Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 106§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9066 Tsiviilasi M. K. - K. hagi H. K.

) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist mh õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

§ 96

lg 1 mõttes on esmajärjekorras lapse ülalpidamiskohustust täitvaks isikuks lapse vanem. 6. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja isa, st tal on

§-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus hageja kui tütre suhtes. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja on täisealine (ta sai täisealiseks

1. mail 2021), kuid õpib seisuga
2. november 2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 31). Seega oleks hageja tulenevalt

§ 97

p-st 2 iseenesest õigustatud saama kostjalt ülalpidamist kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 21-aastaseks saamiseni. Hageja elab koos oma emaga (st on ema vahetul ülalpidamisel) ja tema vanematel on üks alaealine laps, kellele isa on samuti kohustatud ülalpidamist andma.

1. Hageja on soovinud saada elatist alates
2. juunist 2021 kuni xxxxxxxxxxxxxxxx, kuna selle ajani kestavad tema õpingud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja on sündinud xxxxxxxxxxxx, seega saab ta 21-aastaseks xxxxxxxxxxxx. Seega oleks hagejal juhul, kui ta ülalpidamist vajab, iseenesest õigus nõuda kostjalt ülalpidamist kuni xxxxxxxxxxxxxxxx. 2
3. Täisealisele õppivale lapsele elatist määrates tuleb aga arvestada sellega, et ülalpidamise ulatus ja seega ka elatise suurus sõltub lapse vajadustest.

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega võib hageja nõuda kostjalt ülalpidamist üksnes eeldusel, et hagejal ei ole endal sissetulekut. Hageja on hagis märkinud, et tema igakuiste vajaduste suurus on kokku 160 eurot. Kostja ei ole hageja vajadustele vastu vaielnud, seega saab kohus lähtuda hageja avaldatust.

