lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt olukorras, kus pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kogusummas 43 654,92 eurot, kuid vara, mille arvelt oma kohustusi täita, sisuliselt puudub. Avalduse kohaselt on võlgniku sissetulekuks peretoetus 120 eurot. Seega puudub võlgnikul ka selline arestitav sissetulek, mis annaks võimaluse lähiajal võlgu olulises määras vähendada. 6.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Asjas on kindlaks tehtud, et võlgnikul puuduvad tõenäoliselt vahendid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid. Samas on võlgnik esitanud avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb
lg 1 nimetatud alus (olukord, kus menetlus peaks lõppema raugemisega, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks). Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks ilmset alust tulenevalt
lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu 2 asjaolu
Tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo esinemist. 7. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
8. Kooskõlas
lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21.01.2022 kell 13.00 toimumiskohaga Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja saalis nr 1 (Lossi 4a, Kuressaare). 9.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 10.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta.
23 lg 4 sätestab, et kui pankrot kuulutatakse välja
lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis kehtib tasu määramise ajal, on 584 eurot. 11. Ajutine haldur taotleb tasu 8,25 töötunni eest, millest moodustub tasu 544,50 eurot ja lisandub käibemaks 108,90 eurot, kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 653,40 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Seega kohus määrab ajutise halduri tasuks 653,40 eurot koos käibemaksuga.
lg 11 kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus määrab ajutise halduri tasu summas 653,40 eurot (sh käibemaks) hüvitamisele riigi vahenditest. 12. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et avaldaja enda menetluskulud (sh riigilõiv) tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta tema kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.