Obsah (4)

§ 170§ 177§ 1771§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17398 Kohtuasi AGA

) § 168 lg 1 p 10).

1. Harju Maakohus andis
2. jaanuari 2021 määrusega hagejale tähtaja kuni
3. jaanuarini 2021 osanike otsuse esitamiseks. Hageja palus
4. jaanuaril 2021 tähtaega pikendada kuni
5. veebruarini 2021, kuivõrd hageja osanike koosolek on kokku kutsutud
6. veebruariks
8. Harju Maakohus jättis
9. jaanuaril 2021 hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata.
10. Hageja esitas
11. veebruaril 2021 määruskaebuse. Hageja esitas koos määruskaebusega hageja osanike
12. veebruari 2021 koosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati heaks kiita
13. novembril 2020 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus.
14. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
15. märtsi 2021 määrusega Harju Maakohtu
16. jaanuari 2021 määruse ning saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Maakohtu määrus ja põhjendused
17. Harju Maakohus jättis
18. juuni 2021 määrusega hagi läbi vaatamata, tühistas
19. novembri 2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõud ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas

§ 170lg-le 2.

Maakohus tuvastas, et hagejal on kaks osanikku: vähemusosanik C ja enamusosanik Osaühing AGAL Invest ning põhikirja järgi annab iga 10 eurot osanikule ühe hääle. Hageja osanike 1. veebruari 2021 koosoleku protokolli kohaselt esindas Osaühingut AGAL Invest tema osanik Osaühing Kalbro enda juhatuse liikme C kaudu. Osanikku ei saa osaühingu osanike koosolekul esindada osaniku osanik, kui tal puudub seadusest või tehingust tulenev õigus osaühingu osaniku esindamiseks. Protokollist ei nähtu, et C oleks osalenud koosolekul Osaühingu AGAL Invest esindajana. Osaühingut AGAL Invest saab äriregistrisse kantud piirangu kohaselt esindada C üksnes ühiselt koos teise juhatuse liikmega, kelleks on kostja. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et C-l oli volitus Osaühingu AGAL Invest esindamiseks. Asjakohatu on hageja tuginemine

§ 177

lg-le 1, kuna säte piirab osaniku hääleõigust ega käsitle osaühingu ja tema osaniku juhatuse liikme vahelisi suhteid. Hageja osanike 1. veebruari 2021 otsus hagi esitamise heakskiitmiseks ja esindaja määramiseks on

§ 1771lg 1 järgi tühine, kuna rikuti oluliselt otsuse tegemise korda.

Koosolekul oli esindatud vähem kui pool osadega esindatud häältest (

§ 170lg 2).

Seetõttu puudus hagejal õigus hagi esitamiseks ning hageja nimel esitanud isikutel juhatuse liikmel C-l ja vandeadvokaat Ljudmila Tamaril puudus esindusõigus. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel ning märkis, et kui osanikud otsustavad tulevikus vastava nõude esitamise ja esindaja määramise, on hagejal õigus esitada hagi uuesti. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas
2. juunil 2021 määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohtul puudus õigus hinnata praeguse menetluse raames hageja esindusõigust heakskiitva dokumendi kehtivust. Hageja seadusliku esindaja C esindusõigus käesoleva vaidluse pidamiseks on hageja osanike
3. veebruari 2021 otsusega nr 4 heaks kiidetud ning osanike otsus on kehtiv kuni ei ole tuvastatud vastupidist. Hageja osanike otsus ei ole käesoleva vaidluse eseme ega alusega seotud tõend, et kohus asuks seda asja sisulise arutamise käigus hagi alusena hindama. 2 Juhul kui hageja esindusõigust kinnitava osanike otsuse kehtivuse kontroll oli lubatav, siis on maakohus otsuse tühisuse osas jõudnud ebaõigele järeldusele. Hageja viitas Riigikohtu
4. oktoobri 2008 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16 ning leidis, et kostja ei ole õigustatud isik osanike otsuse vaidlustamiseks. Kostja saaks otsust vaidlustada hageja juhatuse liikmena üksnes juhul, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus. Hageja osanike koosolek oli otsustusvõimeline. Hageja
5. veebruari 2021 osanike koosolekul osales osanik C (osa suurus 6,75%) 675 häälega ja osanik Osaühing AGAL Invest (osa suurus 93,25%), kelle nimel osales koosolekul Osaühingu AGAL Invest osanik Osaühing Kalbro 4662 häälega. Kohalolijate hääled kokku andsid üle poole koosolekul esindatud häältest (5337 häält). Isegi kui Osaühing Aleksi Vara oleks koosolekul osalenud, ei oleks ta saanud huvide konflikti olukorras päevakorra p-s 4 hääletada. Maakohus jättis tähelepanuta kostja hääleõiguse piirangu. Hageja viitas Riigikohtu
6. septembri 2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 13 ja
7. juuni 2021 otsusele kriminaalasjas nr 1-18-5732, p 60 ning leidis, et osanike kirjalikest tahteavaldustest piisab

