2-21-13839/30

Tsiviilasi 2-21-13839 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi L.I. hagi R.I. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 2 403.63 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L.I, ik XXX, esindaja riigi õigusabi korras adv M.S. Kostja R.I, ik XXX, seaduslik esindaja K.N, lepinguline esindaja M.A. Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
2. detsember 2021 Istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON
3. Rahuldada L.I. hagi R.I. vastu elatise vähendamiseks.
4. Vähendada Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissi alusel L.I. poolt R.I. ülalpidamiseks makstava elatise suurus nulli euroni, st vabastada L.I. R.I. ülalpidamise andmise kohustusest alates
5. novembrist
7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, L.I. osutatud riigi õigusabi kulu jääb riigi kanda.
8. Kohtumäärus toimetada kätte poolte esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad
9. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kinnitati kompromiss, mille kohaselt V.I. ja L.I. (hageja) tasuvad R.I. (kostja) elatist igakuiselt 80% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kompromissi kohaselt on elatise tasumise kohustus L. ja V.I. solidaarne ning elatise mittemaksmisel pöörab kostja nõude eelkõige V.I. vastu ja temalt elatise mittesaamisel hageja vastu. Hageja sissetulek koosneb vanaduspensionist XXX eurot ja sotsiaaltoetusest XXX eurot. Hagejal tuleb igakuiselt tasuda korteri kommunaalmaksed summas 80 eurot, millele lisanduvad veel elektriarve summas 15 eurot ning toidule ning hügieenitarvetele kuluv summa 145 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja sissetulek on kuus vaid XXX eurot, ei ole hagejal võimalik kostjale asenduskohustusena elatist tasuda. Hagejal on tekkinud XXX ees kommunaalarvete võlgnevus summas 1 731,85 eurot.
10. aastal, mil hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis, kuulus hagejale kinnistu XXX, mis asus XXX. Hageja müüs nimetatud kinnistu mitu aastat tagasi ning saadud raha kasutas hageja oma korteris sanitaarremondi tegemiseks. Hagejale kuulub jätkuvalt korter asukohaga XXX, kuid see on tema elukoht, mida ei ole võimalik müüa. Seega on hageja majanduslik olukord halvenenud võrreldes XXX. aastaga, kuna hagejale ei kuulu kinnisvara, mille arvelt on tal võimalik asenduskohustusena kostjale elatist tasuda. Hageja hinnangul on PKS § 102 lg 1 põhimõtte vastane olukord, kus vanavanem peab täitma asenduskohustusena oma lapselapse ees ülalpidamiskohustust, mille tulemusena jääb 80aastane haige isik enda kodust ilma. Perekonnaseaduse põhimõtete kohaselt on lapse ülalpidamiskohustus eelkõige lapse vanematel, mitte vanavanemal. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks hagejat asenduskohustusest vabastada, palub hageja kohtul vähendada hageja makstavat elatist 10 euroni kuus.
11. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb esitatud kujul jätta täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja osundab, et hagi on kogu ulatuses tõendamata, sest hagile pole lisatud mitte ühtki hageja väiteid põhistavat tõendit. Nii ei ole usutav ega tõendatud hageja väide piiratud sissetulekutest, samas täiendatud hagist on loetav, et hageja on kompromissi järel võõrandanud kinnistu ja elab endale kuuluvas XXX. Samas menetlusdokumendi seisukohas kinnitab hageja, et temal puudub kinnisvara, mille arvelt oleks võimalik korteriomandiga seotud võlgnevusi katta. 20.09.2017 kompromissi p 1.4 alusel saanuks hageja vältida asendustäitmist, kui suunanuks temaga kooselavat V.I. kostja suhtes ülalpidamiskohustust täitma. Hagejal on jätkuvalt võimalus nõuda kõikide PKS § 106 lg 1 järgi tasutud elatiste summasid V.I, mis tähendab, et hageja ise on ennast enda tegevusega asetanud raskesse olukorda, mitte elatise nõude täitmine kostjale. Ilmselgelt oleks elatise töötavalt pojalt sissenõudmine leevendanud väidetavat rasket rahalist olukorda. Tõendamata asjaolu, mille kohaselt on hagejal elukoha kommunaalmaksete võlg, pole elatise tasumisest vabastamise aluseks.
12. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes vabastada ta lapselapsele elatise maksmise asenduskohustusest. Hagejal on võlg XXX ees, mis on aina suurenev ja seetõttu on ohtu sattumas hageja elukoht. Hageja on eakas, mingit muud sissetulekut peale pensioni ei ole. Pärast tehtud kinnipidamisi saab hageja kätte umbes XXX eurot, millest pole võimalik katta kõiki kulutusi. XXX V.I, kostja XXX, elab eraldi, kuigi on hagejale kuuluvasse korterisse sisse kirjutatud. Tal on uus pere ja hagejaga suhtleb vähe. Kostja jäi vastuväidete juurde. Hagejal on võimalik makstud elatis tagasi küsida oma pojalt, peresiseselt on seda lihtsam teha. Puuduvad igasugused uued asjaolud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
13. Elatise vähendamise nõude esitamise õiguslik alus põhineb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 lg 1 sätestatul: pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus nõustub hagejaga, et TsMS § 459 lg 1 rakendub ka elatise tasumise asenduskohustusele, kui see on tekkinud kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel.
14. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.
15. Kohus on seisukohal, et vanavanem saab asenduskohustust täita üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab. Vanavanemal ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
16. Hageja majanduslik olukord on raske. Hageja on kõrges vanuses, mistõttu pole mõistlik eeldada, et ta saab lisaks pensionile ja puudetoetusele sissetulekut palgatööst. L.I. ei saa ka tulu ettevõtlusest, sest temale ei kuulu osalust äriühingus, samuti pole ta juhatuse liige üheski äriühingus. Hageja vastav seletus kohtuistungil on kooskõlas kohtu poolt kontrollitud andmetega vastavates registrites. Kohtule esitatud teatises 24.11.2021 informeerib XXX, et L.I. on välja makstud alates 01.01.2021 kuni praeguseni puudega täiskasvanu toetus summas XXX eurot kuus. 01.01.2021 kuni 31.03.2021 oli pension summas XXX eurot kuus, millest kuulus kinnipidamisele tulumaks 9,14 eurot ja [elatis] 244,56 eurot kuus. 01.04.2021 kuni 30.04.2021 oli pension summas XXX eurot kuus, millest kuulus kinnipidamisele 14,77 eurot ja XXX eurot kuus. Alates 01.05.2021 on pension summas XXX eurot kuus, millest kuulub kinnipidamisele 14,77 eurot ja XXX eurot kuus. Pension ja toetus on välja makstud L.I. elukohas XXX. L.I. poolt antud seletus selle kohta, et tema kasutusse kõikide kulutuste katmiseks jääb igakuiselt ca XXX eurot, vastab XXX teatises toodule (XXX). Puudetoetus XXX eurot on sihipärase otstarbega, kompenseerimaks toetuse saaja lisakulutusi seoses temal tuvastatud puudega (Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 71 lg 1, mille kohaselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.). 3 Kohus on teinud päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse, kelle vastuste kohaselt L.I. vastavas pangas pangakonto puudub. Kinnistusregistris pole märgitud L.I. kuuluvaid kinnisvarasid peale korteriomandi asukohaga XXX. Liiklusregistri kohaselt kuulub hagejale sõiduauto Ford Mondeo, XXX. Hageja on esitanud XXX korteri kommunaalmaksete võla arvestuse Exceli tabeli kujul. Kohus möönab, et tabel on allkirjastamata, kuid maksete suurused ja kuutasu summad on selles märgitud tavapärases suuruses, mistõttu kohus arvestab tabelit tõendina. Lähtudes enda igakuisest sissetulekust on hageja tasunud korteriühistule kommunaalmakseid osaliselt, so ca 50 euro kaupa kuus, kord rohkem, kord vähem. Aastatega kogunenud võlg on seisuga 12.11.2021.a. 1 697,53 eurot, mida kohus loeb usutavaks, arvestades hagejale pärast elatise kinnipidamist alles jäänud pensioni suurust. Kommunaalmaksete võla täpne suurus ei ole käesolevas vaidluses oluline. Kommunaalmaksete võlg korteriühistu ees võib kaasa tuua olukorra, kus hageja võib jääda ilma oma eluruumist. Kohus ei pea mõistlikuks kostja viidet asjaolule, et hagejale kuulub korteriomand, mida saaks võõrandada. Kui hageja müüb korteri, siis tuleb tal hakata maksma üüri teise eluruumi eest, milleks hagejal samuti rahalised vahendid puuduvad.
17. Kohus on seisukohal, et hageja muutunud majanduslik olukord ei võimalda enam tasuda kostjale elatist asenduskohustuse täitmisena, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagejal puudub pärast XXX asunud kinnistu müüki igasugune muu realiseeritav vara (ligi XXX-aastane sõiduk arvesse ei lähe). Hageja peab saadavast pensionist, mis on tema ainus sissetulek, koos jooksva kuu kommunaalmaksetega likvideerima võla korteriühistu ees, mis ohustab hagejat eluruumist ilmajäämisega. Kohus ei pea võimalikus välja mõista isegi 10 euro ulatuses elatist asenduskohustuse täitmisena.
18. Elatis kuuluks vähendamisele alates hagi esitamisest kohtusse vastavalt TsMS §-s 459 lg 2 sätestatule, so alates
19. septembrist
20. Kohus on hagi menetlusse võtmise eelselt andnud hagejale menetlusabi ja on nõudnud korduvalt hagiavalduses puuduste kõrvaldamist, mis on kaasa toonud olukorra, kus alaealine kostja peaks tagastama temale makstud elatise mitme kuu eest. Kostja seaduslikule esindajale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 17.10.
21. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on hagi rahuldamine alates
22. novembrist
23. Menetluskulude jaotus
24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejale on antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Hagi rahuldamisel jäävad hageja õigusabi kulud riigi kanda, sest riigi õigusabi kulude väljamõistmine alaealiselt kostjalt ei ole mõistlik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4