Põõsastes panid ründajad ta selili maha, habemik vajutas käega kaelale ja nõudis temalt mobiiltelefoni. Teine mees hoidis sellel ajal tema keha ja käsi oma keharaskusega kinni. Seejärel habemik, kes oli saanud tema telefoni, nõudis selle parooli, kuid ta ei andnud. Siis habemega mees astus jalaga tema kaelale ja kägistas käega, kuni ta parooli avaldas. Selgus, et habemega mees otsis telefonist pilte, millel oli kujutatud teda koos O. T.ga vannitoas, kuid ta teatas, et on need pildid ära kustutanud. Seejärel mõlemad süüdistatavad hoidsid teda kinni, tõmbasid tal püksid alla, keerasid ta kõhuli ja toppisid klaaspudeli kaela temale sügavale pärakusse. See põhjustas temale tugevat füüsilist valu, ta karjus kõvasti ja oli šokiseisundis. Seejärel habemega noormees tegi temast maas lamades pilti ja käskis „tšau“ öelda, hoiatas, et kui ta hakkab tema kohta pärima, siis telefoni omanik avaldab pildid. Teine noormees liikus sellel ajal eemale, ta arvas, et ta läks vaatama, kas keegi nägi sündmust pealt. Kui ta oli end selili keeranud ja pudeli välja tõmmanud, hüppas habemega mees temale põlvedega peale, sihtis jalgevahele, kuid tabas kubeme piirkonda, sest ta liikus eest ära. Sellega põhjustati ka talle valu. Järgmisel päeval helistas numbrile 112 ja ta viidi traumapunkti. Seda, et kannatanu tegi kõne häirekeskusele tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 03.01.2021.a. kell 15:09:09 helistas kannatanu telefonilt numbrilt xxxx sooviga teha politseile 10 avalduse ja lasta peksmisjäljed fikseerida, kuna eelmisel ööl kella 2 paiku tungisid temale kallale kaks tundmatut 30-aastast meesterahvast / 1 kd, tl. 19-29/. Seda, et kannatanule tekitati tervisekahjustusi ja füüsilist valu tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt kannatanu I. Z.il oli vasakul pool kaelal näha punetust, samuti kubeme piirkonnas punetus ning vasaku silma all oli näha õrna sinikat /1 kd, tl. 32-42/ ja Ida– Tallinna Keskhaigla epikriisi, mille kohaselt kannatanu I. Z.il tuvastati pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus, vasakul näopoolel kerge ebaühtlane punetus, palpeerimisel valu vasakul põsesarnal, kaela vasakul pool hematoom, vasakul kubemevoldis pisikesed punakasroosad hematoomid. / 1 kd, tl. 50-51/. Samuti isiku androloogiaekspertiisiakti nr 21E-AOI0010, kohaselt I. Z.il esinesid tervisekahjustused ning seksuaalvägivalla ohvri läbivaatuse protokolli alusel tuvastati tal nahaalune verevalum vasakul pool kaela külgpinnal, komplemisel valulikkus näol vasaku põsesarna piirkonnas, nahaalused verevalumid ja valulikkus vasakul pool kubeme piirkonnas, nahakriimustused paremal reiel, päraku limaskesta punetus ja limaskesta vigastus kella 6 suunas.
