) § 15 1 lg 1 järgi Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskond Kohtuväline menetleja Menetlusalune isik X, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel xxx keel, elukoht xxx, xxx linnaosa, xxx, Harju maakond, õpib xxx xxx; kontakttelefoni number xxxxxx Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107; 108; 109; 111; 113 kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada X süüdi
S § 87 lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendit. Paigutada X kinnisesse lasteasutusse 1 (üheks) aastaks arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 nõudeid ja pani toime
Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja leidis, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et X oli 15.09.2021 eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et X tuleb
S § 87 alusel. Mõjutusvahendi liigi osas leidis kohtuväline menetleja, et Xi suhtes tuleb kohaldada KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendit mis on alaealise paigutamie kinnisesse lasteasutusse. Kohtuväline menetleja nentis, et Xga on eelnevalt tegeletud, teda on üritatud mõjutada erinevate programmide kaudu, kuid alaealine ei ole nendes osalemisest huvitatud. Kohtuväline menetleja suhtus skeptiliselt Xi väidetesse, et ta on nüüd programmides osalemisest huvitatud, suudab oma elu parandada ning hoidub edaspidi narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisest. Menetleja viitas, et pärast 15.09.2021 sündmust ei ole X oma eluviisi muutnud. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukoht: Alaealine X avaldas oma viimases sõnas, et ta ei ole KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamisega nõus: nn erikool muudab ta halvemaks, sest seal on halvad inimesed. X oli nõus tegema üldkasulikku tööd. Kaitsja leidis, et Xle süüksarvatav väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud – asjas on kogutud piisavalt tõendeid, kaitsealune tunnistab narkootiliste ainete tarvitamist. Kaitsja oli päri kohtuvälise menetlejaga selles, et Xi suhtes tuleb kohaldada KarS § 87 alusel mõjutusvahendit, kuid ei nõustunud kohtuvälise menetleja taotlusega osas, mis puudutas mõjutusvahendi liiki. Kaitsja märkis, et X soovib oma elu muuta, täita koolikohustust, loobuda mõnuainetest ning saada oma elu korda. X on valmis tegema üldkasulikku tööd ja läbima vajalikud sotsiaalprogrammid. Kohtus tunnistajana üle kuulatud Xi ema selgitas, et ta on valmis lapsega programme läbima. Eeltoodu tõttu ei ole Xi saatmine kinnisesse lasteasutusse vajalik ja põhjendatud. Kohtu seisukoht: Alaealisele Xle heidetakse väärteoasjas ette seda, et ta oli 15.09.2021 tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtu hinnangul on Xi tegu tõendatud. Menetlusalune isik selgitas kohtus, et ta ei soovi ütlusi anda, kuid vastas küsimusele – kas etteheide on põhjendatud – jaatavalt. X märkis täiendavalt seda, et ta ei tarvitanud narkootilist ainet väärteoprotokollis märgitud aadressil vaid tegi seda varem, teises kohas. Kohus nendib, et Xle heidetaksegi protokollis sisalduva teokirjelduse järgi ette narkootiliste ainete eelnevat tarvitamist. Olukorras kus menetlusalune isik väärteoprotokolli koostajale täpselt ei avalda kus ta narkootilist ainet tarbis, ei ole võimalik selle tarvitamise kohta määratleda. Kohtule esitati tõendina 15.09.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 4), mille järgi kontrolliti Xi võimalikku joovet 15.09.2021 kell 13.08 indikaatorvahendiga DrugControl Urine Cup Secure 1 (kehtivusaeg august 2022). Kiirtesti näit oli positiivne, see reageeris metüüleendioksüüdmetaamfetamiinile, metaamfetamiinile, tetrahüdrokannabonoolile ja amfetamiinile. Lisaks esinesid Xl protokolli koostaja hinnangul narkootilise aine tarvitamise tunnused. Protokolli allkirjastamisel märkis X, et ta tarvitas kanepit, xtc (ecstasy ehk MDMA – kohtu märkus) ja korki. Uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tlk 5) kohaselt sai Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Xi uriiniproovi 17.09.2021. Seda analüüsiti 20.09.2021 ning eksperdi hinnangul sisaldas uriiniproov MDMAd. Järelikult on õige väärteoprotokollis sisalduv etteheide selle kohta, et X oli 15.09.2021 eelnevalt tarvitanud MDMA-d.
lg 1 järgi kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad määrusega valdkonna eest vastutav minister.
p 1 kohaselt loetakse narkootiliseks ja psühhotroopseks aineks
lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri
lg 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine üldjuhul keelatud.
