← Eesti

2-21-10511/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10511 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.M.vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 8727,97 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Aktsiaselts 11919806; PlusPlus Capital; registrikood Hageja lepinguline esindaja: T.I. , e-post xxx Kostja: E.M. ; isikukood xxx, e-post xxx Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  4. Välja mõista E.M-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks E.M. ja Mogo OÜ vahel 07.09.
  5. a sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. xxx ja lisa nr. xxx alusel: 2.1 võlgnevus 8186,66 eurot, sh põhivõlg 4022,54 eurot, intressid 647,89 eurot, viivised 3481,23 eurot perioodil 31.05.
  6. a. – 02.07.
  7. a, sissenõudekulud 35 eurot; 2.2 viivis 41,40% põhinõudelt 4022,54 eurolt aastas alates 03.07.
  8. a kuni summani 541,31 eurot.
  9. Menetluskulud jätta E.M. kanda.
  10. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 800 eurot.
  11. Mõista E.M-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hageja menetluskulud kokku summas 800 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
  12. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  13. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  14. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 26.08.
  15. a esitatud hagiavalduse täienduses E.Mlt võlgnevuse väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Mogo OÜ ja E.M. vahel 07.09.
  16. a sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. xxx ning lisast nr. xxx. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mogo OÜ ja kostja lepingu, mille alusel Mogo OÜ liisis kostjale kapitalirendi vormis sõiduki. Lepingu kohaselt võimaldas Mogo OÜ kostjale kokku 5449,50 eurot. Kostja kohustus tasuma Mogo OÜ-le sõiduki omandamise eest maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema kõigi kostja kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Pooled leppisid maksegraafiku koostamise 2 meetodina kokku annuiteedi, so graafiku, milles väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ja intressimakse osa vastavalt vähenes. 11.09.
  17. a sõlmisid lepingupooled lepingu lisa nr. xxx, millega võimaldati osamakseid tasuda pikema perioodi jooksul ja suurendati summat 5 euro võrra. Kuivõrd kostja omapoolseid kohustusi ei täitnud, ütles Mogo OÜ kostjaga sõlmitud lepingu üles 30.05.
  18. a ning nõudis sõiduki tagastamist. Kostja sõidukit ei tagastanud. Mogo OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 02.07.
  19. a. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4022,54 eurot, intressid 647,89 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, viivised 3481,23 eurot perioodil 31.05.
  20. a. – 02.07.
  21. a ning viivis 41,40% põhinõudelt aastas alates 03.07.
  22. a kuni summani 541,31 eurot.
  23. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.08.
  24. a määrusega. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale muul viisil kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.10.
  25. a ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 21.10.2021, so 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 20 päeva, mis möödus 11.11.
  26. a. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud
  27. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  28. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
  29. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 euro ja õigusabikulu 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 920 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu 3 tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 300 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 800 (500 + 300) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 800 eurot.
  30. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
  31. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.