lg 2 p 2 näeb ette vastutuse inimese tahe vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, ja see on toime pandud grupis. Koosseisutüübilt on tegemist formaalse alternatiiv-aktilise omakäelise liitkoosseisuga. Objektiivne koosseis sisaldab sugulise iseloomuga tegu ja kolme alternatiivset sundimistegu, mille vahel peab olema finalistlik seos. Sundimisteod on vägivald ning vastupanu- või arusaamisvõimetuse ärakasutamine. Muu sugulise iseloomuga tegu on igasugune inimese kehaga seotud tegevus, v.a suguühe, mille eesmärk normaaljuhul on sugulise erutuse ja rahulduse esilekutsumine või selle suurendamine. Seega saab sugulisest iseloomust rääkida ennekõike selliste puhul, millel on välise teopildi põhjal ühemõtteliselt seksuaalne tähendus. Konkreetse toimepanija ajendil ei ole seejuures tähtsust (RKKK 1-16-5792/101 p 14). Kuigi normaaljuhul on seksuaaltoimingute eesmärk seksuaalse erutuse või rahulduse esilekutsumine, ei ole välistatud, et niisugune tegu võib-olla kantud vihast, kättemaksusoovist, seotud kannatanu tahte murdmisega mõne muu kuriteo toimepanemisel vms. Käesoleval juhul on süüdistatavad toime pannud muu sugulise iseloomuga teo kannatanu I. Z.i suhtes vägivallaga, kuivõrd süüdistatavate, kannatu ja kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et Daniil Krivko lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski väänasid kannatanu käed selja taha ning tirisid ta üle tee asuvatesse põõsastesse, kus D.Krivko ja M.Buzetski lükkasid kannatanu selili maha ning D.Krivko haaras kätega tema kaelast ja kägistas, samal ajal Mihhail Buzetski hoidis kannatanut kinni ning D.Krivko koos Mihhail Buzetskiga keerasid I.Z.i lumele kõhuli ning D.Krivko surus kannatanu seljas lamades temale korgiga õllepudeli sügavale pärakusse, oma tegevusega tekitasid süüdistatavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Selline tegevus imiteerib aga ühemõtteliselt anaalset suguühet ja sellise teo puhul ei saa ka keskmisele kõrvalvaatajale jääda teistpidist arusaama, et tegemist on just sugulise iseloomuga teoga. Samuti tundis kannatanu ise, et tegemist on just vägistamise, s.o seksuaalse iseloomuga toiminguga, mis oli tema jaoks eriti alandav ja ebameeldiv. Sugulise iseloomuga teoks ei saa lugeda mitte igasugust ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumist, vaid üksnes sellist, milles on seksuaalse enesemääramisõiguse riive piisavalt oluline. Kui kannatanu on tema tahte vastaselt kaasatud suguühtesse (ehk § 141 korral), on seda õigushüve kahjustatud alati oluliselt. Muu sugulise iseloomuga teo korral sõltub aga hinnang õigushüve kahjustamise ulatusele iga üksikjuhu asjaoludest ja tuleb konkreetsete faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Hinnata tuleb sündmuse kulgemist tervikuna, teo laadi (nt kas katsuti kannatanu suguelundit või muud erogeenset kehapiirkonda), intensiivsust (nt kas kannatanut puudutati 11 riivamisi või oli tegu n-ö käperdamisega), kestust (nt kas seda tehti põgusalt üks kord või lühikese aja jooksul korduvalt) jm asjaolusid, sh poolte omavahelisi suhteid (RKKK 1-16-5792/101 p 15; 1-17-6580/138 p 10). Oluline on just see, et juhtunut vaadataks elulise tervikuna, hinnates nii välist teopilti kui toimepanija eesmärke ja motiive (RKKK 1-16-5792/101 p 16). Seega on tõendamist leidnud, et D. Krivko ja M. Buzetski panid kannatanu I. Z.i suhtes muu sugulise teo vägivallaga ning sellega on tuvastamist leidnud
lg 2 p 2 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Uuritud tõendites nähtub, et D. Krivko palus M. Buzetskilt abi ühe noormehe hirmutamiseks, millega M. Buzetski nõustus. Daniil Krivko võttis kodust kaasa õllepudeli, millest oli teadlik Mihhail Buzetski. D. Krivko näitas M. Buzetskile õllepudelit ja ütles, et tahab teotada noormeest nii nagu tema käitus tema sõbrannaga. Seega leiab kohus, arvestades teo toimepanemise asjaolusid, et Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski panid teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Daniil Krivko ja Mihhail Buzetski tuleb süüdi mõista
Daniil Krivko süüdistuses
lg 2 p 3 järgi Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja kannatanu viibisid 03.01.2021.a öisel ajal xxxx asuva maja juures, kus süüdistatav Daniil Krivko lõi kannatanu I. Z. ootamatult kolm korda rusikaga kõhtu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kannatanu I. Z. on kohtueelses menetluse andnud ütlusi, mille kohaselt 02.01.2021 kella 23.00 paiku peale seda kui süüdistatav D. Krivko oli tema suhtes toimepannud
ja
sätestatud teod, liikusid nad koos habemega mehega edasi xxxx juurde, kus viimane lõi teda ootamatult 3-4 korda rusikaga kõhtu, mille tõttu ta tundis füüsilist valu, samuti viskas maha tema telefoni ja hoiatas, et ta juhtunust kellelegi ei räägiks. Süüdistatav Daniil Krivko on kohtueelses menetluses oma süüd selles episoodis osaliselt tunnitanud ja andnud ütlusi, et kannatanu I. Z.iga kohtus 02.01.2021 Xxxx maja ees ja käskis kannatanul I.l tema isiku tuvastamiseks näidata käsi, sest ta teadis O. telefonis nähtud fotodelt, et I.l on kätel tätoveeringud. Nad kasutasid koos Mihhail Buzetskiga kannatanu suhtes vägivalda. Peale seda I. püsti tõusis ja pani riidesse, ütles ta, et neil tuleb veel kõndida ja rääkida ning nad suundusid Xxxx maja vastu, kus ta andis I.le paar kuklavõmmu. Ta ei mäleta, et oleks I.le kõhtu löönud. Kuigi kannatanu ja süüdistatava ütlused lähevad lahku, kuna Daniil Krivko ei mäleta, et ta oleks kannatanut kõhtu löönud aga mäletab kuklasse võmmu andmist, leiab kohus, et selles osas, et D. Krivko lõi kannatut 3-4 neljal korral rusikaga kõhtu, tuleb lugeda kannatanu ütlused usaldusväärseteks, kuivõrd kohtu pole põhjust arvata, et kannatanu annaks teadvalt valeütlusi, kuna kannatanut on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest.
objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese 12 keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tundis süüdistatava poolt rusikaga kõhtu löömise tagajärjel füüsilist valu. On ilmselge, et rusikaga korduvalt kõhtu löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 objektiivne koosseis, s.o teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Käesolevas kriminaalasjas on D. Krivkole esitatud süüdistus
lg 2 p 3 järgi s.o korduv teise inimesele valu tekitava ja tervist kahjustava kehalise väärkohtlemisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses kriminaalasjas nr 1-19-5146 jõudnud seisukohale, et korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (
lg 1).
lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9). Paljud karistusseadustiku eriosa kuriteokoosseisud sisaldavad ühe tunnusena vägivalda, mille all mõistetakse muu hulgas sellist tegu, mis vastab kehalise väärkohtlemise koosseisule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 1-18-5540/50, p 14). Kui isik on varem pannud toime niisuguse kuriteo (nt
lg 1 või § 263 lg 1 p 1), mille käigus ta täitis ühtlasi kehalise väärkohtlemise koosseisu, avaldub uues kehalises väärkohtlemises tema retsidiivsus. Et ta on varemgi toime pannud sama teo, siis näitab see kalduvust kasutada vägivalda
Kolleegium märgib sedagi, et korduvuse tunnuse olemasolu on üks tõendamiseseme asjaoludest (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 62 p 2). Prokuratuur peab näitama, et varem toime pandud kuritegu kätkes kehalist väärkohtlemist. Näiteks kui isik on varem mõistetud süüdi vägistamises (
), siis tuleb talle
lg 2 p 3 tähenduses korduvuse omistamiseks tõendada, et vägistamine seisnes muu hulgas vägivalla kasutamises
Seega leiab kohus, et D. Krivko pani
sätestatud teo toime korduvalt, mis on tõendatud käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusega
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Daniil Krivko poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Daniil Krivko tuleb süüdi mõista
Daniil Krivko süüdistuses
lg 1 järgi Antud episoodis on süüdistatav Daniil Krivko nii kohtueelses menetlus kui ka kohtus oma süüd tunnistanud ja andnud ütlusi, et temal oli usalduslik suhe O. T.ga ning ta teab, et O. maksis tuttavate Xxxx reisi eest, kuid raha tagasi ei saanud. Samuti ei saanud ise reisile minna. 26.12.2020 sattus O. haiglasse, kuna tarbis psühhotroopseid aineid ja alkoholi korraga. Tema tahtis saada selgust, mis O.ga juhtus ja võttis tema isalt O. mobiiltelefoni. Ta vaatas läbi kõik O. kirjavahetused 13 erinevates sotsiaalvõrgustikes ning muuseas leidis ka kirjavahetuse Xxxx reisi teemal. Ta küsitles I.d, millega ta tegeleb ja millest elatub ning esitas küsimusi Xxxx reisi kohta. Seejärel käskis tal helistada kellelegi, kes Xxxx käis. I. helistas, vastasid neiu ja noormees ning ta palus neil normaalsel moel tagastada reisiraha O.le. Siis pani telefoni kõlari peale ja ta ähvardas neid, et kui nad raha ei tagasta, ta murrab I. sõrmed ära. Peale seda küsis noormees, et kui palju nad O.le võlgnevad, kuid ta vastas, et mitte summas pole asi, vaid suhtumises. Süüdistatava ütlused riimuvad kannatanu I. Z. ütlustega, mille kohaselt, 02.01.2021.a kella 23.00 paiku kohtus ta Xxxx maja juures D. Krivko ja M. Buzetskiga, kus nad kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda ja peale vägivalla kasutamist kui sai ta püsti tõusta ja püksid jalga panna, ütles habemega noormees talle, et veel on vaja jalutada ning ta liikus vägivalla hirmus koos habemikuga endise kutsekooli territooriumile, kus habemik käskis tal helistada D. S.ale, et ta tagastaks O.le Xxxx reisi raha. O. T. oli organiseerinud tuttavate eest Xxxx reisi, tasunud piletite ja majutuse eest, kuid reisile ei läinud, tuttavad aga jätsid raha maksmata. Siis ta helistas J. P. numbrile ja selle kõnega liitus D. S.a, kellelt habemega noormees nõudis raha maksmist. D. lubas raha tagastada. Habemega noormees ütles selle peale, et ta on sellega nõus ja jääb raha ootama, kuid ütles talle käskival toonil, et kui nad ei tagasta talle raha, siis nad nõuavad raha välja temalt. Samuti kannatanu D. K.i ütlustega, et tema pärisnimi on D. K. ja pseudonüüm D. S., mida ta kasutab suhtlusvõrgustikes. Tema sõbrannaks on A. L., kes