Obsah (6)

§ 9§ 16§ 20§ 11§ 76§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-134841 Tsiviilasi SHAR LOGISTICS

) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2508, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

1. Hageja selgitab, et hageja pidi kauba vedama Bari Giovinazzo terminali ning sellega on ta enda lepingulise kohustuse täitnud. Kuivõrd hageja on kauba transportinud sihtkohta, on tal õigus nõuda selle eest tasu. Hageja on eeltoodud asjaolud tõendamiseks esitanud 26.02.2018 pakkumise (dtl 180-182), CMR saatedokumendid (dtl 183-190), arved (dtl 62-64) ja kauba arestimisdokumendi (dtl 191).
2. Kohus leiab, et 26.02.2018 pakkumine (dtl 180-182) ei tõenda lepingu tingimusi, muuhulgas asjaolu, et kaup tuli transportida Bari Giovinazzo terminali. Pooled ei eita, et neil oli suuline leping, kuid millistel tingimustel, on ebaselge. Tõendatud ei ole, et pooled on lepingu sõlmimisel lähtunud 26.02.2018 pakkumises nimetatud tingimustest. Kohtu hinnangul saab hageja 26.02.2018 pakkumist käsitleda

§ 16

järgi lepingu sõlmimise ettepanekuna (pakkumus), millele peab järgnema kostja nõustumus olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud pakkumuses ettenähtud tingimustel. Võib aru saada, et hageja on soovinud lepingu sõlmimist sellisel viisil, kuid pole tõendatud, et kostja on andnud nõustumuse lepingu sõlmimiseks just 26.02.2018 pakkumuses märgitud tingimustel. Pakkumus on kostja poolt allkirjastamata, samuti puuduvad muud tõendid selle kohta, et kostja on antud pakkumusega nõustunud ning pooled lähtusid lepingu täitmisel 26.02.2018 pakkumisest. Kostja on vastu vaielnud hageja väitele, et kaup tuli transportida Bari Giovinazzo terminali ja et hageja on lepingulise kohustuse täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik poolte seisukohtade ega 4 tõendite alusel tuvastada, et pooled on sõlminud lepingu 26.02.2018 pakkumises sätestatud tingimustel, muuhulgas, et kaup tuli transportida Bari Giovinazzo terminali.

1. CMR saatedokumendid (dtl 183-190) ja kauba arestimisakt (dtl 191) ei tõenda, et kaup on jõudnud sihtkohta ja hageja on lepingulise kohustuse täitnud. Muuhulgas ei nähtu CMR saatedokumentidest, et kaup on jõudnud Bari Giovinazzo terminali. CMR saatedokumentidel on märgitud erinevad aadressid kauba maha laadimise kui ka üleandmise osas, kuid CMR saatedokumentidest ei nähtu sellist sihtkohta nagu Bari Giovinazzo. Muuhulgas ei ole hageja viidanud, millisest konkreetsest CMR saatedokumendist selline asjaolu peaks tulenema. Näiteks CMR saatedokumendist No: 2/02/2019 (dtl 184) võib aru saada, et kauba üleandmine toimus Kreekas, Thessalonikis (punkt 3) ja kauba mahalaadimine Cottbusis (punkt 4). Eeltoodud andmed nähtuvad ka teistel CMR saatedokumentidel. Isegi, kui esitatud saatedokumentide kohaselt jõudis Bari Giovinazzo terminali, ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe eeltoodud sihtkoha osas. Lisaks on hageja selgitanud, et tema peamine teenus seisnes kostja veose jaoks tsisterni andmises ja selle transportimises Saksamaalt (Cottbus) Itaaliasse (Bari Giovinazzo terminali). Kohus palus hagejal täpsustada (dtl 172), kas tema oli tegelik vedaja, kuid hageja ei ole väitnud, et tema ei olnud tegelik vedaja. Samas, CMR saatedokumentidest võib aru saada, et vedajaks on Richard Heinbokel & Co GmbH, mitte hageja. Vaatamata kohtu selgitustele ja palvele asjaolusid selgitada, ei ole hageja neid selgitanud ega oma väiteid kohaselt tõendanud.
2. Kohus selgitas põhjalikult pooltele (dtl 172), milliseid asjaolud tuleb esile tuua ning tõendada. Kohus on andnud võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Pooled esitasid üksikuid täiendavaid tõendeid, kohtu konkreetsetele küsimustele vastamata ja vajalikus mahus tõendeid esitamata, kuigi neile pidi kohtu selgitustest arusaadav olema tõendamiskoormis ja see, milliseid tõendeid on enda väidete tõendamiseks vajalik esitada. Mõlemat poolt esindasid professionaalsed õigusteadmistega esindajad. 19.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetud, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja ei ole tõendanud, millise teenuse osas ta kostjaga kokkuleppe sõlmis ega asjaolu, et ta on täitnud lepingulise kohustuse õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning tema rahaline nõue on muutunud sissenõutavaks.

1. Kuivõrd hageja nõue on tõendamata, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 169 lg 2 kohaselt tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
4. Kohus jätab kaja esitamise ja menetlemisega seotud kulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda.
5. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. 5
6. Kostja esitas 03.12.2021 menetluskulude nimekirja. Kostja on kandnud menetluskulusid kokku 1558 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja tasu on 1008 eurot (käibemaksuga) ja kaja kautsjon on 550 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas on 120 eurot käibemaksuta.
7. Kuivõrd kohus jätab kaja esitamisega ja kaja menetlemisega seotud menetluskulud, sh kautsjon, kostja enda kanda, ei hinda kohus eeltoodud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus hindab kostja muid kulusid. Võttes arvesse esitatud menetlusdokumentide mahtu ja tsiviilasja asjaolusid, peab kohus 13.04.2020 hagivastuse koostamisele põhjendatuks ajakulu 1 h, 08.04.2021 taotluse esitamisele 0,17 h (10 min), 12.11.21 taotluse esitamisele 0,25 h (15 min), 19.11.2021 seisukoha koostamisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele 2 h ja 03.12.2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1,58 h (1 tund ja 35 min). Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud 5 tunni ulatuses, summas 720 eurot (käibemaksuga, 5 x 144). Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist.
8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 28. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 6