Obsah (23)

§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 158§ 162§ 146§ 143§ 65§ 15§ 23§ 132§ 124§ 157§ 163§ 28§ 165§ 169§ 170§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi R.K. (pankrotis) pan

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja 1.

C.E.A. (rk XXX)

1. J.P. (ik XXX) Saamata nõue € 653,78 Jaotise % 4,59% 208,31 1,46%
2. J.R. (ik XXX) 21,10 0,15%
3. Holm Bank AS (rk 14080830) 1 625,84 11,41% Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks Saaja: Julianus Inkasso OÜ, XXX Viitenumber: XXX Saaja: J.P, XXX Selgitus: R.K. 'a pankrotimenetluses tunnustatud täituri tasud täiteasjades XXX; XXX; XXX Saaja: J.R, XXX või XXX Selgitus: R.K. 'a pankrotimenetluses tunnustatud täituri tasud täiteasjades XXX; XXX Saaja: Holm Bank AS, XXX Viitenumber: XXX Tsiviilasi 2-21-6083
4. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (rk 70000349) 11 745,96 82,40% Saaja: Maksu- ja Tolliamet, XXX või XXX või XXX või XXX Viitenumber: XXX Kokku: 14 254,99 100,00% III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 3): Võlausaldaja 1.

Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Kokku Saamata nõue € 866,29 Jaotise % 100,00% 866,29 100,00 Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks Saaja: Julianus Inkasso OÜ, XXX Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihaldur Küllike Mitti tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku koos käibemaksuga 831,60 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Pankrotihalduri tasu 196,81 eurot, sh käibemaks 32,80 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
3. Anda R.K. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri hüvitamiseks riigi vahenditest summas 634,79 eurot, sh käibemaks 105,80 eurot. tasu
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Küllike Mitti pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 634,79 eurot, sh käibemaks 105,80 eurot, OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr XXX.
5. Kinnitada pankrotihaldur Küllike Mitti poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud R.K. (pankrotis) pankrotimenetluses summas 0,16 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.
6. Algatada R.K. (pankrotis, isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta R.K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada R.K. täitma usaldusisiku kohustusi ise.
2. Vangistuses viibides kehtib R.K. kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas, iga aasta
4. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele.
5. Kuni R.K. viibib vangistuses, tuleb võlgnikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. jaanuaril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve 2/13 Tsiviilasi 2-21-6083 teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada
7. jaanuaril
9. Pärast vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
10. detsembril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotistele.
11. Pärast R.K. vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta
12. juulil ja
13. jaanuaril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
14. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 16. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 3/13 Tsiviilasi 2-21-6083 17. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 09.06.
2. a määrusega välja R.K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti. Pankrotihaldur esitas 11.10.
3. a kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 13.10.
4. a määrusega.
5. 23.11.
6. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada R.K. (isikukood XXX ) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §’s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada R.K. pankrotimenetluse prognoositavad kulud summas 0,16 € (pangateenustasu); 3) määrata R.K. pankrotihaldurile tasu summas 735,00 €, millele lisandub käibemaks 147,00 €, kokku summas 882,00 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 4) jätta pankrotihalduri tasu summas 164,01 €, millele lisandub käibemaks 32,80 €, kokku summas 196,81 € R.K. pankrotivara kanda; 5) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu summas 570,99 €, millele lisandub käibemaks summas 114,20 €, kokku summas 685,19 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele XXX Swedbank AS’s; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) teha otsustus R.K. kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses; 8) R.K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel teeb haldur ettepaneku kohustada võlgnikku R.K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada R.K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi palub haldur määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel.

1. Kohus avaldas 01.12.
2. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus R.K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 22.12.
3. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
4. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 23.11.
5. a R.K. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud.
6. R.K. on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 27.12.
7. a esitas võlgnik kohtule nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. ARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 4/13 Tsiviilasi 2-21-6083 1.1.

R.K. nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara R.K. oli pankroti väljakuulutamise hetkel (09.06.2021.) teadaolevalt järgmine vara: 1) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS’s summas 15,38 €; 2) pankrotimenetlusega seoses on nõuete rahuldamise katteks deponeeritud rahalised vahendid vanglasisesel isikukontol summas 0,00 €. 3) äriühingute osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 4) pensionikontol nr XXX registreeritud 88,784 Luminor A Pensionifond osakut, mille väärtus seisuga 09.06.

