3-22-41/3

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-41 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Küllike Hussari (Hussar) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta Küllike Hussari taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Küllike Hussar esitas
3. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liikidena märkis taotleja isiku esindamise halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamise. Taotleja põhjendas, et taotleja soovib pöörduda kohtu poole, et lahendada taotleja lapse olukord seonduvalt lasteaiakoha saamisega. Taotleja rõhutas, et ta ei ole iseseisvalt võimeline dokumente koostama, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised.
4. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
5. Esmalt mõistab kohus, et kuna taotluses on taotlejaks märgitud K. Hussar, siis on riigi õigusabi saamise taotluse esitanud üksnes K. Hussar, mitte taotluse ühiselt allkirjastanud K. Hussar ja Margo Hussar. Arvestades taotluses toodud probleemi kirjeldust ning seda, et kohtule arusaadavalt on K. Hussar pöördunud oma probleemiga nii kohaliku omavalitsuse kui ka õiguskantsleri poole, saades neilt vastused, tõlgendab kohus, et K. Hussari eesmärk on saada riigi õigusabi halduskohtumenetluses. Muud taotluses märgitud riigi õigusabi liigid ei ole taotluse sisu järgi kohased.
6. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
7. Vaatamata sellele, et taotleja sõnul puuduvad tal juriidilised teadmised, on kohtu hinnangul siiski taotleja võimeline ise enda õigusi kaitsma. Võttes arvesse, et taotleja on riigi õigusabi saamise taotluses selgitanud kohtule arusaadavalt vaidluse olemust ja asjaolusid, millest on kohtule arusaadav mh taotleja eesmärk, ning kohtul ei ole alust kahelda selles, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kellel on piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja seisukohad kohtule vajalikul määral arusaadavaks, leiab kohus, et taotleja on suuteline halduskohtumenetluses osalemine ilma taotlejale riigi õigusabi korras esindajat määramata.
8. Lisaks toetab taotlejale riigi õigusabi mitteandmist ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on halduskohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip taotleja õigusalaste teadmiste puudumist.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2