§ 168lg 1 p-st 10 tuleneva eelduse täitmiseks.

C kui hageja osaniku nõusolek hagi esitamiseks oli olemas. Olemas on ka teise osaniku Osaühing AGAL Invest nõusolek, kuivõrd tema tahet juhatuse liikme vastu nõude esitamise kohta ja selle nõude üle peetavas vaidluses kannatanu esindaja määramise kohta saab väljendada Osaühingu AGAL Invest teine juhatuse liige C üksinda, hoolimata ühisest esindusõigusest. Kostjal ei olnud võimalik Osaühingut AGAL Invest kui hageja osanikku esindada tulenevalt hääleõiguse piirangust (

§ 177

lg 1), mida kohaldatakse kõigil juhtudel, kus hääleõiguse piirangule alluv isik teostab hääleõigust nende isikute eest, kellele endale hääleõiguse piirang ei laiene.

1. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
4. Määruskaebuse kohaselt ei oleks maakohus pidanud hindama hageja esindusõiguse kehtivust. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning menetlusosalisel on õigus nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Kostja palus vastuses hagiavaldusele jätta hagi läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu, kuna hageja osanikud ei ole vastu võtnud

§ 168lg 1 p 10 ettenähtud otsust tsiviilasja algatamiseks.

Hageja esindaja esindusõiguse osas kahtluse tekkimise tõttu pidi maakohus hageja esindaja esindusõiguse olemasolu kontrollima. 14.

§ 168

lg 1 p 10 sätestab, et nõukoguta osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramine kuulub osanike pädevusse. Kohtupraktika kohaselt võib osanike nõusolek juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks ja selles vaidluses esindaja määramiseks olla antud osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel seaduses sätestatud viisil, sh eraldi kirjalike tahteavaldustena (vt Riigikohtu 11. juuni 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-18-5732, p 60 ja 16. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 13). Maakohus pidi kontrollima, kas hageja osanikud on hagejale hagi esitamiseks nõusoleku andnud. 15.

§ 170

lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga pole ette nähtud suurema 3 esindatuse nõuet. Puudub vaidlus, et hageja põhikirjaga oli ette nähtud samasugune esindatuse nõue, nagu on sätestatud

§ 170lg-s 2.

Maakohus tuvastas, et hagejal on kaks osanikku – C ja Osaühing AGAL Invest, kelle osad moodustavad vastavalt 6,75% ja 93,25% hageja osakapitalist. Osaühingu AGAL Invest juhatuse liikmeteks on C ja kostja, kellel on ühine esindusõigus. Hageja on määruskaebuses tuginenud

§ 177

lg-le 1 ning väitnud, et kostja osalemine Osaühingu AGAL Invest hääleõiguse teostamisel käesoleva tsiviilasja algatamise osas oli välistatud, mistõttu sai Osaühingu AGAL Invest tahet väljendada juhatuse liige C üksinda. Hageja esindusõiguse kindlaks tegemisel ei ole vaja tuvastada kas kostja hääleõigus oleks piiratud Osaühing AGAL Invest osanikuna. Esitatud asjaolude alusel tuleb tuvastada, kas Osaühingul AGAL Invest on hageja osanikuna hääleõiguse piirang otsustamaks õigusvaidluse pidamine enda ja hageja juhatuse liikme X-ga. 16.

