Obsah (5)

§ 102§ 97§ 99§ 101§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17285 Tsiviilasi E Pi hagi L Pi vast

§ 102lg 1 alusel.

Oluline on tuvastada ka hageja ema sissetulekute suurus ning varaline seisund, sest ka emal lasub lapse ülalpidamise kohustus. Kostja märgib, et hageja ema ja kostja ühiskorter aadressil xxx on hageja ema ainuvalduses ning kostjale teadaolevalt hageja ema üürib korterit välja ning saab sellest üüritulu. Kostja ei nõudnud ühisvara jagamist ega nõudnud hageja emalt ½ tulust eeldusel, et hageja ema panustab saadud sissetuleku hageja ülalpidamisele. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. 6. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma mh täisealised esimese astme ülenejad sugulased.

§ 97

p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. 7. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Kohtu hinnangul ei saa hagejale gümnaasiumi hariduse omandamist ette heita. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

1. Pooled ei vaidle, et hageja on täisealine laps, kes õpib käesoleval ajal Gi Gümnaasiumis Norras. 01.09.2020 tõend kinnitab, et E P on Gi ühisgümnaasiumi 3 õpilane, õppeaastal 2020/
2. Hageja selgituste kohaselt lõpetab hageja eelduslikult gümnaasiumi
3. aasta suvel. Ülalpidamiskohustus lõppeb
4. aasta jaanuaris, mil hageja saab 21-aastaseks. Hageja elab koos emaga Norras ja on ema ülalpidamisel. Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus hagejat ülalpidama, siis on hageja õigustatud küsima kostjalt elatist.
5. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on välja toonud, et hageja praegu ei tööta, vaid õpib täiskoormusega gümnaasiumiõppes. Hagejal puudub pidev sissetulek ning hageja saab elamiseks vahendeid oma emalt J Plt. Hageja toob esile, et tema vajadused ja tavaline elulaad vastavad summale 1038,50 eurot kuus.

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes, st täisealiseks saanud laps ei ole vabastatud kohustusest tõendada oma vajadusi ka juhul, kui ta nõuab miinimumelatist (Riigikohtu

1. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-119-15, p 10). Seega tuleb hagejal tõendada oma igakuiste vajaduste ja tavalisele elulaadile vastavate kulutuste suurus.
2. Hageja on esitanud kulunimekirja, mille kohaselt tema ülalpidamiskulud moodustavad ühes kalendrikuus 1038,50 eurot. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Eluasemekulud 55 eurot. Hageja palub elatisena välja mõista eluasemekulu 270,57 EUR/kuus. Hageja kasutab igapäevase elukohana tema emale J Ple ja ema elukaaslasele D M`ile kuuluval kinnistul asuvat elamut aadressil xxx. Nimetatud elamu omandasid hageja pereliikmed
3. a. pangalaenuga summas 155 674 EUR (1 664 155 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 2). Igakuine J P poolt tasutav laenumakse suurus vastavalt T S tõendile on 431,15 EUR (4 609,05 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 3). Lisaks hageja emale tasub samasuure laenumakse ka pereliige D M. Kuna D M poolt tasutavate laenumaksete kohta ei ole hagejal hetkel dokumente esitada, piirdub ta ema poolt igakuuliselt tasutavate laenumaksete lisamisega oma eluasemekuludele. Ema poolt osaliselt tasutavad laenumaksed summas 431,15 EUR kuus tuleb jagada hageja ja J P vahel võrdselt. Arvutus: 431,15 / 2 = 215,57 EUR. Hageja eluasemekulud moodustavad seega hagiavalduses välja toodud kommunaalkuludele summas 55 EUR, lisaks veel laenumaksete osa summas 215,57 EUR, mis kokku moodustavad 270,57 EUR/kuus. 4 Kohus nõustub, et eluruumi kasutamisega kaasnevad ka eluasemekulud. Hageja on xxx valla arvega 25.08.2020 tõendanud hageja kommunaalkulusid elamul aadressil xxx vald. Kohus ei nõustu arvestada laenumakseid elatisena. J P võttis endale kohustuse tasuda eelnimetatud kinnistu soetamiseks võetud laenumakseid ja vastutab ainuisikuliselt laenulepingu maksete eest ning seega ei saa laenumakseid lugeda kostja poolt elatise tasumise kohustusena. Laenulepingust tulenevad kohustused on J P lahusvaralised kohustused. Kui Norras elamine osutub hagejale üle jõu käivaks, siis hagejal on võimalik elada vanemate korteris xxx. Lisaks 1-toalise korteri üür on Eestis väiksem kui laenuleping Norras. Kohus loeb põhjendatud eluasemekuluks 55 eurot kuus. - Toidukulu 100 eurot. Hageja on toidukuluna välja toonud 270,57 eurot. Hageja elab Norras, mis on elukalliduselt 40-50% kallim kui Eesti. Kohus nõustub kostja märgituga, et ainuüksi viide, et toit ei ole odav, ei saa olla põhjendus kallile toidukulule. Hageja ei ole selgitanud, milline võiks olla 19-aastase lapse toidukulu kuus. Arvestada tuleb sellega, et tegemist on hüpoteetilise ja eeldusliku toidukuluga, mille tõendamist hagejalt eeldada ei saa. Hageja käib koolis, kuid hageja ei ole esile toonud, kas riikliku koolitoiduga on võimalik arvestada. Kas hageja saab Norra riigilt toetusi või kulude hüvitist, ei ole hageja esile toonud. Kohus peab põhjendatud toidukuluks 100 eurot kuus. - Transport 10 eurot. Hageja toob esile transpordikulu 125 eurot kuus. Hageja kasutab kooli ja tagasi sõitmiseks tasulist bussi. Bussi 30 päevane kuukaart (lisa nr 4) maksab 60,80 EUR (650.- NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK). Samuti kulub hagejal raha lendamiseks Norra ja Eesti vahel või laevaga reisiks Eestisse. Näiteks reisis hageja koos emaga juulis 2020 a. Norrast Eestisse ja augustis
4. a. Eestist Norrasse tagasi, kasutades selleks maismaa- ja meretransporti. Ainuüksi kulutused laevapiletitele moodustasid 259 EUR, rääkimata kuludest sõiduki kütusele. Hageja esitab kulude tõendamiseks neli laevapiletit (lisa nr 5). Kõikidel koolivaheaegadel on hageja viibinud Eestis. Igakuine kulu transpordile, arvestades kulutusi Eestisse ja tagasi reisimisele on hagejal 125 EUR/kuus. Kohus ei saa elatisena arvestada bussikulu, sest puuduvad tõendid, et hageja on kuukaardi eest reaalselt tasunud. Pileti pealt ei nähu, et see on ostetud hagejale. Sõidukulusid Norra ja Eesti vahel ei saa pidada põhjendatuks elatise mõistes, sest reisimine ei ole hädavajalik kulu. Kohus arvestab kostja pakutud transpordikuluga 10 eurot kuus. - Sidekulud 10 eurot. Hageja toob esile sidekulu 49,93 EUR/kuus. Hageja kasutab tema ema J P nimele registreeritud telefoni numbrit xxx. Vastavalt telekommunikatsiooni ettevõtte poolt esitatud arvele kasutab hageja teenuste paketti, mille maksumus ühes kuus on 23,77 EUR (254,15 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 6). Lisaks telefoniteenusele tarbib hageja ka oma elukohas internetiteenust, mille eest 5 tasub hageja pereliige D M. Vastavalt teenuseosutaja poolt esitatud arvele (lisa nr 7) on interneti teenuse maksumus ühes kuus 78,48 EUR (839 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK). Nimetatud teenuse osakaal hageja kulutustes on 1/
5. Arvutus: 78,48 / 3 = 26,16 EUR/kuus. Kokku moodustavad hageja kulutused sideteenustele 49,93 EUR/kuus. Kohus leiab, et tõendamata on hageja igakuised sidekulud. Arvelt nr xxx (lisa nr 6) nähtub, et teenuse kasutajaks on J P. J P nimele registreeritud telefoni numbrit 92556483 ei saa siduda hageja kuluga. Internetiteenust, mille eest tasub D M ei saa arvata hageja elatisena. Kohus arvestab kostja pakutud sidekuluga 10 eurot kuus. - Tervishoid (ravimid) 20 eurot. Hageja toob esile tervishoiukulud 85 EUR/kuus. Hageja lepinguline esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja põeb lapsest saati kroonilisi haigusi, lapsel on hepatiit, eemaldatud sapipõis, maokahjustus, kerge vererõhutõbi, neerutsüst. Kuni Covidini laps käis igal aastal Eesti ülevaatusel 2 korda aastas lastehaiglas, haigused on seotud suuresti seedesüsteemiga. Esitab epikriisid, mille kohus võttis vastu. Jaanuaris 2021 kulus hageja retseptiravimitele ja vitamiinidele 90,59 EUR (968,46 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 8). Igakuine vajadus tervishoiule