kasutab võõraste jaoks nime J. P.. 03.01.2021 peale kella 00:00 helistas A.le I. Z. ja ütles, et teda ähvardatakse, et nemad peavad O. T.le Xxxx reisiraha tagastama. Ta ei öelnud summat ega kellele tuleb tagastada ja oli hirmunud häälega. Siis hakkas nendega rääkima teine noormees, kelle hääle ta ära tundis, sest oli varasemalt vastanud temale väga ebameeldivalt O. T. telefonilt, et ta O.le enam ei helistaks. Too noormees toorutses ja nõudis Xxxx reisi raha, ähvardades mittemaksmise korral I.l sõrmed katki murda. Samas ei öelnud isik kellele ja palju maksta tuleb. Kui ta uuesti töötelefonilt I. telefonile helistas, vastas sama mees, ei öelnud, kes ta on ega millisele kontole raha kanda tuleb, kuid ähvardas, et kui raha ei tagastata, pole temal probleemi ta üles leida. Ta kartis reaalselt enda elu pärast, et see mees võib ta üles leida, talle füüsilist valu põhjustada, st peksa anda. Peale sündmust ta kirjutas korduvalt O.le, et teada saada tema konto numbrit, kuhu raha kanda, et mitte peksa saada, kuid asjata. Tunnistaja A. L. ütlustega, et tema kasutab võõrastega suhtlemisel varjunime J. P.. D. S. on samuti väljamõeldud nimi ja pärisnime ta ei teagi, kuigi nad on head sõbrad. I. Z. on tema telefonis nimega I. G.. Jõulude ajal 2020.a. planeerisid minna Xxxxe ja broneeringu eest maksis O. nimeline neiu, pärast teised pidi temale raha tagastama, igaüks 40 eurot, kuid O. ei teatanud oma konto numbrit. O. Xxxxe ei lennanud. Lendasid vaid D. S., A. L. ja üks K. nimeline neiu. O. ja I. suhtetest ega nende sõpruskonnast ei tea ta midagi, samuti ei ole ta I.le andnud enda telefoninumbrit ja viimane ei tea tema pärisnime. 03.01.2021 öösel, kui ta oli D.u juures kodus, helistati A.L. telefonile I. G.ilt, ta ei võtnud vastu ja seejärel saadeti sõnum: “Kiiresti. Helista. See on kiire. See on tõsine“. seejärel uuesti I. helistas ja hakkas rääkima, et nemad tagastaks O.le Xxxx reisi raha, summast ei olnud juttu. I. oli väga närvilise häälega, nagu temaga midagi juhtus. Seejärel hakkas tema telefonis rääkima tundmatu meesterahvas, et nad tagastaks raha või ta murrab I.l sõrmed. A.L. ehmus selle peale ja andis telefoni üle D. S.le. D. palus sellel mehel saata arvelduskonto numbri. Peale kõnet nad kahekesi arutasid mis juhtus, sest tundus imelik I. kaudu nõuda reis raha, kui I. ei olnud üldse selle reisiga seotud. Tunnistaja O. T. ütlustega, et ta tutvus I. nimelise isikuga 2020 detsembris, neil olid sõbrasuhted. Ajavahemikul 26.12-17.01.2020.a viibis ta haiglas, tarvitas koos rahustitega alkoholi, kuna ta ei tahtnud elada. D. Krivko on tema tuttav noormees, kellega tal olid lähedased suhted, kuid neil ei olnud seksuaalsuhteid. Sellel ajal kui ta oli haiglas, oli tema telefon D.u käsutuses ning ükskord D. helistas talle ja küsis vannis tehtud videotes oleva noormehe kohta. Ta ütles, et noormees on I., uuest seltskonnast ja D. arvas, et I. on O. ära vägistanud ja selle kohta tuleks O.l politseisse avaldus 14 teha. Ta ei saanud aru, millest D. rääkis. Kui ta sai haiglast välja, siis D. ütles, et nüüd ei ole politseisse vaja avaldust teha, et tema juba ise õiendas I.ga. Ta ei tea, mida D. sellega mõtles. Sel ajal kui ta tutvus I.ga, kavatses ta 2020.a. jõulude ajal sõita koos sõpradega Xxxxe, tema maksis hotelli broneeringu eest 280 eurot ja teised lubasid pärast tagasi tulles talle raha ära anda, igaüks 40 eurot, kuid tänase päevani pole keegi raha kandnud, kuigi ta saatis oma konto numbri D. S.le. Xxxx ta ise ei käinud. Tunnistaja A. T. ütlustega, et on xxxx O. T. isa, O.l on psüühikaga probleeme alates xxxx vanuses ja seoses sellega on O. on olnud psühhiaatriahaiglas. 26.12.2020 leidis ta O. diivanilt elumärkideta lamamas, tema ümber olid erinevad tabletid ja laua all Jäägermeister pudel. Ta kutsus kiirabi ja tütar viidi haiglasse. Järgmisel päeval ta kohtus O. sõbra Danikuga, kellele andis O. telefoni. Päeva pärast Danik helistas talle ja ütles, et leidis telefonist O. kirjavahetuse erinevate noormeestega ja O.le peaks tagastatama Xxxx reisi raha, et ta klaarib ise kõik ära. Mitu päeva pärast helistamist teatas Danik, et kõik on hästi ja ta tegi mida tahtis.
