KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-8281 T
§-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 654 lg 2² (
§-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (
§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud avalduse rahuldamise ja korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamise osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (
§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.
- Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna menetlus toimub avaldaja huvides, kuid avaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu
- märtsi
- a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire. 3
(5)- Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud poole. Kuigi maakohus leidis, et lahend tehakse avaldaja huvides, siis on TsMS § 172 lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu
- juuni
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldaja oli puudutatud isikult avalduses nimetatud dokumentidega tutvumist enne kohtule avalduse esitamist korduvalt nõudnud, kuid puudutatud isik ei olnud seda võimaldanud, siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu. Seejuures ei nõustunud puudutatud isik avaldaja nõuet täitma ka kohtumenetluse kestel. Samuti leidis maakohus, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvuda. Seega tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks on eeltoodule vaatamata praegusel juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi, mitte puudutatud isiku kanda, kes põhjustas menetluse ja kelle kahjuks tehti lahend. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellega ületanud diskretsiooni piire.
- Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmiseks ei anna alust ka puudutatud isiku arvamus, et avaldaja avalduse eesmärgiks on koormata korteriühistut tarbetute kohtuvaidlustega. Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldaja on käitunud puudutatud isiku suhtes teabenõuet esitades pahatahtlikult. Maakohus tuvastas, et avaldajal on põhjendatud huvi tutvuda korteriühistule esitatud arvetega ja õigusabilepinguga ning need ei ole talle muul viisil kättesaadavad, seega oli avaldaja pöördumine kohtusse teabe saamiseks õigustatud. Seejuures oleks korteriühistul olnud võimalik kohtumenetlust vältida, kui ta oleks avaldajal võimaldanud nimetatud dokumentidega kohtuväliselt tutvuda.
- Samuti ei ole kaebuse lahendamise seisukohast asjakohane puudutatud isiku määruskaebuse vastuses esitatud väide, et avaldaja ei ole tegelikult menetluskulusid, mille hüvitamist on nõutud, kandnud. Menetluskulude jaotuse märkimisel ei otsustata selle üle, kas menetluskulud on hüvitatavad või mitte. Esmalt tuleb jaotada menetluskulud ning seejärel jaotusest lähtudes mõista välja. Siiski märgib kolleegium, et kuigi menetluskulusid ei ole võimalik vastaspoolelt välja mõista ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta (vt Riigikohtu
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p-d 1315), ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (vt Riigikohtu
- novembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 26).
- Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
- Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kuna avaldaja määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.
- Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu
- mai
- a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist. 4
(5)16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)