Obsah (6)

§ 654§ 659§ 371§ 171§ 372§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-5179 Tsiviilasi A.A. hagi

) § 371 lg 2 p 1 alusel. A.A. taotles maakohtult riigi õigusabi saamist. Kuivõrd kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ei vaja A.A. õigusabi kohtus esindamiseks (käesolevas tsiviilasjas). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus keeldus riigi õigusabi andmisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks. Hageja ei suuda ise oma õigusi kaitsta, kuna ta on psüühiliselt haige. Maakohus keeldus ebaõigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. aprilli 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (

§ 654

lg 6 ja

§ 659). 5.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Maakohus on põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 1 alusel.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 13. septembri 2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11), et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Sealjuures ei saa kohtud vastavalt Riigikohtu juhistele (nt 2. mai 2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13) asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. 3 Seega

§ 371

lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Võimalik hagi tõendamatus ei saa olla

§ 371lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

Hageja on hagiavalduses kirjeldanud, et kuna ta võtab ravimeid, siis ei ole ta võimeline hommikuti jalutama. Hagejale ei ole võimaldatud, et ta saaks jalutada pärastlõunal. Värske õhu puudumine on kahjustanud tema tervist ning seetõttu taotleb hageja mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja ei tugine osutatud tervishoiuteenuse mittevastavusele, diagnoosi- või raviveale (st tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisele). Riigikohus on selgitanud, et kui hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, on asjas oluline tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14). Tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul on hageja kui patsiendi kohustus VÕS § 770 lg-s 3 esimesena sõnastatud üldreegli kohaselt tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, s.o eelkõige lepingu rikkumist (eelkõige diagnoosi- ja raviviga) ja põhjuslikku seost rikkumise ning tekkinud kahju vahel (erinorm VÕS § 770 lg 4). Tekkinud mittevaralist kahju peab kirjeldama ja tõendama samuti patsient, täpsemalt peab ta tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt ka Riigikohtu 27.02.2019 otsus kohtuasjas nr 2-17-12477, p 14). Hageja ei ole toonud välja, milline tervishoiuteenuse lepingust tulenev rikkumine on kostjale etteheidetav. Asjaolu, et hageja saab jalutada õues hommikul, mitte pärastlõunal, ei saa pidada tervishoiuteenuse lepingu rikkumiseks. Samuti ei ole hageja välja toonud, milline tervisekahju on temal tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul õiguslikult välistatud hageja nõude rahuldamine ning maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest põhjendatult. 6. Eeltoodud põhjendustel keeldus maakohus põhjendatult ka riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene. 7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Hageja võib esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise peale määruskaebuse (

§ 372lg 5 teine lause).

Riigi õigusabi andmata jätmise peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (

§ 191lg 1 teine lause).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson