Obsah (12)

§ 613§ 477§ 463§ 5§ 232§ 238§ 230§ 173§ 172§ 146§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Mari-Liis Lega Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18081 Tsiviilasi M G avaldus V

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (

§ 463lg 2).

1. Avaldaja avastas 03.10.2020 kella 11.15 ajal, et tema xxx asuvas korteris (kolmandal korrusel), suure toa laenurgast tilkus vesi ja oli näha niiskuskahjustusi. Samal päeval oli vormistatud kahjujuhtum Swedbankis, kus avaldaja lepingujärgne omavastutus oli 190 eurot. Avaldaja informeeris juhtunust korteriühistu esindajat J K, kes tegeles ametliku uurimisega. Avaldaja arvab, et vesi tilkus tema korterisse neljanda korruse korterist nr xx. xxx korteris elavad üürnikud koos lapsega. Nii üürnikud kui korteri nr xxx omanik eitavad kõike. Omanik ei ole nõus avaldajale 190 eurot maksma (tl 1-5; 32-33).
2. Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 03.10.2020, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
3. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega 4 2-20-18081 reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
4. Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
5. Kohus hindab järgnevalt, kas eeltoodud eeldused on täidetud. Esmalt hindab kohus, kas puudutatud isik on teise korteriomanikuna kohustust rikkunud.
6. Avaldaja M G tugineb asjaolule, et 03.10.2020 tungis tema xxx asuvasse korterisse sisse vesi xxx korterist. Puudutatud isikuks käesolevas asjas on xxx asuva korteri omanik V L. 19.

§ 5

lg 3 kohaselt hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on Swedbank P&C Insurance AS-ilt välja nõudnud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude aluseks oleva kahjujuhtumi kahjutoimiku nr xxx materjalid 26.02.2021 kohtumäärusega. Kõik nimetatud toimikus olevad tõendid on ühtlasi tõenditeks ka käesolevas tsiviilasjas ning vastavad tõendid on tehtud pooltele e-toimikus ka nähtavaks. 06.10.2020 ehitise ülevaatusaktist nähtub juhtumi lühikirjeldus, mille kohaselt:

1. a)kindlustusvõtja esindaja sõnade kohaselt jooksis 03.10.2020 hommikul umbes kella 11.00 paiku kusagilt ülemise neljanda korruse naabri korterist vesi alla kindlustusvõtja korterisse kolmandal korrusel elutuppa kahjustades korteri siseviimistlust;
2. b)veekahju ajal kindlustusvõtja esindajat kodus ei olnud;
3. c)kindlustusvõtja esindaja avastas veekahju kui ta koju saabus;
4. d)kindlustusvõtja esindaja käis ka ülemiste naabrite juures, kuid korteritesse sisse ei pääsenud;
5. d)kust vesi jooksis ja mis põhjusel ei ole teada;
6. e)KÜ esimees on juhtunust teadlik;
7. f)kindlustusvõtja esindaja tegi ise ka fotosid;
8. g)kas ülemiste naabrite korterid on samuti kindlustatud ei ole teada. 20. Avaldaja on esitanud kohtule korteriühistu esindaja J K 03.10.2020 teate (tl 3). Sama dokument sisaldub ka Swedbank P&C Insurance AS kahjutoimikus (kahjutoimiku lk 2). Nimetatud teates on välja toodud korteriühistu esindaja poolt kirjapandud õnnetuse 5 2-20-18081 tekkepõhjus (sh põhjuse täpne kirjeldus), mille kohaselt: „kannatada saanud korterist üleval asuvas korteris (4.korrus, korter
9. xx)ei õnnestunud teha ülevaatust, kuna mitte keegi ei teinud ust lahti, kuigi kodus oli inimene. Kannatada saanud korterist horisontaalselt asuvast korterist (4.korrus, korter xxx) sain infot, et seal on kõik korras. xx korteri all asuvas korteris (3.korrus, korter
10. xx)oli tehtud visuaalne ülevaatus, seal on kõik korras, ülevalt veeleket ei ole. Selle korteri omaniku sõnul pikka aega tagasi oli juhtum seotud pesumasina purunemisega xxx korteris.“ Eeltoodust tulenevalt nähtub, et korteriühistu esindajale ei ole selge, millisest korterist täpsemalt on veekahju alguse saanud. 21. Avaldaja on esitanud kohtule Swedbank P&C Insurance AS-i 02.11.2020 hüvitisotsuse (tl 5). Sama dokument sisaldub ka Swedbank P&C Insurance AS kahjutoimikus (kahjutoimiku lk 7). Vastavalt hüvitisotsusele hüvitab Swedbank P&C Insurance AS avaldajale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, mille summa on kokku 530,75 eurot ning avaldaja omavastutuse osa sellest 190 eurot. Kahjutoimikus sisalduvast meilivahetusest avaldaja ning vanemkahjukäsitleja vahel nähtub, et avaldaja on esitanud kahjukäsitlejale päringu selle kohta, kas on teada, kes on kahju tekitamises süüdi, kas korter xx või xxx. 11.11.2020 on kahjukäsitleja avaldajale vastanud, et ühene info selle kohta puudub ning et süülisuse kohta on ainuke infokild ühistu poolt, mis on akti talletatud (kahjutoimiku lk 8). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka Swedbank P&C Insurance AS-ile teada kahju tekitaja ning kahju tekkimise asukoht. 22. Puudutatud isik on esitanud kohtule 02.05.2021 seletuskirja, mille on koostanud xxx esindaja J K (tl 28). Nimetatud seletuskirja kohaselt kinnitab J K, et 11.11.2020 tegi ta korteris xxx vanni ülevaatuse ja ei näinud, et seal oleks mingi probleem. Samal päeval kutsuti ka xxx maja teenindav firma, kes samuti ei leidnud, et selles korteris võiks olla veeleke. Puudutatud isik V L on esitanud enda 02.05.2021 vastusega koos ka xxx poolt 22.04.2021 koostatud avariiakti 11/11 (tl 24), mille kohaselt oli 11.11.2020 kutse xxx probleemiga, et ülemine korter uputab. Firma on teostanud kontrolli ning avariiakti kohaselt olid korteris nr xxx kõik torud kuivad, lekkekohti ei leitud. Kohtu hinnangul tõendab vastav avariiakt ning korteriühistu esindaja seletuskiri, et veeleke ei saanud alguse puudutatud isiku korterist. 23. Avaldaja toob oma 07.05.2021 vastuse esile, et puudutatud isiku poolt edastatud torumehe akt on tehtud 8 päeva hiljem. Avaldaja hinnangul oleks ekspert pidanud niiskust mõõtma niiskuse mõõdikuga lähipäevil pärast lekkimist, mitte ainult torusid kontrollima. Samuti, kuivõrd korteriühistu esindaja sai kontakti korteriga xxx alles mitu päeva hiljem, oli kolme päevaga võimalik päris palju asju teha, aga kaheksa päeva jooksul üldse kõik torud vahetada ning parandada (tl 32). 24.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Tulenevalt

