Meditsiiniliste dokumentide alusel on tõendatud, et hageja tervisekahjustuseks on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, millele on lisandunud emfüsematoossed muutused. Hagejal on tuvastatud töövigastusest tuleneva töövõime kaotus peale tööõnnetust 90%, hiljem 50 % ja käesoleval ajal 80 %. Hageja füüsiline ja hingeline valu ning kannatused peale tööõnnetust väljenduvad selles, et hagejal on häiritud hingamine, halvenenud on nägemine (silmade operatsioonid), tekkinud on selja- ja liigesevalu, füüsiline võimekus on oluliselt halvenenud ning hageja ei saa enam tegeleda spordiga. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et hageja üldine heaolu ja elukvaliteet on langenud, Hageja liikumine on piiratud, st. hageja ei ole suuteline liikuma sellise intensiivsusega kui ta tegi seda enne tööõnnetust ning hageja on sunnitud loobuma oma harrastusest ja osaliselt ka harjumustest. Hageja ei saa tegeleda spordiga. Arvestades kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskust, samuti muude negatiivsete mittevaraliste tagajärgedega, mis tekkisid tervisekahjustuse tõttu, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 9000 eurot. Sarnases olukorras on välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis samas ulatuses (tsiviilasi nr. 2-16-5143). Kostjal tööohutusalane tegevus oli ebapiisav, kuid kostja säilitas ja pakkus hiljem hagejale teist tööd ning on teinud hagejale täiendavaid väljamakseid. Hüvitis tagab mh. ka kostja edaspidise hoolikama suhtumise tööohutusse ning seda eriti olukorras kus ühel töömaal tegutseb mitmeid ettevõtteid. 15. Kuna varalise kahju hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivisenõue. Hageja nõuetest võib aru saada selliselt, et hageja ei nõua viivist mittevaralise kahju hüvitiselt. Kohus peab vajalikus märkida kriminaalasja 1-17-7802 osas, et selle lahend ei mõjuta käesoleva asja lahendamist, kuna hagi on esitatud solidaarvõlgnikust juriidilise isiku vastu, kes vastutavad oma töötajate eest TsÜS § 132 lg 1 alusel, samas kui kriminaalasjas on 6 2-17-19464 süüdistus esitatud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS töötajale, so. füüsilisele isikule. Tsiviil- ja karistusõiguses kahju tekitamise eest vastutavate isikute ring ei ole omavahel kattuvad. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (
).
lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.
Hageja põhinõudeks on 59 565,05 eurot, millele lisandub sissenõutav viivis 9072,95 eurot ning mittevaralise kahju hüvitis 3500 eurot, seega hagihinnaks on 72 138 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (
Hagi osalise rahuldamise korral reguleerib menetluskulude jaotust poolte vahel
, mille esimese lõike kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, leiab kohus, arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asja sisu, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2021 kohtuotsusega 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.