Obsah (10)

§ 238§ 126§ 175§ 180§ 38§ 37§ 306§ 182§ 1541§ 423

1-20-3535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3535 (20231700845) K

§ 238lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kristjan Koppel süüdi Kar

S § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Kristjan Koppelile lõplikuks karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kristjan Koppeli karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmist lugeda alates Kristjan Koppeli kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 12.04.
2. 1 1-20-3535
3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
4. Asitõend – khaki värvi amb (pakend 1) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Asitõendid – DNA proovid, raviasutusest võetud paindunud nool, K. Koppeli talust kaasa võetud puidutükis kinni jäänud ammunool, samuti puidutüki kaks osa ning nende vahelt eraldatud ammunool (pakendid 1.1, 3, 4, 5, 6) hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

1. Asitõendid – musta värvi amb koos noolega plastikust tuubis (pakend 2) ning pussnuga (pakend 1.2) tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kristjan Koppelile.
2. Asitõend - mobiiltelefon CAT, mis on saadetud Kristjan Koppeli isiklike asjade hulka xxx Vanglasse jätta Kristjan Koppelile.
3. Kannatanu X esindaja esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 75 000 eurot koos viiviste nõudega kuni nõude kohase täitmiseni rahuldada osaliselt ning VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1056 alusel mõista Kristjan Koppelilt välja X kasuks mittevaraline kahju summas 50 000 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 alusel alates tsiviilhagi esitamisest, s.o. alates 07.05.2020 kuni nõude kohase täitmiseni. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes koos viivistega tuleb Kristjan Koppelil hüvitada alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu X poolt nimetatud arveldusarvele, märkides selgitusena „Kristjan Koppel, kriminaalasi 1-20-3535, tsiviilhagi hüvitamine”. 10.

§ 175

lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Koppelilt alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul kannatanu X valitud esindajale tasutud menetluskulud kogusummas 2760 eurot X poolt nimetatud arveldusarvele. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral kohaldada välja mõistetud menetluskuludelt viivist vastavalt VÕS §-le 113 lõikele 1. 11.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Koppelilt riigituludesse menetluskuludena ekspertiisitasu 84 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 178,20 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, kokku 1722,20 eurot. 12.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud summas 1722,20 tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt – esimesed 11 kuud tuleb tasuda 143,52 eurot ja

1. kuul tuleb tasuda 143,48 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700038418 ja selgitus „Kristjan Koppel, kriminaalasi 1-20-3535, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on 2 1-20-3535 kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
2. Kristjan Koppeli lepinguliste kaitsjate kaitsetasud jätta Kristjan Koppeli enda kanda. 14.

§ 38

lg 5 p 2 kohaselt teavitada kannatanu Xt Kristjan Koppeli tingimisi ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

1. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjatele, kannatanule, kannatanu esindajale ja prokurörile ning edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 15.10.
2. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 15.10.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Kristjan Koppelit (Koppel) süüdistatakse selles, et tema 11.04.2020 vahetult enne kella 23:48 Harjumaal XXX maja ees lasi ühe kuni kahe meetri kauguselt temale kuuluvast, teo ettevalmistamisel vinnastatud ammust (vibupüssist) noole X´ile tahtlikult ja sihilikult näkku, olles teadlik temale kuuluva ammu (vibupüssi) võimsusest ja ka asjaolust, et temale kuuluvast ammust lastud noolte purustusjõud võimaldab läbistada tugevaid materjale, seega ka inimkeha ja selliselt tekitada elutähtsa organi tabamisel inimesele surma. Kristjan Koppeli lastud ammunool sisenes läbi vasaku silmakoopa X koljuõõnde, läbistas kolju, põrkus seesmiselt külgmiselt vastu koljuluud, millest nool paindus ja jätkas haavakanalit suunaga keskele vastu kuklaluud, põhjustades kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi - lahtise koljuluu murru ja raske peaajukahjustuse. Vigastusega kaasnes silmakoopa killuline murd, peaaju vasaku oimu- ja kuklasagara kahjustus, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, samuti vasaku silmamuna läbistus, mis põhjustas vasaku 3 1-20-3535 silma ja selle nägemisvõime kaotuse ning on ühtlasi käsitletav nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastusena. Oma tahtliku tegevusega Kristjan Koppel vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas teise inimese tapmist, s.o pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD
3. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas
4. mai 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasja Kristjan Koppeli süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. 09.06.2020 toimunud eelistungil taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja kriminaalasja lahendamist lühimenetluses, mida toetas ka prokuratuur.
6. juunil 2020 andis kohus Kristjan Koppeli lühimenetluses kohtu alla, määras istungi ajad ja jättis tõkendi vahistamine muutmata.
7. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
8. ja
9. augustil
10. Kristjan Koppel end esitatud süüdistuse järgi süüdi ei tunnistanud ja samuti esitatud hagi K. Koppel kohtuistungil ei tunnistanud. Ütluste osas jäi Kristjan Koppel enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud.
11. Prokurör taotles kohtul Kristjan Koppel süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 9 aastat, mida kolmandiku võrra vähendada seoses lühimenetlusega. Lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust, mille kandmist lugeda alates 11.04.
13. Kannatanu esindaja esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju osas 75 000 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 alusel.
14. Kaitsjad leidsid, et süüdistus ei ole põhjendatud ning tegemist oli hädakaitsega ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Tsiviilhagi mitte rahuldada. II TUVASTATUD ASJAOLUD
15. Maakohus kuulanud ära süüdistatava seisukoha esitatud süüdistuse kohta, kaitsjate arvamuse ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus tuvastas kogutud tõenditega järgmist:
16. 11.04.2020 toimus kannatanu X venna A sünnipäev, kus viibisid nii kannatanu X (ütlused tl 15-20) kui süüdistatav Kristjan Koppel (ütlused tl 124-127 ja 132-135) ning ka tunnistajad – Q (ütlused tl 70-73), Y (ütlused tl 79-81) ja A ise (ütlused tl 74-77). Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütluste kohaselt toimus sünnipäeval Xi ja K. Koppeli vahel konflikt seoses K. Koppeli ja Xi naise vahel aastaid tagasi olnud suhetega, mille käigus läks X K. Koppelile kahel korral kallale, kuid mõlemal korral lahutati nad teineteisest Q, A ja Y poolt. Seda, et X oleks K. Koppelit löönud ta ise ei mäleta, kuid ei välistanud seda. K. Koppel ei mäletanud tüli põhjust. 4 1-20-3535 Tunnistaja Q ütluste kohaselt K. Koppel Xle vastupanu ei osutanud. K. Koppel selgitas, et X on temast tugevam ja tema Xst jagu ei saa, kuigi kehaehituselt on nad sarnased. Peale viimast kaklust käskis A nii Xl kui K. Koppelil koju minna. Kell oli umbes 23:00 õhtul. A ütluste kohaselt jalutas K. Koppel rahulikult ja sõnagi lausumata kodu poole, tal oli minna umbes 70m. Samuti läks ära X, temal oli minna ainult üle tee. Ka Y kinnitas, et nii X kui K. Koppel lahkusid sünnipäevalt rahulikult ja tundus, et kõik lähevad koju ja kõik on korras. Q lahkus sünnipäevalt umbes 10 minutit peale Xi ja K. Koppeli lahkumist. Koju minnes kuulis Q, et X hüüdis teda hoovist ning seejärel tuli X Q suunas. Q kõndis bussipeatuse juurde, istus sinna ja ootas kuni X temani jõudis. Nad istusid koos Xga bussipeatuses ja tegid suitsu. Samuti rääkisid nad eelnevast konfliktist, mille tõttu ka X vabandas Q ees, et oli teda eelnevalt kapuutsist tirinud. Q soovitas Xl lahendada K. Koppeliga asju kaine, mitte purjus peaga.
