KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 22. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-18648 Tsiviilasi Corpus Baltic

) § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need

§ 175lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

5.2. Kostja II menetluskulud maakohtus on mõistlikud ja põhjendatud osaliselt. Kostjate ühisest kulunimekirjast nähtub menetluskulu 600 eurot. Seetõttu vähendab kohus kostja II menetluskulusid seoses õigusabikuluga poole võrra. Kohtu hinnangul olid kostjate kulunimekirjas kajastatud toimingud vajalikud ja põhjendatud kostja II osas üksnes 50% ehk 300 euro ulatuses. Ühtlasi on mõistlik ja põhjendatud menetlustoimingute tegemiseks märgitud ajakulu 50% ehk 10 t ulatuses. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale II hüvitada menetluskulu maakohtus 300 eurot (õigusabikulu). 2

§ 175lg 1 mõttes lepingulist esindajat.

Kostja I esindas nii ennast kui ka oma abikaasat (kostja II). Kostja I ei osutanud kostjale II professionaalselt õigusabi, sest kostjal I ei ole

§ 218lg 1 p-de 1 ega 2 kohast õigusalast kvalifikatsiooni.

Järelikult ei vasta ta ka

§ 175lg 1 nõuetele; teiseks ei vasta kostja II kulunimekiri formaalsetele nõutele.

Kostjad ei ole kinnitanud

§ 176

lg 5 kohaselt, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. novembril
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse hagejalt kostja II kulude väljamõistmise osas (

§ 667lg 2).

Ülejäänud osas jääb määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud (

§ 659ja § 651 lg 1).

Hageja ega kostja I ei vaidlustanud määrust osas, milles hageja kasuks mõisteti kostjalt I välja hüvitis. Selles osas on vaidlustatud määrus

§ 463lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

1. Kaebuse esimene väide on põhjendatud ja toob kaasa maakohtu määruse vaidlustatud osas tühistamise. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. 10.
2. Kostja I esindas põhimenetluses kostjat II abikaasa ja kaaskostjana

§ 218lg 1 p-de 4 ja 5 alusel.

Seega tuleb kostja II väidetava õigusabikulu hüvitatavuse hindamisel esmalt uurida, kas ja millises ulatuses on hüvitatav nende sätete alusel tegutseva esindajaga seonduv õigusabikulu. Kostja II taotleb õigusabikulu hüvitamist kohtus esindamise eest. Ta ei toonud esile, et kulunimekirjas märgitud kulu oleks tekkinud kostjal I seoses kostja II esindamisega sõidu-, majutus- vms tegeliku kuluna. 10.2.

§ 218

lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul säästa menetluskulusid sellega, et tasulise õigusteenuse osutaja asemel volitatakse mh abikaasat. Sarnast eesmärki järgib ka sama lõike p 4, võimaldades määrata esindajaks kaaskostja. Kummalgi juhul ei ole nõutav, et esindaja oleks advokaat (

§ 218

lg 1 p 1) või tal oleks teatav õigusalane kvalifikatsioon (

§ 218lg 1 p 2).

Seetõttu ei saa viimati viidatud sätete tingimustele mittevastavat isikut pidada õigusabi andjaks. Tegemist ei ole põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, sest õigusharidusega esindaja on isiku esindamiseks paremini kvalifitseeritud kui mittejuristist esindaja ning nende esindajate kasutamise eesmärgid on erinevad (vrd Riigikohtu 16. aprilli 2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-88-13, p 30). 10.3. Õiguskirjanduses on sarnaselt leitud, et

§ 218

lg 1 p-s 5 nimetatud isikute puhul ei eeldata õigusalast ettevalmistust, piisavaid teadmisi või kogemusi. Ühise huvi tõttu on peetud mõistlikuks neid esindajaks lubada. Selliste esindajate kulude hüvitamine on põhimõtteliselt võimalik, aga üldjuhul tuleks neile hüvitada kulud, mis on tekkinud esindamisel, st sõidukulu või majutuskulu sarnaselt muude lepinguliste esindajatega (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1188 ja lk 853). Sama kohaldub

§ 218lg 1 p 4 järgse esinduse korral. 3

§ 218

lg 1 p-de 4 ja 5 alusel, siis võib eeldada, et õigusabikulu eest tasumise kohustust ei ole tekkinud. Kostja II ei ole toonud esile ega põhjendanud, et ta oleks käesolevas asjas talle osutatud õigusabi eest pidanud abikaasale (kostja I) tasuma. Samuti pole toodud esile, et kostja I oleks õigusteadmistega isik, kes tavapäraselt osutab õigusabi tasu eest. 10.

1. Esindajaga seotud kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu
2. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17 teine lõik, ja seal viidatud varasem praktika). Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis lahendites konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Esindajakulu ettenähtavuse põhimõte tähendab mh, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja tasu eest. Kohus ega hageja ei saanud eeldada, et abikaasa annab tasulist õigusabi. Toimikust nähtuvalt on kostjad mõlemad peaaegu alati ise allkirjastanud seisukohad, mis on esitatud kohtule, ja ka seisukohtade päises pole märgitud, et kostjal II esindajaks seisukohtade esitamisel kostja I. Nii ei olnud kostja II võimalikud kulud õigusabile või esindusele vastaspoolele (hagejale) mõistlikult ettenähtavad. 10.
3. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole kostja II õigusabikulu, mis seisneb kostja I kui tema abikaasa väidetavalt osutatud õigusteenuse eest tasumise kohustuses, hüvitatav kulu

§ 175lg 1 tähenduses.

10.

1. Kaebuse esimese väite edukuse tõttu pole vaja kaebuse ülejäänud väiteid ja seisukohti enam käsitleda.
2. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus

§ 654lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Selles ei ole vaja märkida summat sõnadega ega korrata maakohtu menetluslikku otsustust määruse saatmise kohta, sest vastava toimingu on maakohus juba teinud. Ühtlasi on asjakohane korrastada kostja I nime kirjaviis käänetes. 12.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4