Obsah (14)
§ 657§ 654§ 662§ 238§ 664§ 660§ 198§ 478§ 172§ 696§ 173§ 150§ 149§ 178KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3787 Tsiviilasi Kohtutäitur
) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
§ 657
lg 1 p 2 (koosmõjus
§-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Kolleegium saab teha uue määruse, millega rahuldab avalduse, lubab kohtutäituril jätkata ja läbi viia enampakkumist täiteasjas nr 025/2020/3797 TMS § 511 lg 1 alusel võlgniku vara osas ning lubab vara enampakkumisel müügi korral korraldada kohtutäituril tulemi jaotamine vastavalt TMS § 511 lg-s 2 ja PankrS § 17 lg-s 4 sätestatule. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 3
(6)Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse
§ 654
lg 2² (koosmõjus
§-ga 659) alusel. 10.
§ 662
lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sissenõudja on koos
- aprilli
- a määruskaebusega esitanud dokumentaalse tõendina võlgniku võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli. Arvestades asja sisu on sissenõudja esitatud dokumentaalne tõend asjakohane ja tuleb võtta asja juurde (
§ 238lg 1).
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta sissenõudja määruskaebust
§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.
Kolleegium ei nõustu pankrotihalduri käsitlusega, et sissenõudjal puudub kaebeõigus, sest sissenõudja on pankroti väljakuulutamise järel tavapärane võlausaldaja, kelle eriõigused lõppesid pankroti väljakuulutamisel. 11.1.
§ 660
lg 3 esimese lause järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Kolleegium möönab, et kuivõrd seadusandja on jätnud määratlemata, kes on TMS § 511 lg 1 kohase avalduse menetlemisel puudutatud isikuteks, siis ei ole menetlusosaliste ring üheselt selge. Kolleegiumi arvates tuleb siiski asuda seisukohale, et sissenõudjal on praeguses asjas kaebeõigus.
§ 198
lg 3 esimese lause kohaselt kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Kohtul tuleb menetlusosalistena kaasata kõik isikud, kelle õiguste kitsendamine on menetluse eset arvestades võimalik. Maakohus leidis, et asjas tehtav lõpplahend puudutab mh sissenõudja õigusi, mistõttu kaasas ta sissenõudja puudutatud isikuna menetlusse (tl 144 pöördel). 11.
- Kolleegium leiab, et kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine puudutab sissenõudja õigusi. TMS §-ga 511 reguleeritakse täitemenetluse jätkamist sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Täitemenetlus, mille jätkamise üle praeguses asjas otsustatakse, on alustatud sissenõudja avalduse alusel ja sissenõudja on täitemenetluse osaliseks. Avalduse rahuldamata jätmine tähendab ühtlasi täitemenetluse lõpetamist ja võlgniku vara tema kasuks seatud aresti alt vabastamist. Kuigi algatatud on võlgniku pankrotimenetlus ja võlgniku varast saadu jagatakse võlausaldajatele laiali pankrotimenetluse reeglite kohaselt ka vara müügiga jätkamisel täitemenetluses, siis ei välista see praeguse kohtumenetluse seotust sissenõudja õigustega. Sissenõudja määruskaebusest nähtub, et tal on huvi, et tema kasuks seatud arest ei lõpeks ja kohtutäitur viiks sõidukite realiseerimise lõpuni tema kasuks tehtud täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluses, saavutamaks aja ja kulude kokkuhoid. 11.
- Kolleegiumi järeldust toetab ka see, et mitmete teiste kohtutäituri avalduse alusel algatatud hagita menetluste puhul on peetud puudutatud isikuteks nii võlgnikku kui ka sissenõudjat. Näiteks võlgniku õiguste peatamise ja nende andmise keelamise puhul TMS § 1772 järgi (vt nt Riigikohtu
- detsembri
- a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751/34) või loa saamise puhul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks TMS § 28 lg 2 alusel (vt nt Riigikohtu
- oktoobri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12).
- Menetlusosalised vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kas TMS § 511 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et ei ole alust lubada kohtutäituril TMS § 511 lg 1 alusel täitemenetlust jätkata sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. 12.
- Maakohus viitab sellele, et alates
- märtsist 2021, mil kuulutati välja võlgniku pankrot, on võlgnikule kuuluv vara pankrotivara ja vara valitsemise õigus on ainult pankrotihalduril (PankrS § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 36). Maakohus märgib õigesti, et reeglina ei ole võimalik sundtäitmist võlgniku suhtes jätkata, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Samas leidis seadusandja, et kui täitemenetlus on jõudnud teatud etappi, tuleks täitemenetluses vara müügiga jätkata sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Sellest ajendatuna on kohtul alates
- veebruarist 4
(6)2021 TMS § 511 lg 1 alusel õigus otsustada, et kohtutäitur võib enampakkumise läbi viia sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Kolleegium nõustub sissenõudja etteheitega, et maakohus jättis arvestamata nimetatud sätte menetlusökonoomilise eesmärgiga. 12.
