Obsah (4)

§ 8§ 2§ 119§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-6487 Tsiviilas

§ 8

lg-ga 1, ei ole tarvitusele võtnud kõiki seadusega lubatud abinõusid täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur ei ole kogunud täitemenetluseks vajalikku teavet, ei ole täitnud nõudeid, mis tulenevad täitedokumendist.

1. Võlgnik ei ole oma seisukohta kaebuse osas kohtule esitanud.
2. Kohtutäitur palub jätta rahuldamata sissenõudja kaebuse osas, milles sissenõudja heidab kohtutäiturile ette, et nõue ei ole täidetud (

§ 2lg 1 p 1).

Kohtutäitur jääb

1. aprilli 2021 kohtutäituri otsuses toodud arvamuse ja seisukoha juurde, et kaebus on põhjendamatu. Vastavalt äriregistri andmetele ei ole võlgnik osanikuks ega juhatuse liikmeks mitte üheski firmas. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Maakohus jättis
3. septembri 2021 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri
4. aprilli 2021 otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Kohus tuvastas, et kohtutäituri Kairi Laiõun büroos oli
5. jaanuaril 2009 algatatud täitemenetlus nr 140/2009/145 võlgniku Andres Kärvet suhtes võlgnevuse sissenõudmiseks Henn Leetna kasuks Harju Maakohtu
6. veebruari 2008 kohtuotsuse nr 2-07-22412 alusel. Täiteasja toimik anti
7. märtsil 2016 üle kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetlusse.

§ 8

lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtus tuvastas, et Harju Maakohtu

1. veebruari 2008 kohtuotsuse nr 2-07-22412 alusel oli algatatud täitemenetlus nr 140/2009/145 ning see menetlus ei ole kunagi peatatud ega lõpetatud, ehk et alates
2. jaanuarist 2009 kuni käesoleva ajani on nimetatud kohtulahendit täitemenetluses nr 140/2009/145 täidetud. Täiteregistri andmete kohaselt on kohtutäitur pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele (s.o esimene pangaarve arestimise akt
3. septembril 2009, viimane pangaarve arestimise akt
4. aprillil 2021), edastanud rahalise nõude arestimise akti Eesti Haigekassale ja Maksu- ja Tolliametile. Täiteregistri andmetel on võlgniku suhtes täitemenetluses kokku 17 täiteasja. Vastavalt

§ 119

lg 1 kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks. Kohus nõustus kohtutäituriga, et kuna võlgniku suhtes on menetluses kokku 17 täiteasja, millest 8 oli algatatud enne täitemenetluse nr 140/2009/145 algatamist, siis arestimise aktid täiteasjas nr 140/2009/145 täidetakse ainult pärast varasemate arestimise aktide täitmist. 2 Maksu-ja Tolliameti andmetel töötas võlgnik viimati juunis 2010. Töötamise otsimise registris puuduvad ka aktiivsed kanded võlgniku töökohast. Kohtutäituri andmetel kuulub võlgnikule registervara, milleks on SEB Progressiivne Pensionifondi 1524.374 osakut, mille turuväärtus on 1909,19 eurot. Kuna tegemist on II samba pensionifondiga, ei saa pöörata sissenõuet antud varale. Täiendavalt tuvastas kohus, et äriregistri andmetel ei ole võlgnik seotud ühegi ettevõtjaga, liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ning kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tegemist kohtutäituri tegevusetusega

§ 8lg 1 tähenduses.

Kohtu arvates ei saa kohtutäituri tegevusele kaebuse aluseks olla ainuüksi asjaolu, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek. Täitemenetluse kestel on kohtutäitur võtnud tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning kogunud ka täitemenetluseks vajalikku teavet. Kohus tuvastas, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku elukoht Norras.