Kooskõlas
lg 1 võimaldab narkootilist ainet käidelda üksnes meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või
-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasjas ei esitatud kohtule ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et alaealise Xi puhul oleks esinenud mõni loetletud alustest, mis võimaldanuks tal ainet legaalselt tarvitada.
lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Kohus märgib, et teatud juhtudel võivad inimesele määratud ravimid sisaldada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Xi iseloomustavatest materjalidest nähtubki (vt nt tlk 8-9), et alaealisele on seoses ATH-ga määratud medikamentoossne ravi, kuid kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et mõni määratud ravimitest (mida X ka regulaarselt tarvitab) andnuks positiivse vaste MDMA-le. X tarvitas keelatud ainet kohtu hinnangul teadlikult ja tahtlikult. Kokkuvõtvalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja ja kaitsjaga, et Xle ette heidetud väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Menetlusalune isik on alaealine – xx.xx.xxx sai X 14-aastaseks. KarS § 87 võimaldab kohtul vähemalt neljateistaastaselt väärteo toime pannud alaealise suhtes kohaldada mõjutusvahendit, kui tema kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud. Käesoleval juhul olid nii menetleja kui kaitsja ühisel arvamusel, et Xi ei tule karistada vaid tema suhtes tuleks kohaldada mõjutusvahendit KarS § 87 alusel. Kohus jagab kohtuvälise menetleja ja kaitsja seisukohta. X on alaealine, tõenäoliselt on narkootikumide ehk keelatud ainete tarvitamine koos sõpruskonnaga tema jaoks lihtsalt äge ajaveetmise viis. X on varem karistamata (tlk 25) ning tema puhul tuleb jaatada seda, et mõjutusvahend kui kasvatuslik meede on karistusest märksa sobivam, tagamaks tema edaspidine õiguskuulekus. Kohtule esitati Xi iseloomustavaid kirjalikke tõendeid (Põhja-Tallinna Valitsuse poolt 01.10.2021 koostatud kokkuvõte tlk 8-9, Xi poolt kaasõpilastele saadetud snapid tlk 10-15, väljavõtted Xi sotsiaalmeediast tlk 16-20, Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2019 teade abivajava lapse kohta tlk 21-22, Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2021 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta tlk 23-24, Xi karistusregistri õiend tlk 25). Kohus nõudis omal algatusel välja Xi e-kooli väljavõtte (tlk 26-27) ning kohtuistungil kuulati ära menetlusalune isik ja tunnistajana tema ema. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et Xl ilmnesid käitumisprobleemid juba esimeses klassis. Neljandas klassis pani X toime esimesed õigusrikkumised ning viiendas klassis (sügisel 2018) tekkisid probleemid koolikohustuse täitmisega, alaealine hakkas tarvitama tubakatooteid, ei allunud õpetajatele, ähvardas ja tõukas klassikaaslasi, eiras reegleid nii koolis kui kodus (tlk 8-9). Teatisest abivajava lapse kohta (tlk 21-22) nähtub, et 20.11.2019 sai politsei väljakutse Tervise tn 28 Tallinnas asuvasse Lastehaiglasse. Väljakutse põhjuseks oli fakt, et alkoholijoobes X läks lastehaiglas kallale meditsiinitöötajale Vle. X tiris Vt juustest ja lõi meditsiinitöötaja peaga vastu seina. Kriminaalmenetlus jäeti alustamata sest kooskõlas KarS § 33 ei olnud X teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline. Menetlusalune isik suunati kinnise lasteasutuse teenusele kahel korral: ajavahemikul 04.03.2020-12.07.2020 viibis X TTTs ning ajavahemikul 13.07.2021-15.08.2021 ZZZs (tlk 89). Teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tlk 23-24) nähtub, et 18.01.2021 kell 09.01 lõi X ZZZs Wi 2-3 korda jalaga kõhtu. Kriminaalmenetlus jäeti alustamata, sest kooskõlas KarS § 33 ei olnud X teo toimepanemise ajal oma ea tõttu süüvõimeline. Pärast ZZZst naasmist (alates 16.08.2021) ei ööbinud X korduvalt kodus, X on tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Alates septembrist 2021 õpib X XXXs, kuid koolikohustust ta ei täida (tlk 