17. Kui Q ja X olid mõned minutid omavahel rääkinud, siis nad nägid, et nende poole jalutab K. Koppel käes kaks vinnastatud ambu. Nii X kui Q tundsid ammud ära, kuna nad on koos K. Koppeliga nendega viimase talus märki lasknud. K. Koppel küsis Xlt, miks viimane talle kallale tuli. Q palus K. Koppelil ammud ära panna, samuti palus X K. Koppelil seda teha. Q ütluste kohaselt ei vastanud X K. Koppeli korduvatele küsimustele kallatungi põhjuste kohta midagi. Kuna Q nägi, et ammud olid vinnastatud, tõusis ta püsti ja astus veidi eemale, kuna ei tea kunagi, millal võib amb lahti minna. X oli tige ja karjus K. Koppelile, et ta viskaks ammud ära. Ühel hetkel X teatas, et ta ei viitsi vaielda ja hakkas kodu poole minema. K. Koppel ütles Xle, et ta laseb teda. Kuna X ei uskunud, et K. Koppel seda teeb, keeras ta ennast ringi ja läks ta K. Koppeli suunas. K. Koppel hakkas taganema. Sellel ajal tuli veidi eemale tänavale prügi välja viima B (ütlused tl 62-65), kes kuulis eemalt K. Koppeli ja Xi vahel vaidlust ning seda, et Q üritas neid rahustada. Vaidluse sisust B aru ei saanud. B vilistas ning karjus neile, et nad ära lõpetaks ja laiali läheks. Ka Q teatas Xle ja K. Koppelile, et B tuleb. K. Koppelil olid käed taganedes külgedel, küünarnukid vastu keha ja ammud sihitud Xi poole. K. Koppel liikus selg ees ja X liikus K. Koppeli suunas näoga. Q oli K. Koppelist ja Xst u 15-20 meetri kaugusel ja K. Koppel oli tema poole näoga. Samal ajal liikus K. Koppeli ja Xi suunas ka B. Ühel hetkel, kui vahemaa Xi ja K. Koppeli vahel oli umbes paar meetrit tõstis K. Koppel suurema ammu ja vajutas päästikule, mille tagajärjel käis „plaks“. Ammu nool tabas Xit vasakusse silma ning ta kukkus asfaldile maha. K. Koppel astus eemale ja kui B jõudis Xi juurde ning nägi, mis vigastused Xl on, jooksis ta koheselt K. Koppeli juurde ja surus ta pikali kui K. Koppel ammud maha viskas. B ja Q kutsusid koheselt kiirabi ja osutasid Xle esmaabi.
18. K. Koppeli ja Xi vahel toimunud vaidlust bussipeatuse juures kuulis ka tunnistaja K (ütlused tl 66-69), kes viibis sellel hetkel kodus aadressil xxx ja kes avas selle peale akna. Ta nägi, et kaks kogukamat meest (tuvastatud menetluse käigus kui K. Koppel ja X) vaidlevad omavahel ja kolmas mees, kes oli lühem ja kapuutsiga seisab veidi eemal. Vaidluse sisu ta ei kuulnud, nagu seda ei kuulnud ka B. Kapuutsiga mehes tundis K ära Q, kes üritas Xt ja K. Koppelit rahustada. Seejärel nägi ta ka seda, kuidas K. Koppel ja X liikusid tänaval, K. Koppelil rippusid mingid asjad käes ja siis käis järsku „plaks“. III MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5 1-20-3535
19. Kuivõrd K. Koppelile on esitatud süüdistus teise inimese tapmise katses, siis tuleb erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost alustada süüteokatse koosseisu tuvastamist mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest (RKKK 3-1-1-41-14 p 12). KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest. Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (KarS § 25 lg 2). Süüteokatse koosseisu peamine subjektiivne tunnus on tahtlus ja isikut saab karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus. Süüteokatse subjektiivseks küljeks piisab, kui isik pidas kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib realiseeruda süüteokoosseis.
20. Vaidlust selles osas, et K. Koppel lasi ammuga Xle silma, tekitades viimasele eluohtlikud tervisekahjustused puudub. Suurem vaidlus poolte vahel seisnebki K. Koppeli käitumise subjektiivsele küljele hinnangu andmises ning K. Koppelile etteheidetavas kuriteo kvalifikatsioonis.
21. Süüdistatav K. Koppel on käesolevas kriminaalasjas üle kuulatud kahel korral – 12.04.2020 ja 22.04.2020 (tl 124-127, 132-135). Kohus ei saa käesolevas asjas tugineda vaid K. Koppeli enda ütlustele, sealhulgas teo subjektiivsete asjaolude kohta ja loeb K. Koppeli ütlused osaliselt ebausaldusväärseks, kuivõrd need ei kattu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, millega on need ümber lükatud. Sellest tulenevalt lähtub kohus K. Koppeli subjektiivse külje hindamisel välisest teopildist.
22. K. Koppel andis ütlusi selle kohta, et ta jooksis A sünnipäevalt koju, kuigi A ja Y mõlemad on andsid ütlusi selle kohta, et K. Koppel läks koju rahulikult jalutades. Edasi kirjeldab K. Koppel, et kodus ta pani jalga teised püksid, mille taskus oli nuga, mis oli sinna jäänud varasemast ajast ning võttis ära jope. Seejärel võttis oma toast kapi otsast kaks vinnastamata ambu koos nooltega. Ta vinnastas mõlemad ammud, millede vinnastamiseks on vaja mõlemat kätt. Suurema ammu vinnastamisel tuleb eelnevalt nool ära võtta ja alles peale vinnastamist nool tagasi asetada. Ammud võttis ta kaasa turvatundeks, et Xt hirmutada. Tahtis sünnipäeval tekkinud tüli selgeks rääkida. Ta võttis ammud, kuna ei teadnud, kas X tuli talle järgi või ei. Ta läks ambudega välja enda maja ette, kus tundus kõik rahulik olevat. Siis aga nägi K. Koppel Xt ja Qt eemal tänaval ja läks nende juurde. Kaitsjate väide, et K. Koppel võttis ammud kaasa põhjusel, kuna ta oli juba eelnevalt Xlt peksa saanud ja ta kartis ei ole siinkohal asjakohane, sest kui inimene kardab ja tal on millegi või kellegi ees hirm, siis ta ei lähe uuesti kodunt tänavale ja seda enam koos kahe laetud ammuga. Lisaks veendus K. Koppel maja ees olles, et X ei tulnud talle järele. Seega leiab kohus vastupidiselt kaitsjatele, et selline K. Koppeli käitumine – kodus riiete vahetamine, ambude laadimine ja nendega tänavale minek ei näita inimeses kaugeltki mingit hirmu teise inimese ees, vaid selline K. Koppeli tegevus oli just kannatanu suhtes provotseeriv eesmärgiga juba selleks hetkeks lahenenud konflikti taas esile tuua, mis omakorda annaks K. Koppelile põhjuse võimalusel Xt rünnata. Lisaks ei olnud K. Koppel ja X tänaval kahekesi, vaid nendega koos oli ka Q, kes oli nad ka eelnevalt edukalt 6 1-20-3535 teineteisest lahutanud. Selles, et X oli koos Qga veendus ka K. Koppel ise, mistõttu ei olnud K. Koppelil põhjust tunda hirmu ka põhjusel, et ta oleks olnud Xga kahekesi.
