Obsah (14)

§ 178§ 190§ 550§ 176§ 177§ 659§ 654§ 651§ 478§ 663§ 661§ 660§ 180§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. august 2020. a Tsiviilasja number 2-11-33780 Tsiviilasi

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Nadežda Narvet (hageja) esitas
2. juulil
3. a hagi OÜ Astravia, Farhat Gusseinovi (kostja) ja Tatjana Gusseinova vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 162 242 eurot 55 senti ja sissenõutavaks mutuunud viivise 27 620 eurot 39 senti.
4. veebruari
5. a menetlusdokumendi kohaselt on lisaks N. Narvetile hagejaks ka XXXX surnud Juri Ševjakov (I kd, tl 68).
6. juuli
7. a istungil andis maakohus hagejale tähtaja hageja esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks või taotluse esitamiseks kolmandate isikute kaasamiseks.
8. juuli
9. a hagiavalduse allkirjastasid lisaks hagejale Galina Mihhaiskaja, Grigori Ševjakov, Aleksei Ševjakov ja Mihhail Ševjakov.
10. aprilli
11. a hagi täpsustuse kohaselt palusid hagejad mõista välja kostjatelt T. Gusseinovalt ja F. Gusseinovilt solidaarselt kahju 60 500 eurot. Kostja OÜ Astravia on
12. märtsil
13. a registrist kustutatud.
14. aprilli
15. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt on G. Mihhaiskaja, G. Ševjakov, A. Ševjakov ja M. Ševjakov oma nõudeid hagejale loovutanud. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahju 57 941 eurot 29 senti. Viru Maakohus rahuldas hagi
16. novembri
17. a otsusega (V kd, tl 200–208) osaliselt, mõistis F. Gusseinovilt ja T. Gusseinovalt solidaarselt hageja kasuks välja 56 393 eurot 29 senti ning jättis menetluskulud F. Gusseinovi ja T. Gusseinova kanda. F. Gusseinov ja T. Gusseinova esitasid maakohtu otsuse peale 2 apellatsioonkaebust. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
18. septembri
19. a otsusega F. Gusseinovi ja T. Gusseinova apellatsioonkaebused ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja hagi T. Gusseinova vastu rahuldamata ning saatis hageja hagi F. Gusseinovi vastu maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus
20. oktoobril
21. a. 3 Viru Maakohus lõpetas
22. novembri
23. a määrusega tsiviilasjas menetluse hageja nõudes OÜ Astravia vastu nõudest loobumise tõttu. Viru Maakohus jättis
24. märtsi
25. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
26. augusti
27. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse, tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis F. Gusseinovilt välja N. Narveti kasuks 46 060 eurot 29 senti ning jättis 80% menetluskuludest F. Gusseinovi kanda ja 20% menetluskuludest N. Narveti kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega
28. novembril
29. a.
30. Maakohus andis
31. detsembri
32. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade ning seisukohtade vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta esitamiseks. Hageja
33. detsembri
34. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3150 eurot 2 senti. Kostja
35. detsembri
36. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 3622 eurot 60 senti. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele, milles palus tühistada maakohtu
37. detsembri
38. a otsustus anda menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva kohtunõude kättesaamisele järgnevast päevast arvates, jätta hageja
39. detsembri
40. a tasu taotlus läbi vaatamata ja tähelepanuta, lahendada hageja
41. septembri