- Maakohus tuvastas, et praegusel juhul lõppes enampakkumine
- veebruaril 2021 nurjumisega ja pankrot kuulutati välja
- märtsil
- Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et enampakkumise nurjumine enne pankroti välja kuulutamist välistab TMS § 511 lg 1 kohaldamise. Kuigi pankrotihaldur on spekuleerinud, et seadusandja eesmärk võis olla TMS §-ga 511 reguleerida, et igakordne võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine ei takistaks juba poolelioleva enampakkumise läbiviimist, siis nähtub kõnealuse paragrahvi kehtestanud eelnõu seletuskirjast, et muudatusega on soovitud saavutada nii ajalist kui ka rahalist kokkuhoidu (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskiri, lk-d 171–172). Vaatamata sellele, et praegusel juhul enampakkumine nurjus ja korraldada tuleks kordusenampakkumine, siis on kolleegiumi hinnangul põhjendatud vara realiseerimisega täitemenetluses jätkata. Kohtutäitur oli pankroti väljakuulutamise hetkeks teinud ressursimahukaid toiminguid, mida ei ole mõtet raisku lasta ja pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Kohtutäitur tõi esile, et on arestinud võlgniku nimele registreeritud neli sõidukit (tl 12–13 pöördel), mis asuvad tasulises valvega parklas. Samuti on ta toimetanud võlgnikule kätte vallasvara arestimise akti (tl 15) ja korraldanud esimese avaliku elektroonilise enampakkumise (tl 16–19 pöördel) ning on kinnitanud valmisolekut viivitamata kordusenampakkumine läbi viia. Seega on kohtutäitur teinud vara müümiseks mitmeid toiminguid ja kulutusi. Enampakkumise nurjumise korral jääb sissenõudja arestipandiõigus asjale püsima ja võimalik on läbi viia kordusenampakkumine. Vara realiseerimise kulukaimaks osaks ongi peetud vara arestimist, mistõttu ei oleks mõistlik neid toiminguid pankrotimenetluses uuesti tegema hakata ja vara realiseerimist võiks jätkata täitemenetluses sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest. 12.
- Maakohus tugines ka sellele, et võlgniku võlausaldajate üldkoosolek toimub
- märtsil 2021, mistõttu ei ole veel selge, kas ettevõtte tegevust jätkatakse või mitte. PankrS § 133 lg 1 kohaselt võib pankrotivara müüki alustada pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kus otsustatakse PankrS § 78 lg 2 järgi mh võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine. Määruskaebuses esitatud asjaolusid ja lisatud tõendit arvestades ei ole maakohtu märgitu enam takistuseks enampakkumise läbiviimiseks. Sissenõudja tõi esile, et võlgniku võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku tegevus (tl 159). Kohtu ette ei ole toodud ka ühtegi teist asjaolu, millest tulenevalt võiks leida, et sõltumata kohtutäituri tehtud toimingutest ei ole erandina mõistlik jätkata asja realiseerimisega. Seega on kolleegiumi hinnangul vara realiseerimisega jätkamine täitemenetluses põhjendatud.
- Kohtutäitur on avalduses palunud kuulutada kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Kolleegium märgib, et tehtav määrus on seadusest tulenevalt viivitamata täidetav.
§ 478
lg 4 esimese lause järgi hakkab hagita menetluses tehtud määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. 14. Maakohus jättis
§ 172lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Vaatamata maakohtu määruse tühistamisele jätab kolleegium menetluskulude jaotuse osas maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja on palunud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuid ei ole oma sellekohast järeldust põhjendanud ning kolleegiumi hinnangul ei oleks see asjaolusid arvestades ka õiglane. 15.
§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotus 5
(6)16. Juhindudes
§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.
Vaatamata määruskaebuse osalisele rahuldamisele tuleb kolleegiumi hinnangul jätta ka ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud
§ 172lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda.
Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd praeguses asjas ei ole võimalik kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks või kelle huvides lahend tehakse, siis on selline menetluskulude jaotus õiglane. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 17. Sissenõudja on määruskaebuses palunud tagastada tasutud riigilõiv.
§ 150
lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Seega on määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise üheks eelduseks mh kaebuse rahuldamine. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse vaid osaliselt. Erinevalt
§ 149
lg-st 4 ei näe
§ 150
lg 1 p 5 võimalust riigilõivu tagastamiseks määruskaebuse osalise rahuldamise korral. Seega taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. 18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)