) § 157 p 5 järgi pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus R Z pankrotimenetluse lõpetamiseks
1.4. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud ebamõistliku ja oma maksevõimet ületavate kohustuste võtmise. Kohus nõustub halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolus
Halduri tasu määramise ning piirmäärad sätestab
Haldur taotleb tasu kinnitamist alammääras summas xxx, millele lisandub käibemaks summas x eurot.
lg 1¹ järgi halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Eeltoodu alusel on kohtul kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. 2.2. Pankrotimenetluse ajal on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud 3200 eurot. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub
lg 5 esimene lause, mille kohaselt määratakse tasu halduri seaduses sätestatud tasu piirmäärade alammääras, nimetatud määras on tasu taotlenud ka haldur ise. Haldur on lõpparuande punktis 6 kirjeldanud toiminguid, mis on käesolevas pankrotimenetluses tehtud. Kohus leiab, et haldur on tegutsenud R. Z pankrotimenetluses tulemuslikult, tasu alammääras vastab halduri töö mahule ja vastavuses pankrotimenetluses läbiviidud toimingutega. Kohus määrab halduri tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot.
Halduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. 3. Halduri vabastamine
lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Andrus Õnnik vabastada R Z pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 4.1.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. 4 Kohus kinnitab lõpparuande. Seega on käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Ka haldur on kinnitanud, et R Z puhul pole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. 4.2.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma R Z usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R Z kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab R Z ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 4.3. Kohus selgitab R Zle, et vastavalt
lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus on võlausaldajate nimekirja kinnitanud 25.11.
lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.
lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 4.6.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.