← Eesti

2-21-3787/17

Obsah (6)§ 35§ 133§ 5§ 32§ 17§ 31

RIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-3787 Määruse kuupäev Tartu, 28. jaanuar 2022. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Kohtuasi Koht

) § 17 lg-s 4 sätestatu kohaselt. Kohtumäärus tuli täita viivitamata. Eeltoodust tulenevalt sai kohtutäitur jätkata täitetoimingutega võlgniku vara enampakkumiseks. Harju Maakohus kuulutas

  1. märtsi
  2. a määrusega välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki (tsiviilasi nr 2-21-2005). Kohtutäitur sai nimetatud kohtumääruse
  3. märtsil 2021 pärast seda, kui ta oli samal päeval koostanud võlgniku sõidukite allahindamise akti TMS § 100 lg 5 alusel ning edastanud menetlusosalistele uue vara enampakkumise teate. Enampakkumine pidi algama
  4. märtsil 2021 ning lõppema
  5. aprillil
  6. Kohtutäituri arvates on enampakkumise jätkamine menetlusökonoomiline, sest täitemenetlus on algatatud enne pankrotimenetluse algatamist ja täitemenetluses on müügiprotsessiga alustatud, mistõttu ei ole mõistlik arestitud vara realiseerimist pooleli jätta ja samalaadseid toiminguid pankrotimenetluses uuesti teha.
  7. Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik märkis, et enampakkumine lõppes nurjumisega
  8. veebruaril
  9. Võlgniku pankrot kuulutati välja
  10. märtsil 2021, seega ei ole pankroti väljakuulutamise ajal enampakkumist välja kuulutatud ning pärast pankroti väljakuulutamist ei ole uue enampakkumise korraldamine lubatud.

§ 35

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel moodustub võlgniku varast pankroti väljakuulutamisega pankrotivara ning haldurile läheb üle vara valitsemise õigus kooskõlas

§-ga

  1. Alates
  2. märtsist 2021 on võlgnikule kuuluv vara pankrotivara ning vara valitsemise õigus on ainult pankrotihalduril. Kohtutäituril puudub seaduslik alus uue enampakkumise korraldamiseks pankrotivara osas. Võlgnik märkis, et

§ 133

lg 1 kohaselt võib pankrotivara müüki alustada pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti.

§ 133

lg 4 kohaselt, kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist. Ettevõtte tegevuse jätkamine või lõpetamine otsustatakse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Seega kehtib piirang sõidukite müügile. Võlausaldajate üldkoosolek toimub 24. märtsil 2021. 3. Sissenõudja toetas kohtutäituri avaldust ja leidis, et see tuleb rahuldada. 2

(6)2-21-3787
  1. Harju Maakohus jättis
  2. märtsi
  3. a määrusega kohtutäituri avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et TMS § 51 kohaselt lõpeb täitemenetlus pankroti väljakuulutamisel ning

§ 35

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel moodustub võlgniku varast pankroti väljakuulutamisega pankrotivara. Seega lõppes täitemenetlus

  1. märtsil 2021 kell 17.00 ja alates sellest ajast on võlgnikule kuuluv vara pankrotivara ning vara valitsemise õigus on ainult pankrotihalduril. Oluline on pankroti väljakuulutamise aeg, mitte see, millal kohtutäitur pankroti väljakuulutamisest teadlikuks sai. TMS § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Maakohtu hinnangul on see säte mõeldud erandina juhtudeks, mil enampakkumine on alanud enne pankroti väljakuulutamist ning ei ole otstarbekas seda tühistada. Kohtutäitur on uue enampakkumise välja kuulutanud
  2. märtsil 2021 ehk pärast pankroti väljakuulutamist ja seega pärast täitemenetluse lõppemist. Maakohus nõustus võlgniku seisukohaga selles, et ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustavad võlausaldajad võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning vara müük enne vastava otsuse tegemist on seadusega keelatud.
  3. Sissenõudja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning kohtutäituri avalduse rahuldada. Menetluskulud palus sissenõudja jätta võlgniku kanda.
  4. Kohtutäitur toetas sissenõudja määruskaebust ja leidis, et see tuleb rahuldada.
  5. Võlgnik palus jätta sissenõudja määruskaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu või rahuldamata. Menetluskulud palus võlgnik jätta sissenõudja kanda.
  6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Ringkonnakohtule. rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  8. mai
  9. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse ja andis kohtutäiturile loa viia enampakkumine läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest vastavalt kohtumääruse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus leidis, et sissenõudjal on kaebeõigus olemas, mistõttu ei esine alust määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus märkis, et alates
  10. veebruarist 2021 on kohtul TMS § 511 lg 1 alusel õigus otsustada, et kohtutäitur võib enampakkumise läbi viia sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Ringkonnakohus nõustus sissenõudjaga selles, et maakohus jättis arvestamata nimetatud sätte menetlusökonoomilise eesmärgiga. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et enampakkumise nurjumine enne pankroti väljakuulutamist välistab TMS § 511 lg 1 kohaldamise. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskirjast nähtub, et selle muudatusega on soovitud saavutada nii ajalist kui ka rahalist kokkuhoidu. Vaatamata sellele, et enampakkumine nurjus ja korraldada tuleks 3