42. a tasutaotlus Tartu Ringkonnakohtu poolt, jätta rahuldamata hageja riigi õigusabi osutaja tasutaotlused maakohtus riigi õigusabi osutamise eest 840 eurot ületavas osas, jätta kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 190 lg 7 hageja riigi õigusabi tasu välja mõistmata või mitte mõista seda välja maakohtu menetluse osas suuremas summas kui 224 eurot, välja mõista hagejalt riigituludesse kostja riigi õigusabi tasust 724 eurot 52 senti. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus rahuldas
2. märtsi
3. a määrusega hageja esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi
4. aprilli
5. a taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks täielikult ning
6. märtsi
7. a,
8. mai
9. a,
10. veebruari
11. a ja
12. augusti
13. a taotlused osaliselt. Maakogus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks riigi õigusabi tasu ja kulu suuruseks kokku 1596 eurot (koos käibemaksuga). Viru Maakohus jättis
14. märtsi
15. a määrusega kostja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata ja kohtu menetluskulude nimekirja esitamise nõude tühistamata. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja menetluskulu 724 eurot 52 senti. Maakohus rahuldas kostja taotluse osaliselt ja vähendas riigituludesse välja mõistetavat summat. Maakohus andis kostjale võimaluse tasuda menetluskulud riigile osadena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mõistis kostjalt välja riigituludesse menetluskulud summas 1245 eurot 20 senti, määrates, et see tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 311,30 eurot) iga kuu
16. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb teha hiljemalt
17. aprillil
18. a. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu poolt riigi õigusabi tasu ja kulude taotluste lahendamata jätmine põhjuseks lugeda neid hilinemisega esitatuks. Hagejale on esindaja määratud
19. juulil
20. a. Riigi õigusabi osutaja on esitanud tasu taotlusi
21. aprillil
22. a,
23. juunil
24. a,
25. mail
26. a,
27. detsembril
28. a,
29. veebruaril
30. a ja
31. augustil
32. a. Maakohus jättis tasutaotlused lahendamata. Kostja esindaja esitas samuti tasutaotlused, mis on kohtu poolt lahendatud. Ringkonnakohtu lahendiga oli kindlaks määratud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus on lahendanud ka kostja esindaja tasutaotlused, samas 4 on hageja esindaja
33. augusti
34. a tasutaotlus jäänud lahendamata. Seega terve menetluse ajal on hageja esindaja esitanud tasutaotlusi, millest kohus (ringkonnakohus) on lahendanud ainult
35. detsembri
36. a taotluse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud hagiavalduse koostamise kulu 138 eurot 2 senti ning kohtuistungiks kliendi ettevalmistamine 72 eurot kantud enne esindaja määramist ning on tõendamata. Hagejale on antud nii menetlusabi kui riigi õigusabi. Maakohus on
37. märtsi
38. a (maakohtu määruses ekslikult märgitud
39. veebruari
40. a) määrusega määranud kindlaks õigusabikulude suuruse, milleks on 1596 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu poolt kindlaks määratud tasu 192 eurot, seega kokku 1788 eurot. Hageja on ringkonnakohtus tasunud riigilõivu 225 eurot. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel 8308 euro 51 sendi ulatuses. Menetlus on olnud pikaajaline, menetluse kestel on korduvalt täpsustatud nõude suurust ja menetlusosalisi. Lõplikuks hagihinnaks oli 57 941 eurot 29 senti, millelt tuli tasuda riigilõivu 1100 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 3113 eurot (1788+225+1100), millest kostjal tuleks hüvitada 80% summas 2490 eurot 40 senti.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kostja on esitanud taotluse väljamõistetava summa vähendamiseks

