4-21-4410/8

4-21-4410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.

1. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-4410 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sisu Reeno Mätliku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.10.2021 otsuse peale väärtreoasjas nr. 2316,20,002701 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) REENO MÄTLIK, isikukood 38803135233; e-posti aadress: xxx, elukoht xxx, karistusregistri kohaselt kaks kehtivat kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 ja 132 p-st 2 kohus otsustas:
2. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2316,20,002701, s.o määratud karistuse määra osas.
3. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Reeno Mätlikut LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 600 eurot.
4. Rahatrahv 600 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 60 (kuuskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber
6. Rahuldada menetlusaluse isiku Reeno Mätliku kaebus osaliselt. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 4-21-4410 EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. Hirs on koostanud 25.10.2021 väärteoasjas nr. 2316,20,002701 otsuse selle kohta, et 05.05.2020.a kella 18:57 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Pärnu mnt (Tatari ja Liivalaia tn vahel), Kesklinna linnaosas juhtis R. Mätlik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt Liikluseseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega R. Mätlik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja karistas R. Mätlik LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o. 900.00 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
8. 17.11.2021 esitas R. Mätlik Harju Maakohtule kaebuse, mille kohus jättis 17.11.2021.a määrusega käiguta ja andis kaebajale võimaluse seda täiendada. 20.11.2021.a esitas R. Mätlik kaebuse täpsustuse. Esitatud kaebuse kohaselt menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tema suhtes tehtud otsusega kuna tema hinnangul on mõistetud rahatrahv liialt suur. Rahatrahv peaks olema määratud proportsioonis isiku võimega trahvi tasuda. Ta on töötu ja teda vaevavad terviseprobleemid. Tarvitab valu leevendamiseks retseptiravimeid. Üldkasuliku töö tegemine ei oleks välistatud. Määratud rahatrahvi tasumine käib üle jõu, soovib rahatrahvi minimaalses määras. 900-eurone trahv paneb teda majanduslikult veel raskemasse olukorda. On nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
9. 30.11.2021 esitatud kirjalikus seisukohas leiab kohtuväline menetleja, et R. Mätliku süüline käitumine LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse (LS) § 96 lg 2 sätestab, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Transpordiameti liiklusregistri 18.10.2021a. väljavõtte kohaselt puudub menetlusalusel isikul B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus alates 21.11.
10. Samuti ei ole isik esitanud ühegi teise Eestis aktsepteeritava riigi juhiluba. Seega puudus menetlusalusel isikul 05.05.2020 kell 18:57 õigus mootorsõidukit juhtida. Lisaks sellele on isik varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, viimati 01.07.2017 kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Tulenevalt ülaltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et R. Mätlik on nimetatud teo pannud toime teadlikult ja tahtlikult. Karistusregistri andmete põhjal on isikul mitmeid kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi, mis annavad aimdust, et isikul on raskusi keelunormidest kinnipidamisega. Kriminaalkaristus on muuhulgas süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimises, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud teo eest mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuivõrd isik pani katseajal toime juba uue kuriteo. Lisaks sellele mitmed väärteod, mis on toime pandud peale nimetatud kuritegusid. Seega võib järeldada, et isikut pole senised karistused mõjutanud piisavale õiguskuulekusele. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel muuhulgas toetunud 2/5 4-21-4410 Riigikohtu otsusele nr 3-1-1- 58-13, milles asuti seisukohale, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Menetlusalune isik ei ole kohtuvälises menetluses ning hiljem kaebuses kohtule avaldanud kahetsust enda poolt toime pandu suhtes. Arvestades, et isik suhtub oma tegudesse ja karistustesse ükskõikselt, määras kohtuväline menetleja karistuse, mis on keskmisest rangem, lootuses, et isik mõistab oma teo raskust, millele võib järgneda karmim tagajärg, kui varasemalt. Karistuse raskus peab olema objektiivselt õiglane mitte ainult riigi, vaid ka karistatava aspektist. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud 225 trahviühiku s.o. 900 euro suuruse rahatrahvi kohaldamine on põhjendatud ja seaduslik ning väiksemas määras rahatrahvi kohaldamine oleks põhjendamatu ning vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Maakohtule esitatud kaebuses on R. Mätlik viidanud, et määratud rahatrahv ületab igasuguse normaalsuse piiri ning paneb teda majanduslikult halba olukorda. Kohtuväline leiab, et selliste väidetega tahab kaebaja oma kannatuste põhjustajana näidata kohtuvälist menetlejat, kes sellise karistuse mõistis, jätmata sealjuures millegipärast täielikult tähelepanuta asjaolu, et majanduslikult raskemasse olukorda sattumise põhjustas just tema enda süüline käitumine. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on sellisele käitumisele järgnenud loogiline ja paratamatu tagajärg. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et kohaldatud karistus arvestab karistuse määramise alustega, Riigikohtu seisukohtadega ning süüdlase isikuga ning tuleb jätta muutmata. Kohtväline menetleja on nõus määratud trahvi ajatamisega. Samuti on kohtuväline menetleja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
11. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
12. Väärteoprotokolli (KVT lk 1) kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette seda, et ta juhtis 05.05.2020.a kella 18:57 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Pärnu mnt (Tatari ja Liivalaia tn vahel), Kesklinna linnaoss mootorsõidukit xxx reg nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVT lk 2) nähtub, et R. Mätlik kõrvaldati 05.05.2020 kell 19:02 sõiduki juhtimiselt kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja A. P ütluste (KVT lk 3) kohaselt olles 05.05.2020 patrullis koos abipolitseinik R. K ning oodates keelava fooritule taga Pärnu mnt ja Liivlaia tn ristmikul kella 18:57 ajal, tegi hall xxx trammiteed pidi möödapõike ees seisvatest sõidukitest. Sõidukiks oli xxx reg nr-ga xxx. Sõiduk peatati ning sõidukit juhtis R. Mätlik, kes oli kaine ning tunnistas, et ta pole omandanud vastava kategooria juhtimisõigust. Väärteomenetluse jätkamise määrusest 05.06.2020 (KVT lk 4) nähtub, et väärteomenetlust jätkati kuna tõendusteavet oli vaja täiendada ja väärteoprotokolli muuta. Transpordiameti liiklusregistri 3/5 4-21-4410 väljavõttest (KVT lk 8) nähtub, et R. Mätlikul puudub juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVT lk 9) nähtub, et R. Mätlik on 01.07.20217 juhtimiselt kõrvaldatud kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
13. Nimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et R. Mätlik juhtis 05.05.2020 kella 18:57 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Pärnu mnt (Tatari ja Liivalaia tn vahel) mootorsõidukit xxx reg nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega R. Mätlik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. R. Mätlik ei vaidlusta teo toimepanemist vaid leiab, et määratud karistus on liialt range ning palub mõista leebem karistus, välistatud ei ole üldkasuliku töö tegemine.