s.h. ravimitele on vähemalt 85 EUR/kuus. Kohtule esitatud müügikviitungitel (lisa nr 8) puudub seos hageja ravimikuluga. Kohus ei saa tõendamata asjaolude pinnalt kulusid välja mõista. Laps on ravikindlustatud kui ta edasi õpib. Kuid kohus leiab, et on üldteada, et põhjamaade kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid, nohu, köha, mille ravimiseks on vaja osta ravimeid ja vitamiine. Kohus loeb põhjendatud ravimikuluks 20 eurot kuus. - Hügieenitarbed 20 eurot. Hageja toob esile hügieenitarvete kulu 30 EUR/kuus. Hügieenitarvetena on vajalikud seep, hambapasta, šampoon, dušigeel, habeajamiseks vajalikud vahendid jms. Hageja uuendab hügieenitarbeid keskmiselt iga 3 kuu järel. Jaanuaris 2021 kulus hageja hügieenitarvetele 49,10 EUR (525,20 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 9). Jagades selle summa kolme kuu peale saame 16,37 EUR/kuus. Lisaks külastab hageja korra kahe kuu jooksul juuksurit kulutused juuksurile on 28 EUR (300 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 10). Hageja kulutused hügieenile on 30 EUR/kuus. Kohtule esitatud arvetel (lisa nr 9 ja lisa 10) puudub seos hageja hügieenikuluga. Samas üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ning inimene vajab aeg ajalt juuksuriteenust. Hügieenitarvete puhul loeb kohus põhjendatud kuluks 20 eurot kuus. - Koolikohustuse täitmise kulud 20 eurot. Hageja toob esile koolikohustuse täitmise kulud 93 EUR/kuus. Kuna hageja õpib arvutikallakuga klassis on kulutused õpevahenditele suuremad, kui tavaklassis. Hageja vajas õppetööks uuemat arvutit, 6 mille soetamine novembris
6. a. koos lisadega läks ühtekokku maksma 1905,04 EUR (20364,85 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 11). Arvestades, et õppetööks vajalikku arvutit tuleb hagejal uuendada vähemalt iga kolme aasta tagant jagame arvuti soetamiseks kulunud summa 36 kuuga, mis teeb 53 EUR/kuus. Lisanduvad veel muud kulutused koolile, mis koosnevad koolitarvetest ja kulutustest ühistele reisidele ja üritustele klassiga 40 EUR ulatuses. Kokku moodustab koolikohustuse täitmisega seotud kulu 93 EUR/kuus. Kohus selgitab, et suuremad/kallimad ühekordsed ostud tuleb täisealisel lapsel oma vanematega enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära (nt tahvelarvuti ostmine või kallid koolitused/juhiload) ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puuduks ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostja huvidega. Lapsevanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna ja teha lisakulusid. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb täisealisel lapsel endal või lapsega koos elaval vanemal leida tahvelarvuti ostmiseks vahendeid. Kostja leiab, et klassiüritused ei ole koolikohustuse osaks, mistõttu selliseid kulusid ei saa pidada esmavajalikeks. Kohus loeb põhjendatud kulu 20 eurot kuus. - Kulutused riietele ja jalanõudele 45 eurot. Hageja toob esile koolikohustuse täitmise kulud 45 EUR/kuus. Hagejal tuleb osta riideid ja jalanõusid vajadusest lähtuvalt. Jalatseid ja riideid vajab hageja nii välis- kui sisetingimusteks, nii suveks- kui talveks kasutatavaid. Hageja igakuine vajadus riietele ja jalanõudele on 45 EUR/kuus. Kostja märgib, et kulutused riietele ja jalanõudele on liiga suured, võib osta ka kasutatud riided, mis on oluliselt odavamad. Kohus leiab, arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus laps vajab erinevaid riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast nii siseruumides kui välistingimustes, mistõttu on vaja hageja garderoobi sageli ka uuendada. Kulutused riietele ja jalanõudele tuleb pidada mõistlikuks kuluks 45 eurot kuus. - Muud kulutused 20 eurot. Hageja toob esile muud kulud 120 EUR/kuus. Hageja trennideks (ujumine) ja vaba aja veetmiseks tuleb teha kulutusi kõikidel eluperioodidel. Peamisteks kulutusteks on trenn, mille liikmemaks ühes kuus on 116,93 EUR (1250 NOK vahetuskursiga 1 EUR = 10,69 NOK) (lisa nr 12). Arvestades, et hageja suveperioodil ei treeni, tuleb treeninguteks kuluv summa korrutada 9 kuuga ja jagada 12 kuuga. Arvutus: 116,93 x 9 / 12 = 87,70 EUR. Lisaks raamatud, sünnipäevakingid koolikaaslastele, oma sünnipäeva tähistamine, kino ja teatrietendused, teemapargid jms, millele kulub keskmiselt 30-40 EUR kuus. Hageja vajadus treeningutele ja vaba ajaga seotud kulutusteks on kokku 120 EUR/kuus. 7 Kostja nimetatud kuluga ei nõustu. Kostja leiab, et trennid jms vaba aja kulu ei ole põhjendatud olukorras kus hageja ei saa ennast oma arvelt ülal pidada. Juhul, kui hagejal jääb aega trenniks ja raamatute lugemiseks, siis tuleb hagejale tööd leida, et ta saaks ise ennast ülal pidada. Kostja märgib, et kingitused kolmandatele isikutele ning pidutsemine ega muu meelelahutus ei saa olla vajalik elatise väljanõudmise mõistes. Kohus leiab, et ujumiskulu tõendab arve nr xxx (Lisa 12) summas 116,93 EUR ja jagades 116,93 EUR:12 kuuga teeb 9,7 eurot kuus. Arvestades, et lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, kinos ja teatris, jm üritustel, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Kohus peab põhjendatud vaba aja kuluks 20 eurot kuus.
7. Kokku on hageja põhjendatud kulu summas 300 eurot (eluasemekulud 55 eurot + toidukulu 100 eurot + transport 10 eurot + sidekulud 10 eurot + tervishoid (ravimid) 20 eurot + hügieenitarbed 20 eurot + kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 + riided ja jalanõud 45 + muud vältimatud püsikulutused 20), millest kostja kanda jääb 150 eurot.
8. Hagejal puudub kinnisvara, äriühing või muu vara, mille arvelt saaks ta ennast üleval pidada. Peale juhilubade omandamist tegi vanaema hagejale kingituse sõiduki IZ 412 riikliku numbrimärgiga xxx (lisa nr 1) näol, millel hageja hinnangul puudub väärtus.
9. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab.