§ 190lg 7 alusel.

Maakohus leidis, et kuna menetluse kestel on hageja esitatud nõuetest ühe kostja vastu loobunud ja teise kostja vastu on jäänud nõude rahuldamata, kusjuures tegemist oli kaaskostjatega, siis on põhjendatud vähendada riigile välja mõistetavat summat. Samas leidis maakohus, et ei ole põhjendatud seda vähendada kolmandiku võrra. Maakohus leidis, et põhjendatud on vähendada summat poole võrra ja lõplikuks summaks kujuneb 1245 eurot 20 senti. Kostja majanduslikku olukorda arvestades tuleb kostjale anda võimalus tasuda menetluskulud riigile nelja võrdse osamaksena (4 x 311,30 eurot) hiljemalt

1. juuliks
2. a. Kohtu poolt on hüvitatud kostja esindaja õigusabikulud 3622 eurot 60 senti. Jõustunud lahendi alusel tuleb hagejal hüvitada 20% kostja menetluskuludest, s.o 724 eurot 52 senti. MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja esitas maakohtu
4. märtsi
5. a ja
6. märtsi
7. a määruste peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
8. märtsi
9. a määrus osas, milles maakohus määras Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku 1596 eurot. Teha asjas uus määrus, millega määrata Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku summas kuni 1026 eurot ning jätta vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi
10. detsembril
11. a maakohtule esitatud taotlus läbi vaatamata. Kostja palub tühistada maakohtu
12. märtsi
13. a määrus osas, milles jäeti kostja vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata ja kohtu menetluskulude nimekirja esitamise nõue tühistamata ning mõisteti kostjalt riigituludesse menetluskulud summas 1245 eurot 20 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 311,30 eurot) iga kuu
14. kuupäevaks, esimene osamakse tuleb teha hiljemalt
15. aprillil
16. a. Kostja palub jätta kostjalt menetluskulud riigituludesse välja mõistmata või mõista need välja summas kuni 1017 5 eurot 20 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena 4 kuu jooksul (4 x 254,30 eurot). Esimene osamakse tuleb teha kohtumääruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Määruskaebuse kohaselt on kostja õigustatud vaidlustama
17. märtsi
18. a määrust, kuivõrd selle määrusega kindlaks määratud hageja riigi õigusabi tasu ja kulud mõisteti kostjalt
19. märtsi
20. a määrusega välja. Kui
21. märtsi
22. a määrusega kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu väheneb, on alust mõista kostjalt riigi kasuks menetluskuludena väiksem summa. Maakohus jättis menetluse ajal kehtinud riigi õigusabi tasu ja kulu piirmäära tähelepanuta. Kohtumenetluse lõppemise seisuga, s.o
23. märts
24. a, kehtinud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (kord) § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja

§ 550

lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes.

1. märtsi
2. a määruses puuduvad mistahes põhjendused, miks maakohus piirmäära ei järginud ja mõistis riigi õigusabi osutanud advokaadile välja suurema summa. Määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kohaldanud korra § 2 lg-t 1, s.t tasu piirmäära suurendanud.

§ 176

lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seeläbi oli võimalik tähtaeg anda üksnes enne kohtuotsuse tegemist. Käesoleval ajal oli kohtuotsus juba tehtud ning puudus võimalus andmaks menetlusosalistele uut tähtaega 13. detsembril 2019. a menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohtul oli tulenevalt

§ 177

lg-st 2 pädevus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seda sai teha üksnes

1. veebruaril
2. a ja
3. augustil
4. a kohtule esitatud menetluskulude nimekirjade ja taotluste suhtes. Maakohus jättis põhjendamatult kostja vastuväite rahuldamata. Ekslik on maakohtu arusaam, et vastuväite kohaselt on hageja esitanud hilinemisega menetluskulude taotlused. Kostja oli vastuväites seisukohal, et hilinemisega ei olnud esitatud mitte tasutaotlused vaid korra § 2 lg 1 sätestatud riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlus suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu üle piirmäära. Seeläbi saanuks maakohus riigi õigusabi tasu taotlused rahuldada üksnes piirmäära ulatuses, s.o kokku 816 eurot (500 eurot + kohtuistungitel osalemise eest tasu 180 eurot + käibemaks). Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 7 pooltundi, s.o 240 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on eksinud, kuna 7 pooltunni tasu on 175 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 210 eurot. Seeläbi kokku kahes kohtuastmes olnuks riigi õigusabi tasu 1218 eurot (816+192+210). Maakohus leidis, et kokku moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 3113 eurot (1788+225+1100), millest kostjal tuleks hüvitada 80% summas 2490 eurot 40 senti. Kuivõrd kostja hinnangul ei moodusta riigi õigusabi tasu mitte 1788 eurot vaid 1218 eurot, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 2543 eurot (1218+225+1100), millest 80% on 2034 eurot 40 senti. Maakohus leidis, et nimetatud summat on põhjendatud vähendada poole võrra. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 1017 eurot 20 senti (2034,40/2). Kostja palub võimalusel vabastada ennast täielikult menetluskulude tasumisest

§ 190lg 7 alusel majanduslikust seisundist tulenevalt.