§ 177

lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

§ 177

lg 1 eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti ja neutraliseerida liikme erihuvid. 17. Antud juhul on hageja esitanud hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamise nõudes, mille rahuldamise eelduseks on kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Hagiavalduse lahendamisel tuleb mh anda hinnang sellele, kas kostja on käitunud hageja juhatuse liikmena õiguspäraselt. Ringkonnakohus leiab, et

§ 177

lg 1 kohaldamisalasse kuulub olukord, kus juhatuse liikme tegevust tuleb hinnata kohtus hagiavalduse lahendamise käigus. Seega küsimuses, kas hageja esitab kostja vastu tema juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hagi, mille käigus hinnatakse osaühingu juhatuse liikme tegevust, on piiratud selle osaniku hääleõigus, kelle juhatuse liikmeks kostja on. Kostja on nii hageja kui ka Osaühingu AGAL Invest juhatuse liige, mistõttu kohaldus Osaühingule AGAL Invest hääleõiguse piirang küsimuses, milles otsustatakse kostja vastu hagi esitamist. Osaühingu juhatuse liikme, kes on samaaegselt ka osaniku juhatuse liige, tegevuse kontrollimine võib olemuslikult riivata osaniku huvisid, mis võivad olla vastuolus osaühingu huvidega ja seda eelkõige vajadusega anda hinnang osaniku juhatuse liikme tegevusele (Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-15787 p 32). Seega vastab Osaühingu AGAL Invest hääleõiguse piiramine kostja vastu hagiavalduse esitamise otsustamisel ka

§ 177lg 1 eesmärgile kaitsta osaühingu huve.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et hääleõigust piiravate normide eesmärk on vältida enamuse kuritarvitusi ja sellises olukorras ei või osanik otsuse tegemisel hääletada ja tema hääli ei arvata ka kvoorumi hulka (vt K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud“, 2015, lk 202). Kuna Osaühing AGAL Invest ei saanud hääleõiguse piirangu tõttu kostja vastu hagiavalduse esitamise küsimuses hääletada, siis on kolleegiumi arvates hageja osanike tahteavalduse tuvastamiseks piisav hagiavalduse esitamisel hageja teise vähemusosaniku häältest, so C tahteavaldusest, et lugeda antuks osanike otsus kostjaga õigusvaidluse pidamiseks selle osaniku häälte alusel, kelle hääleõigust ei olnud piiratud.

1. Nagu eelnevalt märgitud, võib Riigikohtu praktika järgi olla osanike nõusolek juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks ja selles vaidluses esindaja määramiseks antud osanike otsusega, mis on tehtud eraldi kirjalike tahteavaldustena. Riigikohus on taoliseks kirjalikuks tahteavalduseks lugenud ka kohtule esitatava avalduse allkirjastamist ja esitamist (vt Riigikohtu
2. juuni 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-18-5732, p-d 60 ja 68-69). Nimetatust lähtuvalt leiab kolleegium, et kui vaid C tahteavaldusest sõltub kostja vastu hagi esitamine, siis C poolt hagi allkirjastamise ja esitamisega ongi antud vastav kirjalik tahteavaldus kostja vastu nõude esitamiseks ning C ja vandeadvokaat Ljudmila Tamari hageja esindajaks määramiseks. Seega võib nõustuda hagejaga, et maakohus ei pidanudki käesoleva asja raames hindama hageja osanike
3. veebruari 2021 otsuse kehtivust, kuivõrd nõusolek kostja vastu hagi esitamiseks oli 4 juba antud C kui ainsa hääleõigusliku osaniku kirjaliku tahteavaldusega hagi allkirjastades ja esitades. Eeltoodust tulenevalt ei hinda nimetatud otsuse kehtivust ka ringkonnakohus. Maakohus on järelikult jätnud hagi ebaõigesti läbi vaatamata, kuivõrd hageja nimel hagi esitanud isikul oli selleks esindusõigus.
4. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
5. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 427 ja § 423 lg 1 p 9). (allkirjastatud digitaalselt) 5