1. Hageja soovib, et isa maksaks talle elatist 100 eurot kuus. Kohus selgitab, et hageja vanematel on võrdne kohustus hagejat ülal pidada ehk tema 160 euro suurune ülalpidamisvajadus rahuldada. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hageja ülalpidamiseks panustama 80 eurot ja hageja ema samuti 80 eurot.
2. Kuna kostja on väitnud, et ta on oma lastele elatist maksnud, siis hindab kohus järgmiseks seda, kas see on nii.
3. Hageja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtted ajavahemiku
4. november 2020 kuni
5. oktoober 2021 kohta (dtl 32-44). Hageja kontoväljavõttest nähtub, et
6. juunil 2021 on kostja maksnud hageja kontole 105 eurot (dtl 38) ja
7. juulil 2021 samuti 105 eurot (dtl 39). Nende ülekannete selgituses ei ole midagi märgitud. Hageja ei ole ka öelnud, et ta ei ole kostjalt midagi saanud. Kohtu arvates tähendab eeltoodu, et
8. a juuni ja juuli eest on kostja oma ülalpidamiskohustuse täitnud ja seega jääb hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab kostjalt elatist
9. a juuni- ja juulikuu eest.
11. augustil 2021,
12. septembril 2021 ja
13. oktoobril 2021 on kostja tasunud hageja kontole 100 eurot selgitusega „Aliment xxxxxx“. Kohtu arvates nähtub eelviidatud ülekannete selgitustest, et nende ülekannete eesmärk on olnud maksta elatist hageja alaealise õe eest. See tähendab, et
14. a augusti, septembri ja oktoobri eest ei ole kostja hagejale ülalpidamist andnud.
15. Kostja on selgitanud, et ta on raske puudega ega suuda töötada. Kohus kohustas kostjat esitama andmed oma sissetulekute ja igakuiste kulutuste kohta. Kostja esitas kohtule üksnes oma kontoväljavõtte (dtl 47-61) ja märkis, et muid sissetulekuid tal ei ole. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et tema sissetulek on Töötukassalt laekuv toetus, mille suurus on olnud kas 453 eurot 90 senti või 469 eurot 3 senti kuus. Samuti saab kostja iga kuu Sotsiaalkindlustusametilt toetust 49 eurot 9 senti. Seega on kostja ühe kuu sissetulek umbes 505 eurot kuus.
16. Kohus on seisukohal, et kostja sissetulekuid arvestades on ta iseenesest võimeline maksma hagejale elatist 80 eurot kuus. Küll aga tuleb hinnata seda, kas hagejal on vaatamata sellele, et ta tööl ei käi, olemas sissetulek, mille arvel oma vajadused rahuldada.
17. Riigikohtu seisukoha kohaselt saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda oma vanemalt ülalpidamist. Kohtu hinnangul on hageja praegusel juhul veenvalt põhistanud, et õppides täiskoormusega gümnaasiumis, ei ole tal õpingute kõrvalt võimalik tööl käia.
18. Rahvastikuregistri andmetel on hagejal xxxxxxxxxxxxxxxxxx sündinud poeg, kelle suhtes hagejal on täielik isiku- ja varahooldusõigus.
19. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt (dtl 23) on hagejale
20. septembril 2021 makstud lapsetoetust 58 eurot, sünnitoetust 320 eurot ja üksikvanema lapse toetust 18 eurot 54 senti.
21. oktoobril on hagejale makstud vanemahüvitist 451 eurot 62 senti. 3
22. Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali andmetest nähtuvalt (dtl 29) on
23. oktoobril 2021 hagejale makstud vanemahüvitist 451 eurot 62 senti. Alates novembrist 2021 kuni
24. veebruarini 2023 on hagejale määratud vanemahüvitis, mille suurus on 584 eurot kuus.
25. Eeltoodust nähtub seega, et hagejal on vähemalt alates
26. a oktoobrist olemas sissetulek, kuna ta saab vanemahüvitist. Hageja on leidnud, et vanemahüvitis ongi mõeldud üksnes tema lapse vajaduste rahuldamiseks. Kohus sellega ei nõustu ja selgitab, et perehüvitiste seaduse § 32 lg 1 kohaselt on vanemahüvitise eesmärk tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitise eesmärk on seega tagada mitte ainult lapse vajaduste rahuldamine, vaid osaliselt ka vanema enda vajaduste rahuldamine. Vanemahüvitis on lapsega kodus olemise tõttu kaotatud sissetuleku asendus. Hageja jaoks on see (vähemalt osaliselt) seega tema sissetulek, mida tuleb vanema enda elatisenõude puhul arvesse võtta. Lisaks vanemahüvitisele on hageja asjaoludest nähtuvalt saanud või saab ka edaspidi selliseid toetusi, mis on tõesti mõeldud üksnes lapse vajaduste rahuldamiseks (nt sünnitoetus, lapsetoetus ja üksikvanema lapse toetus).
27. Hageja on samuti leidnud, et 584 euro suurune vanemahüvitis kulub kõik lapse peale. Seda väidet ei ole hageja aga millegagi tõendanud. Kohus on seisukohal, et isegi kui suurem osa sellest kulub lapsele, on hagejale määratud vanemahüvitisega kaetud ka hageja enda vajadused, mis on hageja enda väidetel 160 eurot kuus.
28. Sel põhjusel leiab kohus, et aja eest, mil hageja on saanud või saab vanemahüvitist (ehk ajavahemiku
29. oktoober 2021 kuni
30. veebruar 2023 eest) ei saa hageja kostjalt elatist nõuda, kuna tal on endal olemas sissetulek. Elatise nõude eesmärk ei ole lisaraha saamine, vaid üksnes nende vajaduste rahuldamine, mis jääksid rahuldamata põhjusel, et täisealisel õppival lapsel ei ole endal sissetulekut. Praegusel juhul on hagejal sel ajal, mil ta vanemahüvitist saab, endal sissetulek olemas.
31. Hageja on samuti väitnud, et ta ei kavatse nõuda elatise maksmist oma lapsele lapse isalt, kuna lapse isa nagunii ei maksaks elatist.
32. Kohus selgitab, et alaealist last peavad ülal pidama mõlemad vanemad. See, et hageja oma lapse isalt elatist ei nõua ega see, et hageja lapse isa eelduslikult ka elatist ei maksa, ei saa tekitada kostjale kohustust hageja last hageja lapse isa asemel ülal pidada.

§ 106

näeb küll teatud olukorraks ette (mh vanavanema) asenduskohustuse, kuid see tähendab üksnes seda, et juhul, kui lapse isa ei ole võimeline last ülal pidama (ja on seetõttu ülalpidamisest

§ 102

alusel vabastatud), siis peab ülalpidamist andma isik, kes on seda kohustatud tegema lapse isa asemel. Hageja isa ei ole isik, kes peaks hageja last pidama üleval hageja lapse isa asemel.

1. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 80 euro suurune elatis
2. aasta augusti ja septembri eest. See elatisesumma tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ühekordse summana, mis on kokku 2 x 80 = 160 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 80 euro suurune elatis ajavahemiku
3. märts 2023 kuni
4. juuni 2023 eest. Väljamõistetud elatis tuleb hageja taotlusel kanda E. K. - K. nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja see tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. Ülejäänud ulatuses jääb hageja nõue rahuldamata.
5. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad (nt hageja ei jätka õpinguid), on kostjal TsMS § 459 alusel õigus nõuda kohtulahendi muutmist või juba möödunud perioodi osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 14).
6. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelneva tõttu jätab kohus 4 menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 5