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. 6 Vastuse kohaselt seletas hageja esindaja piirmäära ületamise põhjusi ja palus kohtul suurendada piirmäära. Piirmäära suurendamine arvestades menetluse kestust (alates aastast 2011), vaidluse keerukust (tegemist on juhatuse liikmelt kahju väljanõudmisega, mis ei ole tavaline hagi ese) ja menetlustoimingute mahtu on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus määras kohtunõudega menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskulude nimekiri oli esitatud tähtaegselt AET-i kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu
3. märtsi 2020 määruse kostjalt väljamõistetava menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse (

§ 659

, § 657 lg 1 p 2), millega mõistab kostjalt riigi kasuks välja menetluskuluna 946 eurot 40 senti, mis tuleb tasuda 4 võrdse osamaksena summas 236 eurot 60 senti 4 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Osamaksed tuleb teostada iga kuu 22. kuupäevaks. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 659

kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust osas, millega maakohus määras hagejalt väljamõistetava menetluskulude suuruse ning mõistis menetluskulu hagejalt riigi kasuks välja. Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (

§ 478lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).

1. Kostja esitas määruskaebuse nii
2. märtsi
3. a, kui ka
4. märtsi
5. a määruse peale. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, millise maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus on ringkonnakohtus menetluses. Maakohtu
6. juuli
7. a kaaskirja kohaselt edastas maakohus

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule kostja määruskaebuse üksnes 27.

märtsi

1. a määruse osas. Tsiviilasja materjalides puudub maakohtu seisukoht kostja määruskaebuse osas
2. märtsi
3. a määruse peale.

§ 661

lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.

§ 663

lg 1 ja lg 5 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. Kuigi seadus ei näe ette, et maakohus peab määruskaebuse menetlusse võtmise või selle rahuldamata jätmise kohta eraldi määrust tegema, ei nähtu antud asjas maakohtu seisukohta kostja määruskaebuse 26. märtsi 2020. a osas. Puudub ka määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus (

§ 663lg 2).

Ka vastaspoole seisukohta on maakohus küsinud üksnes

1. märtsi
2. a määruse peale esitatud 7 määruskaebuse osas. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul võtta seisukoht kostja määruskaebuse
3. märtsi
4. a määruse peale osas. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal puudub õigus vaidlustada maakohtu
5. märtsi
6. a määrust, millega maakohus määras kindlaks hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude rahalise suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik kooskõlas riigi õigusabi seadusega ei näe ette, et menetlusosaline, kellele on määratud esindaja riigi õigusabi korras, saab vaidlustada määrust, millega maakohus määras kindlaks riigi õigusabi korras määratud esindajale tasu (Riigikohtu
7. märtsi
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul, kui riigi õigusabi saanud menetlusosalisel ei ole õigust vaidlustada määrust, millega maakohus määras kindlaks riigi õigusabi korras määratud esindajale tasu, ei saa sellist õigust olla ka teiselt menetlusosalisel, kellelt nimetatud tasu tulenevalt menetluskulude jaotusest hiljem välja mõistetakse.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kostja ei ole

1. märtsi
2. a määrusega puudutatud menetlusosaline. Menetlusosaline saab määruse peale, millega menetlusosaliselt mõisteti riigi kasuks välja hüvitamisele kuuluv õigusabikulu, määruskaebuse esitada

§-s 179 sätestatud juhul. Seega on ringkonnakohtu menetluses praegu kostja määruskaebus üksnes

1. märtsi
2. a määruse peale.
3. Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suurust eelkõige põhjusel, et maakohtul puudus õigus määrata uut täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks, maakohus jättis tasu piirmäära kohaldamata ja tasu suurendamise taotlus oli esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus selgitab, et kuna riigi õigusabi tasu reguleerib eriseadus, ei ole menetluskulude jaotuse regulatsioon ja sealhulgas kostja poolt viidatud

§ 176lg 2 ja § 177 lg 2 asjakohased.