1. moodustas NAV a´ XXX €, kokku summas 122,09 €. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ei otsusta ise neid pensioniosakuid tagasi võtta. R.K. ei ole esitanud avaldust pensioniosakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 5) maksude ettemaksed - puudusid; 6) nõuded teiste isikute vastu – andmed puudusid; 7) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 8) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 9) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 10) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 11) muu materiaalne vara – andmed puudusid; 12) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus. 1.
2. R.K. pankrotivara müügist laekumised Pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad. 1.
3. Andmed muude laekumiste kohta R.K. pankrotimenetluses Võlgnik on XXX rakendatud tööle ning saab töö tegemise eest ka väheldast tasu. Perioodil 09.06.2021.-23.11.
4. on XXX töötamisest võlgniku arveldusarvele kantud pankrotinõuete katteks 181,59 €. Muid laekumisi R.K. pankrotivarasse ei ole olnud. II Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 143lg 1 p 3) 2.1.

Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) R.K. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2.2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded R.K. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2.3. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146lg 1 p 2 ja § 147 alusel R.K.

pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 2.4. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) R.K. pankrotimenetluses ei ole. 5/13 Tsiviilasi 2-21-6083 2.5. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) Seisuga 23.11.2021.

(s.o. perioodil 09.06.2021.-23.11.2021.) ei ole R.K. pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 2.6. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) Seisuga 23.11.2021.

(s.o. perioodil 09.06.2021.-23.11.2021.) ei ole R.K. pankrotimenetluse läbiviimise kulusid pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 1¹.

Haldur lähtb töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 1¹ sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike.

§ 65

lg 11 ja lg 11¹ kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taotleb kohtult haldurile 10,5 töötunni eest 735 euro suuruse töötasu määramist (arvestusega 70 eurot tund). Taotlen tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 147,00 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 0,50 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 1,00 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,50 tundi - pangakonto käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, korralduse edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele 0,75 tundi - järelevalve võlgniku sissetulekute üle 0,25 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldusega, nõude kontrollimine ja analüüs 1,50 tund - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 2,50 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 1,00 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku 23.11.2021. ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,50 tundi -

§ 132

ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete koostamine 0,50 tundi -

§ 158

alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 1,50 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 € kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha 196,97 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel 6/13 Tsiviilasi 2-21-6083 edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ’le tasuda pankrotihalduri töötasu 164,01 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 32,80 eurot. Halduritasu ülekandel tuleb tasuda panga teenustasu summas 0,16 €. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa summas 570,99 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu summas 114,20 eurot on võimalik hüvitada riigi vahenditest. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) R.K.

pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik pankrotivara, samuti sissetulekud, millele pöörata märkimisväärseid sissenõudeid. Seega ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud ja andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 2 alusel Jrk nr Võlausaldaja 1 2 3 4 5 C.E.A.

(rk XXX) J.P. (ik XXX) J.R. (ik XXX) Holm Bank AS (rk 14080830) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (rk 70000349) Võlausaldajate nimekirjas nõude summa EUR 653,78 208,31 21,10 1 625,84 11 745,96 Rahuldatud nõude summa (EUR) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 14 254,99 0,00 Protsent tunnustatud nõudest (%) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel Jrk nr Võlausaldaja 1 Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Võlausaldajate nimekirjas nõude summa EUR 866,29 866,29 Rahuldatud nõude summa (EUR) 0,00 0,00 Protsent tunnustatud nõudest (%) 0,00 IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) R.K.

pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole R.K. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) R.K.