8-9). See, et X ei täida nõuetekohaselt koolikohustust on tõendatud ka menetlusaluse isiku e-kooli väljavõttega ning Xi ema kohtus antud ütlustega. Väljavõtetega Xi sotsiaalmeediast (tlk 10-20) on tõendatud, et X jagab kaaslastele pilte narkokahtlastest ainetest ja kangest alkoholist. Alaealine viitab jubule ja jupile (s.o MDMA kohtu märkus). Kuni käesoleva ajani on Xi suhtes rakendatud järgmisi meetmeid (tlk 8-9): - X on koos perega (kasuisa ja ema) suunatud Tallinna Perekeskuse perenõustaja teenusele; pere suunati MDFT teraapiasse; X suunati Tallinna Laste Tugikeskuse tugiprogrammi; X suunati kahel korral kinnise lasteasutuse teenusele. Põhja-Tallinna Valitsuse kokkuvõtte järgi ning Xi ema ütluste kohaselt ei ole sotsiaalprogrammid, teraapiad jms nõustamisteenused olnud edukad eelkõige sel põhjusel, et X ei ole huvitatud nendest osa võtma. Alaealisele meeldib aega veeta oma sõpradega ning enda sõnul ei ole ta huvitatud sellest, mis temast edasi saab. Kinnise lasteasutuse teenus TTTs ei möödunud probleemideta: X käitus agressiivselt, tarvitas füüsilist vägivalda, kasutas kohatuid verbaalseid väljendeid jne. ZZZs Xi käitumine paranes. X lubati 11.06.2021 kodukülastusele, eelnevalt lepiti alaealisega kokku reeglid (pidada kinni vanematega sõlmitud kokkulepetest, osaleda lastekaitsespetsialistide vastuvõttudel, hoiduda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest). Kokkuvõtte kohaselt X neid reegleid ei täitnud. Sellest teatas õppeasutusele 15.06.2021 Xi ema. Kokkuvõtvalt nähtub Xi iseloomustavatest tõenditest vastuvaidlematult tõsiasi, et menetlusaluse isiku käitumine on olnud juba väga pikka aega nii õiguskorda kui ühiskonnas kokku lepitud reegleid eirav. Sellele lisandub ennasthävitav alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Menetlusalune isik avaldas kohtus, et ta soovib oma käitumist parandada: ta tahab tegeleda õppetööga, vabaneda mõnuainete tarvitamisest ning on nüüd nõus osa võtma vajalikest teraapiatest. X selgitas, et tema tutvusringkond koosneb alaealistest, kes elavad kohtule arusaadavalt laias laastus sarnast elu nagu tema. Koolikohustuse mittetäitmist selgitas X asjaoluga, et tal on hommikuti mõnuainete tarvitamise tõttu halb ja sel põhjusel ei jõua ta õigeks ajaks tundidesse. Xi ema selgitas kohtus, et pärast 15.09.2021 ei ole Xi käitumine muutunud. Kohtuistungile eelneval nädalal ööbis X kodus ühe korra. Nad on elukaaslasega korduvalt käinud Xl järgi, sh on laps nt ühe korra helistanud ja palunud järgi tulla samas väites, et ta ei tea kus ta on. Xi seaduslik esindaja leidis, et ainuke sobiv meede on kinnise lasteasutuse teenus: ei tema ega elukaaslane Xi käitumist kontrollida ei suuda. Kinnise lasteasutuse teenuse osas märkis lapse ema, et ZZZs viibimise ajal ei olnud Xi käitumine ideaalne, kuid see paranes tunduvalt. Xi ema selgitas, et iseenesest on ta valmis osalema lapsega ka sotsiaalprogrammides juhuks kui kohus peaks nii otsustama, kuid Xi osavõtu osas jäi ema kohtule arusaadavalt sügavalt skeptiliseks. Kohus nendib, et KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahend – alaealise suunamine kinnisesse lasteasutusse – on rikkuja liikumisvabadust piirav ning KarS § 87 lg 2 loetletud mõjutusvahenditest raskeim. Samas tuleb kohtul alaealise õigusrikkumisele reageerimisel teo raskuse ja süü suuruse asemel seada fookusesse alaealise isik ning valida meede, mis on eelduslikult kõige tõhusam uute rikkumiste ära hoidmiseks. Xi rikkumine ei ole esmapilgul raske: alaealine tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Kohus nendib, et soovis proovida midagi sellist mis ei ole ea tõttu sobiv või on suisa keelatud ei ole alaealiste puhul mitte midagi ebatavalist. Väide, et valdav enamus alaealisi ootab tubakatoodete, alkoholi ja/või narkootiliste ainete proovimisega täisealisuseni ei ole kohtu hinnangul õige. Samas on selge, et enamus piirdub proovimisega ning keelatud ainete tarvitamine on pigem juhuslik kui