23. Samuti ei kattu teiste kogutud tõenditega K. Koppeli ütlused selles osas, mis puudutab bussipeatuses toimunut ja laskmise asjaolusid. K. Koppeli ütlustest nähtub, et kui ta läks Q ja Xi juurde, siis nad rääkisid rahulikult 10-15 minutit ning ammud olid tal käes rippu. Kuna ta on vasakukäeline ja suurem amb oli raskem, oli see tal vasakus käes, väiksem amb aga paremas. Siis hakkas X ära minema, kuid järsku pööras ümber ja jooksis talle peale. Tema hakkas tagurpidi jooksma. Kui X temani jõudis, tegi ta tahtmatu lasu, X kukkus ja tema jooksis minema. Need K. Koppeli ütlused lükkab ümber eelkõige asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev videosalvestus (tl 87-93). Videosalvestis algab 11.04.2020 kell 23:52:07 ja lõpeb 12.04.2020 kell 00:49:
24. Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud kogu sündmuse kulg alates ajast, kui Q ja X istuvad rahulikult bussipeatuses. Nii kannatanu kui ka tunnistajate Q, B ja K ütlused kattuvad videosalvestisel tuvastatuga.
25. Kohus peab siinkohal oluliseks välja tuua, et nii asitõendi vaatlusprotokollist kui ka videosalvestiselt endast on näha, et kui K. Koppel tuleb kell 23:52:22 bussipeatuse juurde, kus istus X ja Q, suunab K. Koppel koheselt paremas käes oleva ammu istuva Xi poole, kuid X jääb rahulikult istuma. Alles 1,5 minutit hiljem tõuseb X pingilt, kuid jääb bussipaviljoni seisma. K. Koppel taganeb selle peale veidi samal ajal sihtides Xt esmalt paremas käes oleva ammuga, kuid seejärel vahetab käed ja edasi sihib vasakus käes oleva ammuga. X näitab K. Koppeli suunas käega. Kell 23:57:07 väljub X bussipaviljonist, astudes K. Koppelist paremalt kaarega mööda, osundades korduvalt käega K. Koppeli suunas nagu käseks ammud ära panna. Selline tegevus vastab ka tunnistaja Q ütlustele, kus ta märkis, et X karjus K. Koppelile, et viimane ammud käest viskaks. Kell 23:54:52 jõuab X uuesti ringiga bussipaviljoni juurde. Edasi liigub X taas kaarega K. Koppeli suhtes ja kaob kaamera vaateväljast. Kaadrisse jääb ainult Q. Kell 23:57:01 ilmub kaadrisse K. Koppel, kes astub rahulikult selg ees, ammud on sihitud Xi suunas. Seejärel ilmub kaadrisse ka X, kes kõnnib K. Koppelile rahulikul sammul järgi. Nende vahemaa on visuaalselt umbes 4 meetrit. K. Koppeli parem käsi koos ammuga toetab alt risti vasakut kätt, kus K. Koppel hoiab suuremat ambu ja mis on suunatud Xi poole. K. Koppel tõstab aegajalt vasakus käes olevat ambu üles poole, kuid langetab siis natuke alla suunas. Kui K. Koppeli ja Xi vahemaa on kahanenud umbes 1-1,5 meetri peale (visuaalsel hinnangul) tõstab K. Koppel taas ammud Xi rindkere kõrgusele, toetades jätkuvalt parema käe randmega vasakut kätt ning kell 23:57:24 toimub lask. Käesolev videosalvestis on just oluliseks tõendiks K. Koppeli subjektiivse külje hindamisel, kuna sellest ei nähtu, et K. Koppel kuidagi kardaks, vaid ta astub kindlal sammul Xi juurde ja koheselt sihib teda ammuga.
26. Seega on videosalvestiselt üheselt tuvastatav, et bussipeatuses ei rääkinud K. Koppel ja X rahulikult. Vaidlust kuulsid ka B eemalt tänaval ja K oma korteris. Lisaks sihtis K. Koppel juba bussipeatuses Xt ambudega. Videosalvestiselt ei nähtu, et K. Koppel või X jookseksid. Mõlemad astuvad rahulikult – K. Koppel kõnnib selg ees ja X kõnnib näoga K. Koppeli suunas. Lisaks rõhutab kohus, et kuigi nii süüdistatava kui kannatanu organismist leiti alkoholi (tl 114), ei nähtu ka nende liikumisest, et nad tuiguksid või oleksid ülemäära joobes. Ka A kirjeldab oma ütlustes (tl 76, ülevalt 18 rida), et K. Koppel jalutas ära täitsa sirge jalaga, ta ei tundunud väga purjus. Videosalvestiselt on ka tuvastatav, et X mitte ei kiirenda oma sammu, vaid pigem 7 1-20-3535 aeglustab K. Koppel enda kõndimise tempot, mistõttu ka nende vahel olev vahemaa jääb lõpuks visuaalselt 1-1,5 meetrit. Saavutades vahemaa, mis annab kindla võimaluse Xle pihta saada sooritab K. Koppel lasu. Parema käega vasaku käe toetamine, milles asus suurem amb viitab kohtu hinnangul K. Koppeli soovile olla oma lasu sooritamise täpsuses veelgi kindlam ja tabada Xt. Kui uskuda K. Koppeli versiooni üksnes Xi hirmutamisest ja sellest, et ta ei tahtnud Xle viga teha, veel vähem tappa, siis sellisel juhul ei oleks K. Koppel suunanud ambu mitte Xi rindkere, vaid vähem kahju tekitavatesse piirkondadesse, nt jalgadesse. Videosalvestiselt on aga üheselt tuvastatav, et K. Koppel sihtis üksnes ja ainult Xle rindkeresse ja seda teadlikult. Samuti ei kattu K. Koppeli ütlused selle kohta, et ta jooksis peale lasku ära, vaid videosalvestiselt on näha, et ta astub rahulikult ja ükskõikselt eemale ning jääb umbes 7m eemal muru peal seisma. Kohtu hinnangul ei ilmuta K. Koppel peale lasku mingilgi moel ehmatust ega üllatust saavatud tulemuse üle, vaid videosalvestise põhjal saab öelda, et selline tulemus oli K. Koppelile ootuspärane. Rahulikult ammud käes eemale kõndimine ja kannatanule abi mitte osutamine kinnitab kohtu veendumust soovist kannatanut tappa, millele viitab ka sihtimine ja lask elutähtsatesse organitesse.
27. Lisaks toimunud sündmuse tuvastamisele on antud videosalvestis oluline ka lasu sooritamise aja osas. Nimelt on salvestise kellaaeg ajaliselt nihkes, olles umbes 10 minutit tegelikust ajas ees. See on tuvastatav B poolt tehtud kõne ajaga häirekeskusesse. Häirekeskuse kõne (asitõendi vaatlusprotokoll tl 95) on fikseeritud 11.04.2020 kell 23:48 ning videosalvestis näitab samal ajal, kui B teeb kõne kellaaega 23:
28. Seega toimus lask tegelikkuses kell 23:
30. K. Koppel andis ütlusi ka selle kohta, et kui X temani jõudis tegi ta tahtmatu lasu, see polnud sihitud tahtlik lask. Ta ei tahtnud Xle viga teha veel vähem teda tappa. Arvab, et võis teise ammuga vabastada päästiku. Mis puudutab tahtmatut või juhuslikku lasku, siis ka need K. Koppeli ütlused on ümber lükatud uurimiseksperimendiga. Uurimiseksperimendi protokollist ja toimingu videosalvestiselt (tl 167-170) nähtub, et vinnastatud ammust ei toimu lasku ilma päästikut vajutamata. Katse kohaselt amb vinnastati ja seda löödi kurikaga 3 korda ühte pidi ja teistpidi – nool ei vabanenud. Tehti veel katse, kus kaitseriiv võeti maha ja siis löödi kurikaga vastu ammu nööri – ka siis nool ei vabanenud. Seega on tõendamist leidnud, et ilma päästikule vajutamata nool ei vabane ja tegemist ei olnud õnnetuse ega juhusliku lasuga.
31. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta teadlik temale kuuluva ammu võimsusest ja et noolte purustusjõud võimaldab läbistada tugevaid materjale. See asjaolu on tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokolliga, kus ütluste seostamise käigus on K. Koppeli talust kaasa võetud puidutükis kinni jäänud ammunool, puidutüki kaks osa ja nende vahelt eraldatud ammunool (tl 145-150). Samuti andis K. Koppel ütlusi selle kohta, et amb viskab nooli ülespoole. Siinkohal nõustub kohus täielikult prokuröri seisukohaga, et teades oma ambude võimsust ja purustus jõudu, samuti ammu eripära, et ta laseb sihtpunktist ülespoole, siis pidi K. Koppel teadma, et sihtides Xt rindkere piirkonda, kus asuvad eluliselt tähtsad organid, võib see lask minna ka pähe ning tulenevalt noole tugevast läbistamisvõimest võib tagajärjeks olla teise inimese surm. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. Koppeli subjektiivne koosseis on täidetud ning K. Koppel alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult Xi tapmist ja tegi endast kõik oleneva, et seda saavutada. 8 1-20-3535
32. Tuvastatud sündmuste käiku kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 5-11), kust nähtub, et sündmuskohal on maas kaks ambu, üks suurem, millel puudub nool ja väiksem, mis on vinnastatud ja mille sees on punast värvi nool. Mõned meetrid kaugemal on verekahtlase määrdumise lomp ja padi. Kahte ambu ja ammunooli on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis (tl 96-109). Xle silma lastud nool on umbes 40 cm pikk, mille ots on umbes 10 cm jagu kõverdunud, metallist otsiku pikkus on 18mm ja noole diameeter on 7-8mm (fotod 1-4). Isiku läbivaatuse protokollis (tl 12-14) on näha Xi välimust vahetult pärast kuriteo toimepanemist sündmuskohal – vasakust silmast ulatub umbes 20 cm välja nool, silmast jookseb verd ja silm ripub silmakoopast välja.
33. Kahtlustatavana pidas politsei sündmuskohal kinni Kristjan Koppeli (tl 110-112), kelle pükste taskust leiti muuhulgas ka 9cm terapikkusega pussnuga. K. Koppel enda ütlustes selgitas, et miks tal pussnuga kaasas oli, seda ta ei oska öelda. Tõenäoliselt oli see jäänud nende pükste taskusse, mis ta kodus jalga pani, kuna tegemist on nö. õue pükstega, millega ta käib nt grillimas. Seepärast arvab, et sel põhjusel ka nuga seal taskus oli. Kindlasti ei võtnud ta spetsiaalselt seda nuga kaasa. Seda pussnuga kannab ta taskus tupe sees ja arvab, et selliselt oli ta ka kinnipidamisel tal parempoolses taskus. Ta tahtis selle ise välja võtta, kui politsei ta kinni pidas, kuid tal seda teha ei lubatud ja politsei tegi seda ise. Prokurör viitas vaidlustes noa osas sellele, et K. Koppelil oli läbi mõeldud soov Xt rünnata, varudes lisaks ammudele veel ka suure ja ebamugava noa. Toimikust aga ei nähtu, et seda nuga oleks vaadeldud või seda fotografeeritud ja mujal, kui kahtlustatavana kinnipidamise protokollis seda mainitud ei ole. Samuti pole protokollis märgitud, millised olid taskud, kust nuga leiti, mis annaks võimaluse tuvastada, kas K. Koppel pidi tundma noa olemasolu või võis selle taskus olemine pükse jalga pannes K. Koppelile ka märkamata jääda. K. Koppel andis ütlusi, et ka sünnipäeval oli tal kaasas väike taskunuga, kuna nad käisid päeval kalal. Kalal käimist kinnitab ka A oma ütlustes. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis kirjeldatud nuga aga ei vasta tavalisele taskunoa kirjeldusele. Kuivõrd muid tõendeid, mis lükkaksid K. Koppeli ütlused noa osas ümber puuduvad, siis tuleb selles osas kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.
34. Kinnipidamise järel on indikaatorvahendi kasutamise protokolli põhjal (tl 114) tuvastatud K. Koppelil esinev joove 0,94 mg/l kohta, kuid samuti on selles protokollis kirjeldatud ka K. Koppeli joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Selle kohaselt mäletas K. Koppel kõiki sündmusi viimase 24 tunni jooksul. Kuigi tal esinesid teatud käitumise häired nagu värisemine, apaatsus ja unisus, orienteerus ta ajas, kohas ja oma isikus, samuti oli tema koordinatsioon häireteta. Koordinatsiooni häired ei ole tuvastatavad ka videosalvestise asitõendi vaatlusprotokollist.
35. Ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0097 (tl 56-61), kiirabikaartidest (tl 40-43) ja isiku läbivaatuse protokollist peale statsionaarset ravi (tl 21-28) nähtuvad Xle tekitatud tervisekahjustused. Ammunool sisenes läbi vasaku silmakoopa Xi koljuõõnde, läbistas kolju, põrkus seesmiselt külgmiselt vastu koljuluud, millest nool paindus ja jätkas haavakanalit suunaga keskele vastu kuklaluud, põhjustades kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi - lahtise koljuluu murru ja raske peaajukahjustuse. Vigastusega kaasnes silmakoopa killuline murd, peaaju vasaku oimuja kuklasagara kahjustus, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, samuti vasaku silmamuna läbistus, mis põhjustas vasaku silma ja selle nägemisvõime kaotuse ning on ühtlasi käsitletav nägu oluliselt moonutava 9 1-20-3535 ravimatu vigastusena. Ekspertiisiakti lisadena on kompuutertomograafia uuringu fotod, millelt on üsna selgelt näha, milline on K. Koppeli poolt kasutatud ammu purustusjõud.