Riigi õigusabi tasu üle otsustakse menetluskulude jaotusest eraldi (

§ 180

lg 4, § 190), seetõttu ei takista asjaolu, et menetluskulude jaotus otsustatakse lõpplahendis, riigi õigusabi tasu kohta määruse tegemist (Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-16690, p 24). Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendatult kostja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 22 lg-te 1-3 kohaselt esitab advokaat tasu taotluse riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. RÕS § 22 lg 7 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu advokaadi taotlusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. RÕS § 23 lg 1 järgi määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Hagejale anti Viru Maakohtu
3. juuli
4. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejat esindas advokaat Andrei Matvejev. Esindaja esitas tasu taotlused menetluse jooksul mitmel korral, s.o
5. aprillil
6. a (III kd, tl 61–65),
7. märtsil
8. a (IV kd, tl 179–180),
9. mail
10. a (V kd, tl 178–179),
11. detsembril
12. a (VI kd, tl 30),
13. veebruaril
14. a menetluskulude nimekiri (VII kd, tl 14) ja
15. augustil
16. a (VII 8 kd, tl 47). Seega on esindaja taotlused esitatud tähtaegselt. Kohtud jätsid tasutaotlused, v.a ühe, menetluse kestel lahendamata. RÕS § 381 kohaselt kui enne
17. aasta
18. augustit osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele RÕS
19. aasta
20. augustil jõustunud redaktsiooni § 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda. Seega tuleb kõikide hageja esindaja taotluste puhul tasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda justiitsministri
21. juuli
22. a määrusega nr 16 kehtestatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast“.
23. Riigi õigusabi osutamisel on seadusega kehtestatud tasu suuruse piirangud. Kostjale anti
24. oktoobri
25. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt menetluskulud, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Hageja esindaja esitas viimase tasu taotluse 8. augustil 2019. a. Selle esitamise ajal kehtinud korra § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja

§ 550

lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Erineva suurusega piirmäärad kehtisid ka eelneva menetluse jooksul. Seega võis ringkonnakohtu hinnangul kostja eeldada, et temalt riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmisel ei tohiks väljamõistetav tasu ja kulu ületada seadusega kehtestatud piirmäära. Hageja esindaja tasu taotlused on rahuldatud maakohtu menetluses teostatud toimingute eest kokku 1356 euro (koos käibemaksuga) ulatuses, sh tasu istungil esindamise eest ning ringkonnakohtus teostatud toimingute eest kokku 432 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Seega ei ületa ringkonnakohtus teostatud toimingute eest määratud tasu kehtestatud piirmäära. Samas määratud tasu maakohtus teostatud toimingute eest on piirmäärast suurem. Vastavalt korra § 10 lg-le 3 ei ole piirmääraga hõlmatud kohtuistungitel osalemine. Ka määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud rahuldamata taotluse piirmäära ulatuses, millele lisandub istungitel osalemise tasu. Kokku taotles hageja esindaja kohtuistungitel osalemise eest 280 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o

