← Eesti

2-21-3862/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3862 Tsiviilasi A. P. hagi ML Novator OÜ vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, koondamishüvitise ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi Kostja ML Novator OÜ (pankrotis; 11935871), seaduslik esindaja X registrikood RESOLUTSIOON

  1. Jätta läbi vaatamata A. P. 11.03.2021 hagi ML Novator OÜ vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, koondamishüvitise ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks.
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  3. A. P. (hageja) esitas 11.03.2021 hagiavalduse ML Novator OÜ (pankrotis; kostja) vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, koondamishüvitise ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks.
  4. Harju Maakohus tegi 13.12.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-21-16830, millega kuulutas välja kostja pankroti. 1
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel.
  6. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Samas aga näeb TsMS § 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kui hagi on jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lg-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on PankrS § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Seega menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (Riigikohtu 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hageja hagi läbivaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg-st 3 ja PankrS § 43 lg-st 2, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulude jätmine kostja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
  7. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.