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Väljapressimine on lõpule viidud nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Väljapressimise korral on vägivald, mis võib olla nii füüsiline, kui ka psüühiline, kannatanu sundimise vahend anda vara üle ning vara üleandmine ja vägivalla kasutamine võivad olla ajaliselt lahutatud. Väljapressimine on lõpule viidud varalise kasu nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Väljapressimise kvalifitseerimisel ei ole vara üleminek oluline, määrav on, et nõutakse vara üleandmist vägivalda kasutades või sellega ähvardades. RK Lahend 3-1-1-54-16
järgi on karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-88-03, p 9). Väljapressimise koosseis eeldab seega, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele. Otsustamaks, kas
§-s 214 kirjeldatud viisil esitatud nõue on seaduslik või ebaseaduslik, tuleb hinnata, kas ja millisel määral õiguskord seda nõuet tunnustab. Süüdistatava D. Krivko, kannatanute I. K.i ja D. K.i ning tunnistaja A. L. ütlustest nähtub, et süüdistatav D. Krivko nõudis kannatanutelt O. T. poolt tasutud reisiraha maksmist ähvardades neid füüsilise vägivallaga. Mingit seaduslikku alust tal raha nõuda ei olnud. Seega on tõendamist leidnud
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, kannatanuteja tunnistaja ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult.. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Daniil Krivko poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning Daniil Krivko tuleb süüdi mõista
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 15 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-11, p 9). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Karistuse mõistmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Daniil Krivko karistus
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kolme – kuni viieteistaastase vangistusega,
lg 2 p 3 ja § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistuse või kuni viieaastane vangistus. Daniil Krivko süü leidis tõendamist
Kuivõrd
lg 2 p 3 ja § 214 lg 1 järgi on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kuigi Daniil Krivko ankeetandmete kohaselt töötab kahel töökohal ning kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et EMTA andmetel oli süüdistatava 2020.a. deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 6870 eurot ja keskmine päevasissetulek 13.97 eurot, on kohus seisukohal, et isegi kui karistusseadustik võimaldab rahalise karistuse mõistmist konkreetsete kuriteokoosseisude puhul, siis see ei ole piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatava isikut. Daniil Krivko on pannud toime eriliigisi kuritegusid, riivates selliselt ka erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Rahalise karistuse määramise võimalikkuse hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistataval lasuvad rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, mistõttu on kaheldav kas Daniil Krivkol oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Esmalt märgi kohus, et Daniil Krivko karistust kergendavaks asjaoludeks võib lugeda
Z.ile kahju vabatahtliku hüvitamist ning
lg 1 p 3 kohaselt süü täielikult tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsust, mis süüdistatav kohtuistungil väljendas. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus
Juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnatakse tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-11-76-12, p 7). Antud juhul tuleb lähtuda teo toimepanemise asjaoludest, vägivalla intensiivsusest ja seksuaalse riive ulatusest. Kannatanule tekitati kergeid tervisekahjustusi (isikul oli vasakul pool kaelal näha 16 punetust, samuti kubeme piirkonnas punetus ning vasaku silma all oli näha õrna sinikat) ning lisaks õllepudeli pärakusse surudes riivati tema seksuaalset vabadust ja keha puutumatust. Seega kohus leiab, et süüdistatava süü on hinnatav alla keskmise. Samuti arvestab kohus, et Daniil Krivko on varem kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata isikuks. Ka tuleb arvestada karistuse mõistmisel kuriteo raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol. Süüdistatav pani toime muu sugulise iseloomuga teo vägivallaga, kuid antud tegu ei olnud intensiivsusraskuselt niivõrd suur ja isik ei ole tänase päevani toime pannud uusi kuritegusid, siis peab kohus võimalikuks mõista Daniil Krivkole karistuseks
Hinnates Daniil Krivko süü suurust