1. märtsil
2. a,
3. märtsil
4. a,
5. mail
6. a,
7. jaanuaril
8. a ja
9. mail
10. a istungitel osalemise eest.
11. märtsi
12. a tasu taotlust lahendades märkis maakohus, et kohtuistung kestis taotluses märgitud 2 tunni asemel pool tundi ning vähendas sellest tulenevalt ka advokaadile määratava tasu suurust. Ülejäänud osas on taotluses märgitud ajakulu sama, mis istungite tegelik kestus, seega on istungitel osalemise eest taotlused põhjendatud 220 euro ulatuses. Määruskaebusest ei selgu, miks peaks istungite eest arvestama vaid 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Eespoolöeldust tulenevalt ning kehtestatud piirmäära arvestades on riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks maakohtu menetluses, mis tuleb menetluskulude jaotusest tulenevalt jätta kostja kanda, 720 eurot (500+220), millele lisandub käibemaks, s.o tasu ja kulud koos käibemaksuga 864 eurot. Kostja märkis määruskaebuses õigesti, et maakohus on
13. märtsi
14. a määruses hageja esindaja apellatsioonkaebuse koostamise kulu hinnates teinud arvutusvea. Maakohus märkis, et 9 apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 7 pooltundi, märkides seejärel, et rahaliselt on see 200 eurot. Õige on määruskaebuse väide, et 7 pooltundi tasu on 175 eurot (7x25), s.o käibemaksuga 210 eurot. Põhjendatud ei ole mõista kostjalt arvutusveast tulenevalt suuremat summat olukorras, kus maakohus luges esindaja ajakulu põhjendatuks 7 pooltunni ulatuses pooltunni tasuga 25 eurot. Seega jääb kostja kanda hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud kokku kõigis kohtuastmetes 1266 eurot koos käibemaksuga (864+192+210).
15. Õige on määruskaebuse väide, et hageja esindaja ei ole menetluse jooksul taotlenud tasu suurendamist. Hageja esindaja esmakordselt palus suurendada tasu piirmäära korra § 2 lg 1 alusel
16. detsembri
17. a taotluses. Kostja leidis määruskaebuses, et taotlus tasu suurendamiseks on esitatud hilinemisega. Kord ega seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab esitama tasu suurendamise taotluse. Kohtu hinnangul tuleb aga esindajal esitada tasu suurendamise taotlus esimesel võimalusel, kui on aru saada, et tasu suurendamiseks esineb mõjuv põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja esindaja mõistma, et tasu suurendamiseks võib olla alust juba enne asja lõpplahendiga lahendamist. Vaidlust ei ole, et hageja esindaja ei ole enne
18. detsembrit
19. a tasu suurendamist taotlenud. Seega oli kostjal ringkonnakohtu hinnangul olla õigustatud alus eeldada, et hageja esindaja tasu suurendamise taotlust ei esita. Seega tuleb kostjalt riigi kasuks hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmisel lähtuda sellest, mida kostja võis ette näha.
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmisel. Maakohus, määrates kostjalt väljamõistetava menetluskulude suuruse, jättis tähelepanuta, et hageja oli apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot. Kohus ei vabastanud hagejat riigilõivu tasumisest, vaid oli määranud riigilõivu tasumise ositi. Seega on riigilõiv hageja poolt tasutud ega kuulu kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele. Hagiavalduse esitamisel oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud ning selle väljamõistmine kostjalt riigi kasuks on põhjendatud. Eespoolöeldut arvestades on hageja menetluskulud, mis tuleb kostjalt välja mõista, hageja esindaja tasu 1266 eurot (koos käibemaksuga) ning riigilõiv 1100 eurot, s.o kokku 2366 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada 80% sellest, s.o 1892 eurot 80 senti. Maakohus leidis, et väljamõistetavat summat on põhjendatud vähendada pole võrra, seega tuleb kostjalt riigi kasuks mõista välja 946 eurot 40 senti.
21. Kostja palub jätta menetluskulud temalt välja mõistmata

§ 190lg 7 alusel või määrata nende tasumine 4 võrdse osamaksena.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult määranud menetluskulude tasumise ositi, arvestades kostja majanduslikku seisundit. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning muutis kostjalt väljamõistatavat summat, tuleb muuta ka osamaksete suurust ning maksetähtaegu. Kostjal tuleb menetluskulu summas 946 eurot 40 senti hüvitada 4 võrdse osamaksena summas 236 eurot 60 senti 4 kuu jooksul. Esimene osamakse tuleb kooskõlas

§ 179lg-ga 5 teha 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

Ülejäänud 3 osamakset tuleb teha järgneva kolme kuu jooksul iga kuu 22. kuupäevaks. Kostja esindaja palus lisaks kindlaks määrata riigi õigusabi tasu kostjale riigi õigusabi osutamise eest määruskaebuse menetluses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja vaidlusaluse määruskaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks esitatud taotlus tuleb jätta

§ 178lg 4 järgi rahuldamata.

Viidatud sätte järgi menetluskulude kindlaksmääramise 10 vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7750, p 17). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Riigikohtu lahendiga 03.03.2021 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a määrus ja
6. septembri
7. a määrus osas, millega jäeti rahuldamata vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus.
8. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus ning määrata temale hüvitatavaks riigi õigusabi tasuks ja kuluks 291 eurot 60 senti (sh käibemaks).
9. Rahuldada määruskaebus.
10. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. 11