153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
lg-le 1 (
Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 30.08.2021 määrusega kuulutati välja R. M. pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Svetlana Pildeni. 06.12.2021 esitatud taotluses palub haldur lõpetada R. M. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; määrata pankrotihalduri tasu summas 805.00 eurot, millele lisandub käibemaks 161.00 eurot; määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 2 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. R. M. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.
lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 19.11.2021 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga puudus võlgnikul realiseeritav vara. Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli võlgniku pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk 0.00 eurot. Võlgniku sissetulekuks oli palk ja võlgniku ülalpidamisel on üks laps, mistõttu laekus pankrotipessa 798.00 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamata osa summas 499.80 eurot (sh käibemaks). Pangakulu 0.38 eurot. Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud – arvestuslik halduri tasu. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudub vara, lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel
Haldur on kulutanud
tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi: • • • • • Võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine - 1 tund; Nõudeavalduste analüüs – 1,5 tundi; Võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine - 1 tund; Võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine - 2 tundi; Taotluse ja aruande koostamine - 1,5 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 115.00 eurot tunnis ning palub määrata halduri töötasuks 805.00 eurot, millele lisandub käibemaks 161.00 eurot, s.o kokku 966.00 eurot. Prognoositav pangakulu 0.38 eurot. Väljamaksmata, sh. prognoositavad, pankrotimenetluse kulud kokku seega 966.38 eurot. Krediidiasutuses hoiustatud raha – 380.27 eurot (taotluse esitamise seisuga). Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei ole võlausaldajatele võimalik väljamakseid teha. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara puudumise tõttu jaotiste alusel võlausaldajatele raha välja makstud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 3 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitas neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: 1. Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood B AS (RK xxxx) 2. S AS (RK xxxx) 2 274,57 II 15,73 3. B AS (RK xxxx) 7 438,12 II 51,44 Jrk Tunnustatud nõue (eurodes) 4 747,01 Rahuldamisjärk Jaotis (%) II 32,83
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed
nimetatud väljamaksete kohta“.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul hooletu finantskäitumine, ehk siis muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (
Kuriteo tunnustega tegusid ei tuvastatud.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 28.09.2021 vande kooskõlas
lg 2.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 4
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
või § 30 alusel deposiidina makstud summa.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 7 tundi. Pankrotihaldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud pankrotimenetlusega seotud dokumente. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund 115.00 eurot) on tasu summas 805.00 eurot, millele lisandub käibemaks 161.00 eurot, s.o kokku 966.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 805.00 eurot, millele lisandub käibemaks 161.00 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on 380.27 eurot, tuleb nimetatud summas halduri tasu pankrotivarast välja mõista. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud kokku 585.73 eurot tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras rohkem vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 330.00 eurot (lisandub käibemaks 66.00 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest (s.o 805.00 +161.00 – 380.27 = 585.73; 585.73/ 115.00 (tunnitasu määr) = ca 5 tundi). 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Tunnitasuks on seega 66.00 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 06.12.2021 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. 5 Kohus annab võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 330.00 eurot (lisandub käibemaks 66.00 eurot) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 396.00 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama veel 189.73 eurot (sh käibemaks).
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
Vastavalt
§-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks
§-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlausaldajad ei esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise osas. Haldur on teinud ettepaneku mitte määrata R. M. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
- võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). - võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. - võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. 6 - pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Angelina Aboli 10.01.2022 ebatäpsuse parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.