§ 232

lg 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Samas juhib kohus tähelepanu, et

§ 238

lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Tõendi mitte arvestamist põhjendab kohus lõpplahendis.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool 6 2-20-18081 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohtul ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Kohus selgitab, et kuivõrd avaldaja M G tugineb asjaolule, et 03.10.2020 tungis tema xxx asuvasse korterisse sisse vesi xxx korterist, siis peab avaldaja seda asjaolu tõendama. Puudutatud isikuks käesolevas asjas on xxx asuva korteri omanik V L. Selleks, et kohus saaks puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 190 eurot, peab avaldaja tõendama, et 03.10.2020 lekkis tema korterisse vesi just xxx asuvast puudutatud isikule kuuluvast korterist, mis tekitas avaldaja korteriomandile kahjustusi.
2. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et puudutatud isiku korterist oleks veekahju alguse saanud ning et just puudutatud isiku korterist lekkis vesi avaldaja korterisse, mis tekitas avaldaja korteriomandile kahjustusi. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tõendatud asjaolu, et teine korteriomanik on kohustust rikkunud, ei ole vajalik kontrollida ka teisi kahju hüvitamise nõude eelduseid: teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud kahju hüvitamise eeldused. Seetõttu, eeltoodut kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 146

lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd kohus jättis avalduse rahuldamata. 29.

§ 174

lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud 7 2-20-18081 erisusi.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

1. Kohus on andnud 08.11.2021 kohtumäärusega avaldajale ja puudutatud isikule võimaluse esitada enda käesoleva tsiviilasja menetluskulud kohtule hiljemalt 23.11.2021.Vastaspoole menetluskuludele oli võimalik esitada vastuväiteid kuni 29.11.
2. Avaldaja ning puudutatud isik kohtule eelnimetatud kuupäevaks menetluskulude avaldusi ei esitanud. Pooled on menetluse kestel kohtule teada andnud, et soovivad menetluskulude jätmist vastaspoole kanda, kuid reaalseid kulusid esile ei ole toonud.
3. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jäävad kohtulahendiga poolte menetluskulud avaldaja kanda, kuid puudutatud isik ei ole esile toonud enda menetluskulusid, tuleb kohtu hinnangul menetluskulud kindlaks määrata kohtutoimiku materjalide põhjal

§ 174lg 1 alusel.

Kohtule ei nähtu kohtutoimiku materjalidest, et puudutatud isik oleks käesolevas kohtumenetluses kandnud menetluskulusid.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulude rahaline suurust kindlaks määramata nende puudutatud isikul puudumise tõttu.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 8