pankrotivaras ei ole müümata müügikõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilimiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus 7/13 Tsiviilasi 2-21-6083 kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastas haldur osaliselt ka käesolevas aruandes. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) valmistas ette, viis läbi ja protokollis võlausaldajate üldkoosolekuid (30.06.2021. ja 23.11.2021.); 2) koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 4) suhtles Riigi Tugiteenuste Keskusega võlgniku isikukontole laekunud rahaliste vahendite pankrotivarasse saamiseks; 5) pidas arvestust võlgniku sissetulekute üle, 6) selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Võlausaldajate Rahuldamata nr nimekirjas nõude nõude summa summa EUR (EUR) 1 C.E.A. (rk XXX) 653,78 653,78 2 J.P. (ik XXX) 208,31 208,31 3 J.R. (ik XXX) 21,10 21,10 4 Holm Bank AS (rk 14080830) 1 625,84 1 625,84 5 Eesti Vabariik (Maksu- ja 11 745,96 11 745,96 Tolliameti kaudu) (rk 70000349) 14 254,99 14 254,99 Protsent tunnustatud nõudest (%) 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel Jrk nr Võlausaldaja 1 Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Võlausaldajate nimekirjas nõude summa EUR 866,29 866,29 Rahuldamata nõude summa (EUR) 866,29 866,29 Protsent tunnustatud nõudest (%) 100,00 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) R.K.

’a pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud aruandes.

X Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) R.K.

teadaolevate võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on tema täitmata võlakohustused tekkinud üldjuhul viimase 15 aasta jooksul ja tema suhtes toimuvad sundtäitmised on olnud 8/13 Tsiviilasi 2-21-6083 suhteliselt edutud. Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi (sh. narkootikumidega seotud kuriteod), millega on kaasnenud kahju, rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajalised vabaduskaotuslikud karistused kindlasti ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms. sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma võlakohustuste täitmisse. Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Haldur on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 157p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

5.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

6.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

1. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittiga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning R.K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
2. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses, vaid muu asjaolu.

9.

§ 165lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest R.K.

pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu 10.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 9/13 Tsiviilasi 2-21-6083 11.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 735 eurot, millele lisandub käibemaks 147 eurot, kokku 885 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Halduril on töötunde olnud 10,
4. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 685,19 eurot, sh käibemaks 114,20 eurot. Pankrotihalduri tasu 196,81 eurot, sh käibemaks 32,80 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. 14.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 10,5 töötunni eest on 693 eurot (10,5 × 66), millele lisandub käibemaks 138,60 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Mitti taotluse osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 831,60 eurot, sh käibemaks 138,60 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 17. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot.

1. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning R.K. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 634,79 eurot, sh käibemaks 105,80 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le 10/13 Tsiviilasi 2-21-6083 Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 196,81 eurot, sh käibemaks 32,80 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel.
2. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega kaasnevad prognoositavad kulud summas 0,16 eurot - pangateenustasu. Kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks ning kinnitab R.K. (pankrotis) pankrotimenetluses prognoositavad kulud summas 0,16 eurot. Kulu kanda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 20.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 21. R.K. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

27.12.2021 a esitas võlgnik kohtule nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 22. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole R.K. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnik on XXX olnud rakendatud tööle ja saanud pankrotimenetluse jooksul töötasu kokku summas 181,59 eurot. Võlgnik XXX kinnipidamisasutuses alates XX.XX.XXXX ja tema prognoositav vabanemise aeg on XX.XX.XXXX. Tulenevalt

§ 175

kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat, kuid tulenevalt

175 lg 51 võib kohus pikendada menetlust seitsme aastani menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat jaanuaris 2027 ja seitse aastat jaanuaris 2029 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R.K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. 23. Kohus selgitab täiendavalt, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus otsustab selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 24.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 23.11.2021 korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.

1. Kohus leiab, et R.K. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab R.K. täima usaldusisiku kohustusi R.K. kohustustest vabastamise menetluses.
2. Kohus kohustab R.K. vangistuses viibimise ajal esitama kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
4. juulil ja
5. jaanuaril) kohtule aruandeid. R.K. vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete 11/13 Tsiviilasi 2-21-6083 katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Esimene aruanne tuleb esitada
6. jaanuaril
8. Vangistuses viibides kehtib R.K. kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
9. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. detsembril).
2. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
3. R.K. on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
4. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas, iga aasta
5. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. 31.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 32.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 33.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 12/13 Tsiviilasi 2-21-6083 34.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 35.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 36.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 13/13