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 11) asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada

§ 102

ja

§ 105lg 3 järgi tema varalist seisundit.

Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul

§ 102

lg 2 vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

1. Kostja kinnitas kohtule, et töötab P OÜ-s. Kostja ütlusi kinnitab palgatõend (lisa 1), mille kohaselt on kostja keskmine netopalk viimase 6 kuu jooksul 953,61 eurot. Kohtu tuvastatud andmetel kostjal puudub nii kinnisvara, transpordivahend kui ka väärtpaberid. Kostja on selgitanud, et tal on elatisevõlg ligikaudu 3300 eurot ning nõue on kohtutäituri käes. Peale võlgnevuste tasumist jääb kostjale kätte ca 270 eurot, mis kulub kostja enda ülalpidamiseks. Kostja elab oma elukaaslase (S T) korteris ning nendevahelisel kokkuleppel tasub kostja ainult kommunaalarvete eest. Kostja 8 eluaseme kulu on ca 120 eurot kuus, lisaks kulud toidule, tervishoiule, riietele, spordile, meelelahutusele ja elektrile.
2. Hageja ema töötab S R AS-is töötasuga 34 851,18 NOK (3455 EUR) kuus. J P töötasu kinnitab 15.12.2020 palgaleht. Hageja esindaja selgituste kohaselt korteris xxx toimus üleujutus ja korter muutus elamiskõlbmatuks. Ema maksis kinni 1600 eurot kindlustuskahjusid naabritele. Korter on hetkel antud üürile sellise summaga, mis katavad korterile tehtavaid kulusid ning ema sealt reaalset kasu ei saa.
3. Seega võttes arvesse hageja abivajaduse ulatust, mis on 300 eurot ning eeltoodud asjaolusid ja põhjendusi, leiab kohus, et põhjendatud on määrata kostja poolt tasutavaks igakuiseks elatise summaks 150 eurot. Siinkohal osundab kohus taaskord Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-119-15, mille kohaselt ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks ning tuleb eeldada, et täisealine laps hangib eluks vajalikud vahendid ise. Hageja esindaja kinnitusel hageja käib koolis kl 8.00-15.
4. Hagejal on vaba aega käia trennis ja lugeda raamatuid, hagejal on olemas juhiload ja sõiduk IZ 412 riikliku numbrimärgiga xxx. Kohus on seisukohal, et vaba aeg ning sõiduki ja juhilubade olemasolu annavad hagejale eelise tööd leida ka siis kui võimalik töökoht asub kodulinnast eemal.
5. Kohus mõistab elatise 150 eurot välja alates 23.11.2020 ning seda kuni hageja õpingute lõpetamiseni Gi Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb kanda E Pi arveldusarvele nr xxx. Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik osaliselt tühistatud 17.12.2021 TRK lahendiga 9