regulaarne. Xi puhul mittemingisugusest juhuslikkusest kohtu arvates rääkida ei saa. Menetlusalune isik on ise tunnistanud ning kirjalike tõenditega ja Xi ema ütlustega on tõendatud, et alkoholi ja narkootiliste ainete pruukimine on Xi puhul tavapärane. Lisaks iseloomustab Xi käitumist üleüldine lapsevanemate ja ühiskonna poolt kehtestatud reeglite järjepidev eiramine, kahetsusväärselt on X juba õrnast east alates kaldunud vägivaldsusele (sh nii verbaalne kui füüsiline vägivald). Kohus nõustub menetlejaga selles, et Xi puhul on rakendatud eelnevalt arvukalt meetmeid, kuid need ei ole olnud tulemuslikud. Paraku ei ole X olnud kunagi oma käitumise muutmisest olnud huvitatud. X oli kohtus seisukohal, et ta on selleks nüüd valmis. Kohtu hinnangul ei ole Xi kohtuistungil jagatud lubadused tõsiseltvõetavad. X ei soovi kinnisesse lasteasutusse kohtu arvates minna sel põhjusel, et tal tuleb loobuda harjumuspärasest elust koos sõpruskonnaga ning keskenduda koolikohustuse täitmisele ja alluda reeglitele. Just seda aga alaealine vajab ja seda selleks, et ta teadvustaks endale ühiskonnas kehtivaid norme ning vajadust järgida õiguskorda. Hetkel teeb X sisuliselt seda, mida ta tahab ning kahetsusväärselt võivad alkoholi ja mõnuainete tarvitamisega, piiride seadmata jätmisega, kalduvusega agressiivsusele jms kaasneda uued ja järgmisel korral juba raskemad õigusrikkumised. Kohus teeb sellise prognoosi nii minevikusündmuste põhjal kui ka seetõttu, et pärast 15.09.2021 sündmust ja väärteoprotokolli koostamist ei ole X oma käitumist muutnud. Järelikult ei olnud signaal, et nüüd tuleb rikkumiste eest vastutama hakata, alaealisele piisavalt selge. Kohtul ei ole võimalik käesoleval juhul kohaldada KarS § 87 loetletud leebemaid meetmeid, sest need on eelduslikult edutud. Hoiatus Xi puhul kõne alla ei tule: sedavõrd leebe meede annab antud juhtumil alaealisele kohtu arvates väga vale signaali. Sotsiaalprogrammides ei ole alaealine osaleda soovinud, alaealise ema seda, et laps sotsiaalprogrammidest tulevikus osa võtaks väga tõenäoliseks ei pidanud. Sõltuvusravile saatmine eeldab vastavat tahet, tahtejõudu ja mis kõige olulisem - loobumist senisest suhtlusringkonnast. Viimase osas märkis X, et ta suudab sõpradele öelda ei, kui hakatakse tarvitama mõnuaineid, so sõpradest loobuma X valmis ei ole ja mõnuainetele ei kohtu hinnangul X ei öelda suuda. Alaealine on võrdlemisi pikalt neid tarvitanud ning arvestades sotsiaalmeedias jagatut on see lisaks ka äge ja tuttavate ees uhkustamist väärt (vt tlk 17). Xi ja tema kaitsja hinnangul oli üheks kohaseks meetmeks üldkasulik töö. Viimase tegemisele ilmumist ei pea kohus tõenäoliseks inimese puhul, kes ei suuda täita oma igapäevast koolikohustustki. Liikumisvabaduse piirang, elektrooniline valve ja käitumiskontroll ei ole samuti mõeldavad: üldistatult peaks loetletud juhtudel alaealine esmajoones alluma talle kehtestatud reeglitele, kuid neile on X ennast järjepidevalt vastandanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et X tuleb
S § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendit, mis on kinnisesse lasteasutusse paigutamine. KarS § 87 lg 5 kohaselt paigutatakse noorem kui 18-aastane isik kinnisesse lasteasutusse kuni üheks aastaks. Kohus leiab, et X tuleb kinnisesse lasteasutusse paigutada maksimaalseks ajaks, s.o üheks aastaks. Arvestades Xst lähtuvaid riske ning seda, et narkootilise aine tarvitamisest on saanud harjumus (millest eelduslikult on keeruline vabaneda) ei tule väiksem tähtaeg kohtu hinnangul antud juhul kõne alla. Pikemaajaline viibimine kontrollitud keskkonnas aitab kujundada ja kinnistada normikohast käitumist ja tagab mh ka vajaliku õppetöö järjepidevuse. Kooskõlas SHS § 1305 korraldab kinnise lasteasutuse teenust Sotsiaalkindlustusamet, seega tuleb kohtulahend jõustumisel edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021 kohtuotsusega nr 421-3952.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.