§ 4

lg 4 kohaselt teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti vabariigi territooriumil. Välisriigis täitedokumendi täitmiseks on võlgnikul õigus pöörduda Justiitsministeeriumi poole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust ja esitab järgmised taotlused: tagada 29. veebruari 2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-07-22412, ja 15. aprilli 2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-22412 viivitamatu täitmine; arvestada juurde intressid ja viivised; esitada eksperdile küsimus: „Kas Andres Kärvet omas(

1. b)vara või ei oma(nud) vara ning kus tegelikult elab Andres Kärvet“; edastada asi politseile - kriminaalkohtule, sest avaldaja arvab, et ta on piisavalt tõendanud Andres Kärveti tegevuses kelmuse tunnuseid. Määruskaebuses ei nõust avaldaja maakohtu määruse põhjendustega kaebuse rahuldamata jätmise osas. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur(
2. id)ei ole viivitamatult tarvitusele võtnud kõiki seadusega lubatud abinõusid täitemenetluses nr 140/2009/145. Täitmiseks ei ole kogutud vajalikku teavet ega võetud tarvitusele kõiki seadusega lubatud abinõusid täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur(
3. id)ei ole kogunud teavet võlgniku vara ja tegevuse kohta osaühingutes ega pöördunud politsei poole. Kohtutäitur(
4. id)ei ole kogunud teavet võlgniku vara tegeliku olemasolu kohta, ei ole kogunud teavet, miks eri ametkondadel on erinev teave võlgniku vara kohta. Täitemenetluse teostamise võimatusest ei ole kohtutäitur(
5. id)teavitanud kõrgemal seisvaid riigiorganeid ja on lubanud kurjategijal vabalt kuritegusid sooritada kolmeteistkümne aasta jooksul. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT 8. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetlus nr 140/2009/145 ei ole kunagi peatatud ega lõpetatud, täitedokumendi täitmine, mida kaebaja nõuab, oli alustatud 15. jaanuaril 2009 ning jätkub kuni tänase päevani. Täitemenetluse raames on kohtutäitur pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, edastanud rahalise nõude arestimise akti Eesti Haigekassale ja Maksu- ja Tolliametile. Kuna võlgniku suhtes on menetluses kokku 17 täiteasja, millest 8 oli algatatud enne täitemenetluse nr 140/2009/145 algatamist, siis täidetakse arestimise aktid nr 140/2009/145 pärast varasemalt saabunud arestimise aktide täitmist. Sellest on kohtutäitur teatanud sissenõudjale 15. juunil 2017. Vastavalt äriregistri andmetele oli firma Restitution Invest OÜ (registrikood 11611988) kustutatud äriregistrist 20. aprillil 2016. Viimane majandusaasta aruanne oli esitatud 31. jaanuaril 2012.a (käive 3 oli null). Võlgnik sai äriühingu osanikuks 2012 aprillikuus. Vara ei olnud likviidne ning selle vara väärtus oleks null või negatiivne. Vastavalt äriregistrile puudus äriühingus tegevus ning 2016. aastal äriühing kustutati registrist. Äriühing Jan Pluss OÜ (registrikood 11558030) kustutati registrist 27. mail 2016. Võlgnikule kuuluvad osakud olid kohtutäiturite poolt arestitud, sh täiteasjades, mis olid algatatud enne täitemenetluse 140/2009/145 algatamist. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik kunagi teatanud deklaratsiooni esitamisel, et tema elukoht on Norra, Hurdal.

§ 4

lg-e 4 kohaselt teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Kohtutäitur ei vastuta nõude mittetäitmise eest võlgnikul vara puudumise tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebuses esitatud taotlused tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
2. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Määruskaebusest on võimalik aru saada, et määruskaebuse esitamise eesmärk on maakohtu määruse tühistamine. Kaebuse põhjendused ja esitatud taotlused selleks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kohtutäitur on täiemenetluses võtnud tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja kogunud ka täitemenetluse läbiviimiseks vajalikku teavet. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi sellist väidet, mille osas maakohus oma määruses seisukohta ei ole võtnud. Maakohus on arvestanud asjas kogutud tõenditega ja on vaidlustatud määruses hinnanud põhjalikult kõiki avaldaja etteheiteid kohtutäituri tegevusele ja tegevusetusele ning on nende osas seisukoha võtnud. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas ja milliste tema esitatud tõenditega arvestamisel oleks maakohus pidanud jõudma vastupidisele lõpptulemusele. See ei nähtu ka määruskaebusest. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu sellega, et võlgniku suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Põhjendatud on kohtutäituri ja maakohtu seisukoht, et

§ 4

lg 4 kohaselt võib kohtutäitur teha täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 4