14. Kohus leiab, et R. Mätlik pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kavatsetuse vormis. Menetlusalusele isikul ei ole juhtimisõigust alates 21.11.2014 ehk väärteo toimepanemise ajaks puudus isikul juhtimisõigus 6 aastat. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Mätlikut on kriminaalkorras karistatud muuhulgas ka KarS § 4231 järgi mootorsõiduki juhtimise eest mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt. Samuti on menetlusalune isik varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega juhtis R. Mätlik 25.10.2021 väärteootsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit teades, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
15. LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on pidanud R. Mätliku süüd keskmiseks, kuid karistanud isikut LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 225 päevamäära ehk 900 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja põhjendades keskmisest rangema karistuse määramist asjaoluga, et vastavalt Riigikohtu seisukohale, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKKKo 3-1-1-58-13).
16. Kohus leiab, et kohtvälise menetleja poolt määratud karistus on siiski ülemäära range ja ei vasta isiku süü suurusele. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 201 lg 2 sanktsiooni keskmiseks määraks on 150 päevamäära ehk 600 eurot. Nõustuda tuleb kohtuvälise menetlejaga, et R. Mätliku suhtes kergendavad asjaolud puuduvad. R. Mätlik ei ole soovinud väärteoprotokolli ütluste lahtris anda sisulisi ütlusi ega oma süüd tunnistanud ja seda kahetsenud, samuti ei ole avaldanud kahetsust kohtuvälises menetluses ega ka kohtule esitatud kaebuses, seega puudub alus mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Siiski puuduvad ka raskendavad asjaolud, R. Mätlik ei põhjustanud oma tegevusega raskeid tagajärgi. Vaatamata asjaolule, et menetlusalust isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata süstemaatiliselt, on antud kriminaalkaristusest möödunud rohkem kui viis aastat. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas viidatud 01.07.2017 rikkumise ja käsiloleva teo vahele jäi kolm aastat. Nimetatud süüteo eest mõistetud arest on kantud ja karistus kustunud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et viimased väärteokaristused ei ole määratud liiklusalaste rikkumiste eest. Lisaks eeltoodule arvestab kohus asjaolu, et 05.05.2020 rikkumisest on 4/5 4-21-4410 möödunud poolteist aastat, mille jooksul R. Mätlik ei ole toime pannud uusi liiklusalaseid rikkumisi. Seetõttu võib kohtu hinnangul R. Mätliku karistada sanktsiooni keskmises määras, mis vastab isiku süü suurusele ja on piisav, et mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma.
17. Kuivõrd R. Mätlik avaldas esitatud kaebuses arvamust, et välistatud ei oleks ülkdasuliku töö tegemine, märgib kohus järgmist. Üldkasulik töö ei ole iseseisev karistusliik vaid KarS § 69 lg 1 alusel saab üldkasuliku tööd mõista vaid aresti asendamiseks. Arest on raskemaliigiline karistus, kui rahatrahv. Kuigi LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest on võimaliku karistusena ette nähtud arest, ei ole antud juhul võimalik menetlusalusele isikule karistusena aresti mõista ning mõistetavat karistust üldkasuliku tööga asendada, kuna kaebemenetluses ei ole võimalik süüdlase olukorda raskendada ehk talle raskemaliigilist karistust mõista. Kohus on karistusliigi valikul seotud kohtuvälise menetleja valitud kergema karistusliigi ehk rahatrahviga ja ei saa omal initsiatiivil muuta seda raskemaks.
18. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat. R. Mätlik on esitatud kaebuses põhjendanud rasket majandusliku olukorda asjaoluga, et tal puudub töökoht ja sissetulek. Samuti on tal xxx, mistõttu tarvitab regulaarselt ravimeid. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei vaidle vastu, kui kohus määrab trahvi tasumisele ositi. Kohtu hinnangul on määratud rahatrahvi ositi tasumise võimaldamine põhjendatud ning määrab mõistetud rahatrahvi 600 eurot KarS § 66 lg 2, 3 alusel tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena 60 eurot kuus.
19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus R. Mätlik kaebuse osaliselt ja teeb uue otsuse millega vähendab karistuse määra. Rahatrahv 600 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi kümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 60 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele märkides viitenumbri
20. /allkirjastatud digitaalselt/ 5/5