(6)2-21-3787 kordusenampakkumine, on põhjendatud vara realiseerimisega täitemenetluses jätkata. Kohtutäitur oli pankroti väljakuulutamise hetkeks teinud ressursimahukaid toiminguid. Kohtutäitur on arestinud võlgniku nimele registreeritud neli sõidukit, mis asuvad tasulises valvega parklas. Samuti on ta toimetanud võlgnikule kätte vallasvara arestimise akti ja korraldanud esimese avaliku elektroonilise enampakkumise ning on kinnitanud valmisolekut läbi viia kordusenampakkumine. Seega on kohtutäitur teinud vara müümiseks mitmeid toiminguid ja kulutusi. Enampakkumise nurjumise korral jääb sissenõudja arestipandiõigus asjale püsima ja võimalik on läbi viia kordusenampakkumine. Vara realiseerimise kulukaimaks osaks on peetud vara arestimist, mistõttu ei oleks mõistlik neid toiminguid pankrotimenetluses uuesti tegema hakata ja vara realiseerimist võiks jätkata täitemenetluses sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest.
  1. märtsil 2021 toimus võlgniku võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati lõpetada võlgniku tegevus. Seega ei esine maakohtu viidatud keeldu vara müügiks. Kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid, millest tulenevalt võiks leida, et sõltumata kohtutäituri tehtud toimingutest ei ole erandina mõistlik jätkata asja realiseerimisega. Seega on vara realiseerimise jätkamine täitemenetluses põhjendatud. MENETLUOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Võlgnik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse asjas tehtud maakohtu määrus või alternatiivselt saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Võlgnik leiab, et ringkonnakohus on TMS § 511 ebaõigesti ja laiendavalt kohaldanud. TMS § 511 sõnastusest tuleneb, et põhjendatud juhul ehk erandkorras võib enne võlgniku pankroti väljakuulutamisest võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumise lõpule viia sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Praegusel juhul lõppes enampakkumine nurjumisega
  3. veebruaril
  4. Võlgniku pankrot kuulutati välja
  5. märtsil
  6. Seega ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal uut enampakkumist välja kuulutatud. Ringkonnakohus ei ole välja toonud, millise erandi alusel on põhjendatud enampakkumise läbi viimine. See, et kohtutäitur on võlgniku vara arestinud, ei anna alust enampakkumise läbiviimiseks, kui võlgniku pankrot on välja kuulutatud.
  7. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695 läbi vaatamata, sest võlgnikul ei ole õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale.
  9. Kolleegium märgib esmalt, et kuigi kohtud on kohtutäituri avaldust menetlenud väljapool pankrotiasja menetlust, tuleb ringkonnakohtu
  10. mai
  11. a määrust lugeda täiendavaks määruseks TsMS § 448 lg 1 p 1 ja § 463 lg 2 alusel (vt kolleegiumi selgitust määruse p-s 14.2). TsMS § 448 lg 5 järgi on täiendav otsus täiendatava otsuse osa ja täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Kuna täiendavat määrust tuleb pidada pankrotimääruse osaks, siis saab seda vaidlustada pankrotiseaduses sätestatud korras.

§ 5

lg 1 järgi võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi saab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud.

§ 32järgi võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest esitada pankrotimääruse peale 4

(6)2-21-3787 määruskaebuse, mille ringkonnakohus lahendab põhjendatud määrusega. Selle määruse peale ei ole pankrotiseadus määruskaebuse esitamist ette näinud ja seetõttu ei saa ka ringkonnakohtu täiendavat määrust edasi kaevata.
  1. Kuigi võlgniku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, peab kolleegium vajalikuks ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärgil selgitada järgmist. 14.
  2. Alates
  3. veebruarist 2021 täiendati täitemenetluse seadustikku ja pankrotiseadust sätetega, mis võimaldavad kohtul ajutise halduri nimetamisel otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise üle ning pankroti väljakuulutamisel otsustada täitemenetluse jätkamise üle TMS §-s 511 sätestatu kohaselt.

§ 17lg 3 sätestab alates 1.

veebruarist 2021, et ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Põhjendatud juhul võib kohus otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise.

§ 31

lg 6 esimene lause sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise TMS §-s 511 sätestatu kohaselt ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 511 reguleerib täitemenetluse jätkamist sõltumata pankroti väljakuulutamisest ning selle sätte esimese lõike järgi võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on välja kuulutatud võlgniku vara enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Kolleegium selgitab, et kohus saab otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise ajutise halduri nimetamisel

§ 17

lg 3 järgi ning TMS § 511 kohaldamise pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamisel

§ 31lg 6 esimeses lauses sätestatu kohaselt.

Täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise otsustamine

§ 17

lg 3 alusel ja täitemenetluse jätkamise otsustamine TMS § 511 alusel väljaspool pankrotiasja menetlust ei ole võimalik. Vastavad otsustused tuleb kohtul teha pankrotimenetluses

§ 17lg 3 teises lauses ja § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatud korras.

14.

  1. Kolleegium selgitab lisaks, et juhul, kui kohus ei ole otsustanud pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise üle TMS §-s 511 sätestatu kohaselt, siis saab kohus selle otsustada avalduse esitamisel täiendava määrusega TsMS § 448 lg 1 p 1 ja § 463 lg 2 alusel. Vastava avalduse võib esitada ka täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur. Täidetud peavad olema täiendava määruse tegemise seaduses sätestatud eeldused. 14.
  2. Kolleegium märgib veel, et enne täitemenetluse jätkamise otsustamist või TMS § 511 kohaldamist on mõistlik ära kuulata ka asjast puudutatud isikud, kelleks on üldjuhul haldur, kohtutäitur, sissenõudja või teatud juhtudel muu asjast puudutatud isik.
  3. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Tasutud kautsjon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 21 ja kuni
  4. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.
  5. Sissenõudja esitas Riigikohtule
  6. novembril 2021 menetluskulude nimekirja, milles palub võlgnikult lepingulise esindaja kuludena välja mõista 200 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja osutas sissenõudjale õigusabi 2 tundi (määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine) tunnihinnaga 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. 5

(6)2-21-3787 Kolleegium leiab, et sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu ja toimingute maht on vajalik ja põhjendatud. Eeltoodut arvestades tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud 200 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel võlgnikult sissenõudja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 17. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.