36. Edasi analüüsib kohus K. Koppelile etteheidetava teo kvalifikatsiooni. Kaitsjad leidsid, et K. Koppel tegutses hädakaitseseisundis ja seega palusid K. Koppeli õigeks mõista. Alternatiivselt taotlesid kaitsjad kohtul hinnata K. Koppeli käitumises õigusvastasust välistava asjaolu esinemist KarS § 31 järgi ja kvalifitseerida K. Koppeli käitumine ümber KarS § 119 järgi.
37. Eristamaks K. Koppelile esitatud süüdistust raske tervisekahjustuse tekitamisest tuleb hinnata K. Koppeli käitumise nii objektiivset kui ka subjektiivset külge. Kuivõrd Xle oli tekitatud selline tervisekahjustus, mis oli eluohtlik, siis üksnes juba välise teopildi järgi saab anda hinnangu võimaliku tapmistahtluse kohta (Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-128-06 p 7). See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Nagu ka prokurör kohtuistungil märkis, tuleb subjektiivse külje tuvastamisel vaadata ka isiku teoeelset- ja järgset käitumist, mida kohus ka eelnevalt tegi. Lisaks sellele, et K. Koppel läks eelnenud konflikti lõppedes relvastatult uuesti provotseerivalt tänavale nö vana tüli üles kiskuma ja ka suunas juba bussipeatuses ambe Xi suunas, siis peale lasu toimumist ei nähtunud K. Koppeli käitumisest mingitki ehmumist ega reaktsiooni, mis viitaks tahtmatule lasule või õnnetusele. Peale lasku K. Koppel isegi ei vaadanud, mis Xst sai või kas ta on üldse elus. Ta lihtsalt eemaldus kannatanust, kuniks tunnistaja B ta pikali surus. Lastes kannatanule ammuga pähe, ei kontrollinud K. Koppel mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Seega tõi K. Koppeli käitumine kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära B kiire tegutsemine ning meditsiinitöötajate õigeaegne saabumine. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis K. Koppeli poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Kuna tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, siis märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses 3-1-1-128-06 p-s 11, et olukorras kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena. Samuti on Riigikohus kohtuotsuses nr 3-1-1-40-13 p-s 12 kinnitanud, et kui süüdistatav lootis siiski vältida kannatanu surma, peaks süüdistatava käitumises nähtuma konkreetsed asjaolud, millele niisugune lootus rajaneb, nt kannatanule kohene abi osutamine või abi kutsumine. Midagi sellist K. Koppeli käitumises kohus ei tuvastanud.
38. Kuivõrd ekspertiisiaktist nähtub, et Xl tuvastatud vigastuste puhul oli tegemist eluohtlike vigastustega ja kui abi ei oleks õigeaegselt saabunud, oleks saabunud kannatanu surm. Kuna surma ei saabunud, siis jäi tegu katse staadiumisse ja täidetud on ka tapmiskatse objektiivne koosseis.
39. Samas ei nõustu kohus prokuröri väitega, et tegu oli toime pandud kavatsetult, s.o et kannatanu surm oli süüdistatava eesmärgiks. Käesoleval juhul on tõendatud, et süüdistatav teadis, et ammunoolega nii lähedalt elutähtsasse piirkonda laskmine võib põhjustada inimese surma, aga ta ei saanud selles kindel olla. Nagu ka süüdistatava teojärgsest käitumisest ja 10 1-20-3535 ütlustest nähtub, oli tal sellest ükskõik. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Samas, kuna süüdistatav kannatanule appi ei läinud nagu õnnetuse puhul kohane oleks olnud, siis on välistatud ka kergemeelsus ja tegu ei saa subsumeerida KarS § 119 lg 1 - § 25 lg 2 või § 118 lg 1 p 1 ja 6 järgi. Seega leiab kohus, et tapmise katse subjektiivne koosseis on täidetud ja kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega.
40. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus käesolevas asjas ei tuvastanud. Kaitsjad on esitanud pikad versioonid hädakaitseseisundi esinemise kohta. Kohus juhib tähelepanu, et hädakaitseseisundi välistab juba eos asjaolu, mille kaitsjad on jätnud täiesti tähelepanuta, s.o hädakaitse on reeglina üldse välistatud, kui rünnatav on ründe sihilikult ise provotseerinud. Kui isik kutsub ründe esile õiguspärase käitumisega, on tal täielik hädakaitseõigus (karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne lk 109, p 24). Käesolevas asjas on aga faktiliselt kindlaks tehtud, et süüdistatav ise läks 2 laetud ammuga kannatanu juurde selgitusi nõudma ning asus teda ka koheselt ammuga sihtima. Kannatanu jäi rahulikuks ega reageerinud mingilgi moel K. Koppeli suhtes agressiivselt. Samuti polnud kannatanul ühtegi enesekaitsevahendit ega relva. Selline K. Koppeli tegevus ei ole ei õiguspärane ega ka ühiskonnas aktsepteeritud probleemide lahendamise viis. Seega süüdistatav ise kõigepealt provotseeris kannatanut ja sellisel juhul isikul mingit hädakaitset tekkida ei saagi, kuna ta ise selle olukorra tekitas (RKKK 3-1-1-111-04 p 12; 3-1-1-26-11 p 16). Seega jätab kohus kaitsjate hädakaitseseisundi versioonid tähelepanuta. Seega on tõendamist leidnud, et Kristjan Koppel pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. IV TSIVIILHAGI
41. Kannatanu X esindaja Olavi-Jüri Luik esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 75 000 eurot, lisaks viiviste nõudes VÕS § 113 lg 1 alusel kuni nõude kohase täitmiseni. 31.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 1043 kohaselt 11 1-20-3535 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