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Antud juhul tegemist teise astme kuriteoga, mis on oma olemuselt vägivaldne, millega rikutakse kannatanu kehaline puutumatus. Kuriteo tagajärjel ei tekkinud kannatanul tõsisemaid tagajärgi. Kannatanul ei tekkinud kestvat tervisekahjustust, samuti ei olnud valu tundmine pikalt kestnud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Hinnates Daniil Krivko süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Antud juhul samuti tegemist teise astme kuriteoga, süüdistatav selle teo toimepanemise ajal kannatanu suhtes reaalset vägivalda ei kasutanud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Liitkaristuse mõistmisel
lg 2 p 3, § 214 lg 1 ja 1411 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuritegude eest, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistuse liitmise
Seega
lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuse kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõistab kohus süüdistatavale 5 aastat vangistust. Seoses kohtuasja menetlemisega lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel Daniil Krivkole mõistetud 5 aastast vangistust vähendada 1/3 võrra ja see teeb 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistus viibitud aeg 03.02–04.02.2021.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Riigikohus on väljendanud oma seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka isiku tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3 -1- 1 -99 -06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK otsus nr 3-1-1-40-04). Vastupidiselt prokuröri seisukohale, ei ole kohtu hinnangul vajalik Daniil Krivkod karistada reaalse vangistusega. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli D. Krivko poolt teo toimepanemine ajendatud sellest, et tema arvates võis kannatanu O.t ära kasutada, teda vägistada ja ta soovis selle eest kättemaksta, samuti soovist O.t kaitsta, seega on kohtu hinnangul tegemist nö juhusliku episoodiga D. Krivko elus, mitte tavapärase käitumismustriga. Võttes arvesse Daniil Krivkole ette heidetud kuriteo toimepanemise asjaolusid, 17 süü suurust, asjaolu, et Daniil Krivko on kriminaalkorras karistamata isikuks aga, tal on kaks töökohta ja asjaolu, et pärast seda ei ole Daniil Krivko toime pannud uusi kuritegusid, siis on võimalik karistuse eesmärk saavutada tingimusliku karistuse mõistmisega koos kontrollnõuetega. Kohus leiab, et Daniil Krivko mõistaks oma tegude keelatust ning suudaks teha seaduskuulekaid valikuid vabaduses viibides ja see suudab hoida teda edaspidi kuritegude toimepanemisest eemale. Seega jätab kohus
lg 1 ja lg 3 alusel vangistuse Daniil Krivko suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrab, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Daniil Krivko ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
p 1 alusel arvestada Daniil Krivkole määratud 4 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.11.2021.a. Mihhail Buzetski karistus
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kolme – kuni viieteistaastase vangistusega. Mihhail Buzetski süü leidis tõendamist
Mihhail Buzetski karistusel ei saa alternatiivset sätestatud karistusliiki (rahaline karistus) kohaldada, kuivõrd antud kuriteo eest on seadusandja ettenäinud ainult vangistuse. Mihhail Buzetskil karistust kergendavaks asja oluks võib lugeda
lg 1 p 3 kohaselt süü täielikult tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsust, mis süüdistatav kohtuistungil ka väljendas. Kohus karistust raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Isiku süü suurust saab iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Antud juhul tuleb lähtuda teo toimepanemise asjaoludest, vägivalla intensiivsusest ja seksuaalse riive ulatusest. Kannatanule tekitati kergeid tervisekahjustusi (isikul oli vasakul pool kaelal näha punetust, samuti kubeme piirkonnas punetus ning vasaku silma all oli näha õrna sinikat) ning lisaks õllepudeli pärakusse surudes riivati tema seksuaalset vabadust ja keha puutumatust. Küll peab kohus siin arvestama sellega, et Mihhail Buzetski ei olnud isikuks, kes antud juhul õllepudeli pärakusse toppis, kuid aitas kannatanut kinni hoida kuni pudeliga vägistamiseni ja peale seda läks ära. Mihhail Buzetski oli teadlik, et