← Eesti

2-17-5518/10

Obsah (5)§ 146§ 1451§ 142§ 147§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-17-5518 Tsiviilasi T.G. hagi JUEV Grupp

) § 146 lg 1 ja § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt lõppes nõude aegumistähtaeg

  1. veebruaril
  2. Kuna nõue on aegunud, võib hageja keelduda oma kohustuse täitmisest.
  3. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tahtlikult, mistõttu kohaldub

§ 146lg-s 4 sätestatud 10aastane aegumistähtaeg ja nõue ei ole aegunud.

Arvestades võla suurust ei saa hageja lepingurikkumist pidada hooletuseks või raskeks hooletuseks, vaid see oli tahtlik. Hageja rikkumise tahtlikkusele viitab ka asjaolu, et ta esitas kohtule hagi nõude aegumise tuvastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 3. Hageja on esitanud nõude, milles palub tuvastada kostjale kuuluva hageja vastu suunatud nõude aegumine. Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes tuvastushagiga. Kohtu hinnangul on hagejal kui lepingu järgi kohustatud isikul tuvastushuvi, tuvastamaks kohustuse aegumist, kuivõrd kostja, kellele lepingust tulenev nõue on loovutatud, on nõudnud hagejalt kohustuse täitmist ja vaielnud vastu sellele, et nõue on aegunud. Kostja on esitanud väite, et nõue on pandiga tagatud. Kohtu hinnangul, ei ole see asja lahendamisel tähtis. Õige on küll kostja viide, et

§ 1451

lg 1 kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Samas võib

§ 142

lg 1 teise lause kohaselt aegumise korral võlgnik keelduda nõude rahuldamisest oma muu vara arvel, mistõttu ei ole hageja tuvastushuvi välistatud isegi juhul, kui nõue on tagatud pandiga. 4. Kohustus, mille aegumist hageja soovib tuvastada tuleneb hageja ja OÜ Credit Union sõlmitud krediidiliinilepingust. Tegemist on seega tehingust tuleneva nõudega. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 kohaselt kolm aastat.

§ 146

lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult. Pooled vaidlevadki peamiselt selle üle, kas hageja rikkus laenu tagastamise kohustust tahtlikult või mitte. Kohustuse tahtliku rikkumisega

§ 146

lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub

§ 146

lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades

§ 146lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16.

septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, millest võiks järeldada seda, et hageja rikkus kohustust tahtlikult. Nagu märgitud, siis seda ei saa järeldada asjaolust, et hageja kohustust ei täitnud. Samuti ei näita hageja tahtlust kohustuse rikkumisel asjaolu, et ta on esitanud praeguse hagi kohtusse. Seega kohaldub kohtu hinnangul

§ 146lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg.

Kohus märgib, et kostja

  1. juuni
  2. a menetlusdokumendis viidatud

§ 146

lg 5 ei ole praeguses vaidluses asjakohane säte, kuivõrd vaidlusalune nõue ei ole suunatud kinnisomandi üleandmisele, kinnisasja asjaõigusega koormamisele, asjaõiguse üleandmisele või lõpetamisele või asjaõiguse sisu muutmisele. 2 5.

§ 147lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.

Lepingu kohaselt on laenu tagastamise kuupäevaks kokku lepitud

  1. veebruar
  2. Seega algas aegumistähtaeg
  3. veebruaril
  4. Asjas ei ole pooled esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et aegumine on vahepeal katkenud või peatunud. Seega möödus aegumistähtaeg
  5. veebruaril 2015 kell 24.00 ning kostjale kuuluv krediidiliinilepingust tulenev nõue on praeguseks aegunud.

§ 144

kohaselt on koos põhivõlaga aegunud ka kõrvalkohustustest tulenevad nõuded, st intressi- ja viivisenõue. Seega tuleb hagi rahuldada. 6. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 2700 eurot ja esindajakulu 495 eurot. Esindaja ajakulu on 2,75 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu põhjendatud. Samas ületab esindaja tunnitasu suurus oluliselt keskmist õigusabi tunnihinda. Kohtu hinnangul tuleb lugeda põhjendatud esindajakuluks 396 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3096 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.