1. Süüdistatav põhjustas enda teoga kannatanule raske tagajärje – elundi, s.o silma kaotuse ja elulõpuni kestva nägu moonutava välimuse. Seonduvalt tsiviilhagis moraalse kahju katteks nõutud 75 000 euroga, leiab kohus, et kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Kannatanule lasti ammunoolega silma, nool läbis aju ja põhjustas raske peaajukahjustuse ning ka lahtise koljuluumurru. Kannatanu ütluste kohaselt paigaldatakse kaotatud silma asemele kunstsilm, mis võib, kuid ei pruugi liikuda. Ei ole kahtlustki, et sellist laadi elulõpuni kestev tervisekahjustus põhjustab nii suurt valu kui suuri hingelisi kannatusi, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. Isegi kui kannatanu saab kunstsilma, tuleb seda kogu aeg puhastada, selle äravõtmine ja tagasipanemine on valulik ja ebameeldiv füüsiline protseduur, mis jääb elu lõpuni saatma. Ühe silma kaotusest tulenevalt on langenud elukvaliteet, võimalike töökohtade valik. Lisaks eeltoodule on tegemist ka näo parandamatult inetuks tegeva vigastusega, mis omakorda takistab isikul vaba eneseväljendust ja tuleb taluda kaasinimeste kõrgendatud tähelepanu (Xi 24.04.2020 isiku läbivaatuse protokoll). Samuti tuleb arvestada, et tegemist on noore inimese ja mitme väikese lapse isaga, keda lapsed nüüd moondunud näo pärast kardavad. Kohtu hinnangul peab raskete tervisekahjustuste tekitamise puhul, eelkõige kui seeläbi on kannatanu kaotanud mõne elundi, olema mittevaralise kahju nõue kohtupraktikas väljakujunenud keskmisest hüvitise summast suurem. Kannatanu esindaja tõi vaidlustes välja hulgaliselt näiteid kohtupraktikast ajavahemikul 2009-2015, kus jäid väljamõistetud kahjuhüvitised vahemikku 20000-50000 eurot. Kohus nõustub kannatanu esindajaga selles, et pole vahet kas teisele isikule tekitati tervisekahjustused autoga, püssikuuliga või ammuga, vaid määrav on tekitatud kahjude tagajärg ja selle ulatus.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mittevaralise kahju summa ei saa olla väike. Kohus nõustub üldjuhul kannatanu esindaja seisukohtadega mittevaralise kahju põhjenduste osas, kuid arvestades kohtule esitatud materjale, siis sellest ei nähtu näiteks, et kas ja millises osas on kannatanule määratud töövõimetus, mis võiks välja mõistetava kahju summat mõjutada. Ka oma vaidlustes ei viidanud kannatanu esindaja sellele. Kannatanu esindaja viitas korduvalt nn Yakimenko lahendile nr 1-17-11933, mis on üks viimaseid kohtulahendeid suurema moraalse kahju hüvitise väljamõistmise osas, kuid nimetatud lahendis tuvastati kannatanul 100%-ne töövõimetus ning talle oli määratud töövõime ulatus puuduvaks kuni vanaduspensionini. Käesolevas asjas aga ühtegi sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Samas tuleb aga arvestada ka ühiskonna üldise heaolu taset ja süüdlase sissetulekuid ning majanduslikku olukorda (tl 143144), sest väljamõistetav hüvitis ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kannatanu poolt nõutud 75 000 eurot on liiga suur summa, mis seaks ka süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda. 12 1-20-3535 Kohus leiab, et kannatanule tekitatud raske tervisekahjustus, üleelatud valu ja kannatused, püsivalt kahjustatud näo füüsiline väljanägemine ning elukvaliteedi tunduv langus annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 50 000 eurot.
3. Lisaks põhinõudele on kannatanu esindaja esitanud ka viivise nõude kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
4. aprilli
5. a otsuses kriminaalasjas nr 31-1-3-10 märkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega VÕS § 113 lg 1 alusel lisanduvad alates tsiviilhagi esitamisest, s.o alates 07.05.2020 kuni nõude kohase täitmiseni viivised. V KARISTUS
6. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
7. KarS § 113 lg 1 kohaselt on teise inimese tapmise eest ette nähtud karistus 6 kuni 15 aastat vangistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.h nii süüdistatava kui ka kannatanu käitumist ning tekitatud tervisekahjustuse ulatust. Tervisekahjustuste puhul on antud juhul tegemist elundi, s.o silma kaotamisega ja sellest tingitud muude ebamugavustega ja elukvaliteedi langusega, mis kestavad elulõpuni.
8. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele (tl 136), mille kohaselt ei ole süüdistatavat varem kuritegude toimepanemise eest karistatud. Seega oli selline käitumine juhuslik episood süüdistatava elus ning seda tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Samas üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa jätta karmilt reageerimata olukorrale, kus isik tekitab kannatanule nii raske tervisekahjustuse ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse pikaajalise vangistusega, mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele.
9. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. K. Koppel on oma kohtueelses menetluses antud ütlustes avaldanud kahetsust ning tegi seda ka kohtuistungil ja vabandas kannatanu ees, kuid alles oma viimases sõnas ja peale seda, kui tema kahetsuse ja vabanduse puudumise osas olid sõna võtnud nii prokurör kui kannatanu esindaja. Iseenesest võib süüdistatav avaldada kahetsust toimunu eest ka alles viimases sõnas, kuid 13 1-20-3535 hinnates seda menetluse käigus uuritud tõendite ja K. Koppeli hoiaku pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Ka Riigikohus on märkinud, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-18-14 p 11). Puhtsüdamlik kahetsus on eelkõige vabandamine kannatanu ees, seda K. Koppel kohtuistungil iseenesest väljendas, kuid kohtu hinnangul tegi seda K. Koppel põhjusel, et prokurör ja kannatanu esindaja juhtisid selle puudumisele vaidlustes tähelepanu. Samuti puudub puhtsüdamlik kahetsus, kui süüdistatav ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise ja taotleb enda õigeksmõistmist. Arvestades süüdistatava poolt toime pandud teo asjaolusid ja tekitatud tervisekahjustuste raskust, ei ole süüdistatav aru saanud oma teo keelatusest ega ohtlikkusest. Kahju hüvitamise osas märkis K. Koppel oma kohtueelses menetluses antud ütlustes, et kui X esitab hagi tema vastu, siis tuleb tal see tasuda. Kohtuistungil ta enam aga tekitatud tervisekahjustuste korvamisega tsiviilhagi näol ei nõustunud (31.08.2020 protokoll lk 6), ka osaliselt mitte. Kohtu hinnangul näitab taoline ennast õigustav suhtumine oma teosse ja hoopis kannatanule süü veeretamine puhtsüdamliku kahetsuse puudumist. Kahetsuse avaldamist on võimalik süüdistataval kergekäeliselt väljendada, kuivõrd see on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt üks karistust kergendavatest asjaoludest, ent pelgalt selle väljendamine ei too kaasa automaatselt karistuse kergendamist, vaid kohus peab veenduma selle siiruses. Antud juhul kohus selles ei veendunud. Ka muid karistust kergendavaid asjaolusid nagu ka karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
10. Arvestades kõike eeltoodut ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis peab kohus vajalikuks süüdistatavat karistada 8-aastase vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust, mille kandmist lugeda alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 12.04.

2. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. VI ASITÕENDID
3. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

1. Khaki värvi amb (pakend 1) tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
2. DNA proovid, raviasutusest võetud paindunud nool, K. Koppeli talust kaasa võetud puidutükis kinni jäänud ammunool, samuti puidutüki kaks osa ning nende vahelt eraldatud 14 1-20-3535 ammunool (pakendid 1.1, 3, 4, 5, 6) hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

44. Musta värvi amb koos noolega plastikust tuubis (pakend 2) ning pussnuga (pakend 1.2) tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel Kristjan Koppelile kui asjade seaduslikule omanikule.

45. Mobiiltelefon CAT, mis on saadetud Kristjan Koppeli isiklike asjade hulka xxx Vanglasse, jätta Kristjan Koppelile. VII MENETLUSKULUD 46.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad riigituludesse menetluskuludena väljamõistmisele esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, ekspertiisitasu 84 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 178,20 eurot, s.o kokku 1722,20 eurot. 47. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et kuna süüdistatav viibib pikaajalises vangistuses ja tal puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud võib

§ 180lg 3 4.

lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu valitud esindaja tasu 48. Kannatanu X esindaja Olavi-Jüri Luik esitas kannatanu esindajale makstud tasu taotluse summas 1680 eurot, millele lisanduvad 31.08.2020 kohtuistungiga seotud kulud vastavalt reaalselt kulunud ajale arvestusega, et kannatanu esindaja tunnihind on 200 eurot, millele lisandub KM. Samuti taotletakse menetluskuludele viivise kohaldamist VÕS § 113 lg 1 alusel. 49.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

§ 182

lg 3 kohaselt tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Antud tsiviilhagi puhul otsustab mittevaralise kahju suuruse kohtunik, kes ei ole hagis esitatud nõudega seotud. Samuti võib

§ 1541

lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa jätta märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Sellest tulenevalt ja ka kõiki kuriteo asjaolusid arvesse võttes, jätab kohus kannatanu esindaja menetluskulud täies mahus süüdistatava kanda.

1. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja sisu (tervisekahjustuse iseloomu) ja mittevaralisest kahjust tuleneva tsiviilhagi keerukust ja eripära arvestades on kannatanu esindajale tasuna makstud menetluskulud (s.h tunnihind, s.o 200 eurot, millele lisandub käibemaks) mõistlikud 15 1-20-3535 ja põhjendatud. Tsiviilhagi on 6 lk pikk ja põhjalik, analüüsitud on mitmeid Riigikohtu lahendeid, millele lisandub kannatanuga kohtumiste aeg (kokku 5 tundi), lisaks lisandub menetluskuludele istungiteks ettevalmistamise aeg ja kohtuistungitel osalemise aeg 09.06.2020 (50 minutit), 17.08.2020 (40 minutit), 31.08.2020 (4 tundi ja 30 minutit). Seega mõistab kohus Kristjan Koppelilt välja kannatanu X valitud esindajale tasutud menetluskulud 11 tunni ja 30 minuti eest kogusummas 2760 eurot (koos käibemaksuga).
2. Menetluskulude osas on kannatanu esindaja taotlenud viivise arvestamist alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus juhib tähelepanu TsMS § 177 lg-le 4, mille kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samas leiab kohus, et kuna tegemist ei ole tavaliste tsiviilhagist tulenevate menetluskuludega ja antud juhul süüdistatav viibib pikaajalises vangistuses ja tal puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud võib Kristjan Koppel tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul (nagu muud

§ 175

lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetlusekulud, mille tähtaeg on sätestatud

§ 423ja § 417 lg-s 2).

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral kohaldada välja mõistetud menetluskuludelt viivist vastavalt VÕS §-le 113 lõikele

1. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 ja 20.12.2021 otsustega nr 1-20-
2. 16