pudel võeti kaasa ja sellega kavatsetakse kannatanut alandada. Seega on Mihhail Buzetski süü suurus oluliselt väiksem, kui D. Krivkol. Seega kohus leiab, et süüdistatava süü on hinnatav alla keskmise. Samuti arvestab kohus, et Mihhail Buzetski on varem kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata isikuks. Ka tuleb arvestada karistuse mõistmisel kuriteo raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol. Süüdistatav pani toime muu sugulise iseloomuga teo vägivallaga, kuid antud tegu ei olnud intensiivsusraskuselt niivõrd suur ja isik ei ole tänase päevani toime pannud uusi kuritegusid, siis peab kohus võimalikuks mõista Mihhail Buzetskile karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel Mihhail Buzetskile mõistetud 4 aastast vangistust vähendada 1/3 võrra ja see teeb 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistus viibitud aeg 04.02–05.02.2021.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 18 Riigikohus on väljendanud oma seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka isiku tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3 -1- 1 -99 -06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK otsus nr 3-1-1-40-04). Vastupidiselt prokuröri seisukohale, ei ole kohtu hinnangul vajalik Mihhail Buzetskile karistada reaalse vangistusega. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Võttes arvesse Mihhail Buzetski ette heidetud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süü suurust, asjaolu, et Mihhail Buzetski on kriminaalkorras karistamata isikuks aga, tal töökoht ning teo toimepanemise ajal oli tegemist väga noore ja asjaolu, et pärast seda ei ole Mihhail Buzetski toime pannud uusi kuritegusid ning puuduvad igasugused objektiivsed põhjendused, siis on võimalik karistuse eesmärk saavutada tingimusliku karistuse mõistmisega koos kontrollnõuetega. Kohus leiab, et Mihhail Buzetski mõistaks oma tegude keelatust ning suudaks teha seaduskuulekaid valikuid vabaduses viibides ja see suudab hoida teda edaspidi kuritegude toimepanemisest eemale. Seega jätab kohus
lg 1 ja lg 3 alusel vangistuse Mihhail Buzetski suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrab, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Daniil Krivko ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
p 1 alusel arvestada Mihhail Buzetskile määratud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.11.2021.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemis eest ja ekspertiisitasu. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot, st, et sundraha suurus on 1460 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. välja mõista süüdistatavatelt. Daniil Krivko kaitsja Leelo Viil kaitsjatasu kohtueelses menetluses, kui kohtumenetluses teeb kokku summas 1538 eurot ning Mihhail Buzetski kaitsja Karine Nersesjan kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses teen kokku summas 788,40 eurot. Kohus leiab, et kaitsjatasud antud summades on põhjendatud ja need tulevad RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu. Teostatud ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus 19 otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud isiku androloogiaekspertiisi nr 21E-AOI0010, mille maksumus oli 119 eurot, milline tuleb välja mõista Daniil Krivkolt ja Mihhail Buzetskilt. Daniil Krivkolt tuleb välja mõista DNA ekspertiisi nr 21E-GE0200 teostamise kulu summas 2793 eurot, ent kuivõrd DNA ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati kokku 12 ekspertiisiobjekti, mida Riigikohtu määruse nr 3-1-1-120-12 kohaselt tuleb käsitleda ekspertiisiobjektina, siis vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 273 alusel tuleb välja mõista ekspertiisi tasu 684 eurot. Kuna ekspertiiside tulemused toetavad Daniil Krivko süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta süüdistatava Danil Krivko kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmis otsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Toimiku ankeetandmete kohaselt süüdistatavad töötavad, seega omavad sissetulekut. Süüdistatavad ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et nad oma majandusliku olukorra tõttu ei ole maksevõimelised. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et on põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatavate kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista Daniil Krivkolt 1460 eurot sundraha, ekspertiisitasu 743,50 eurot ja kaitsjatasu 1538 eurot. Mihhail Buzetskilt tuleb välja mõista sundraha 1460 eurot, ekspertiisitasu 59,50 eurot ja kaitsjatasu 788,40 eurot. Pidades silmas riigi nõudena väljamõistetavate sundraha ja menetluskulude kogusuurust, peab kohtukoosseis võimalikuks rakendada süüdistatavate suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks 12 kuu peale ning Daniil Krivkol tuleb peale kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 311,92 eurot ja Mihhail Buzetskil 192,32 eurot. Menetluskulude ajatamist 12 kuu peale taotlesid ta kaitsjad ja prokurör ei olnud selle vastu. Kohus selgitab, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid - sündmuskohalt leitud pruuni värvi õllepudel ja kannatanu mobiiltelefon IPhone xxxx musta värvi katkise ekraani ja katkise telefonikorpusega, 2 IMEI koodiga, mis asuvad 20 - - Põhja prefektuuri hoiuruumis Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kannatanu I. Z. mustad teksad ja püksirihm, mis asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, tagastada peale kohtuotsuse jõustumist I. Z.ile. Daniil Krivko musta värvi kapuutsiga jope, musta värvi paeltega jalanõud, asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Daniil Krivkole. Toimikus olevad CD-plaadid, DVD plaadid peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1,2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
lg 1, § 68 lg 1, § 74, § 75, § 78 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Daniil Krivko
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust;
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks Daniil Krivkole mõista 5 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Daniil Krivkole karistuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat ja 4 kuud.
lg 1 alusel arvata Daniil Krivko eelvangistuses viibitud aeg 03.02 – 04.02.2021.a so 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Daniil Krivko suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Daniil Krivko ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel arvestada Daniil Krivkole määratud 4 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.11.2021.a. Daniil Krivko määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada Mihhail Buzetski
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Mihhail Buzetskile karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 8 kuud.
lg 1 alusel arvata Mihhail Buzetski eelvangistuses viibitud aeg 04.02 – 05.02.2021.a s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistuseks jääb 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Mihhail Buzetski suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Mihhail Buzetski ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel arvestada Mihhail Buzetskile määratud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.11.2021.a. Mihhail Buzetski määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud Välja mõista Daniil Krivkolt 1460 eurot sundraha, ekspertiisitasu 743,50 eurot ja kaitsjatasu 1538 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 3741,50 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 311,92 eurot kuus. Välja mõista Mihhail Buzetskilt 1460 eurot sundraha, ekspertiisitasu 59,50 eurot ja kaitsjatasu summas 788,40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 2307,90 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 192,32 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - sündmuskohalt leitud pruuni värvi õllepudel ja kannatanu mobiiltelefon IPhone xxxx musta värvi katkise ekraani ja katkise telefonikorpusega, 2 IMEI koodiga, mis asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 22 - Kannatanu I. Z. mustad teksad ja püksirihm, mis asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, tagastada peale kohtuotsuse jõustumist I. Z.ile. - Daniil Krivko musta värvi kapuutsiga jope, musta värvi paeltega jalanõud, asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Daniil Krivkole. - Toimikus olevad CD-plaadid, DVD plaadid peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 14. detsembril 2021.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.