Obsah (7)

§ 45§ 37§ 44§ 151§ 176§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 24. november 2020, Tartu 3-19-745 Haldusasi

§ 45

lg 2 seab tuvastamiskaebuse menetlemisele olulised piirangud, mh ei ole tuvastamiskaebus lubatav, kui kaebajal on olemas tõhusam õiguskaitsevahend. Kohtupraktikas on aktsepteeritud arusaam, et tühistamiskaebus on tuvastamiskaebusest tõhusam, samuti, et distsiplinaarkaristuse tühistamine on võimalik ka siis, kui karistus on juba kantud, seda karistusotsuse jätkuva mõju tõttu. Tuvastamiskaebus kartserikaristuste täitmisele pööramise küsimuses ei ole aga lubatav, kuna antud küsimus on kahjunõude menetluse kui tõhusama menetluse osa. Ka leidis halduskohus ebaõigesti, et kaebaja pani oma rikkumistega toime ühe vältava teo. Nii kohtumenetluses uuritud asjaoludest kui ka kohtuotsusest endast nähtub, et korraldused olid antud erinevatel aegadel ning ka erinevate ametnike poolt. Kohtupraktikas on jaatatud, et vang paneb ametnike korraldusi eirates iga eiramisega toime iseseisva distsiplinaarsüüteo.

1. Vastuses apellatsioonkaebusele kaebaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus rahuldada.
3. Halduskohus võttis menetlusse ning vaidlustatud otsusega rahuldas osaliselt tuvastamiskaebuse. Täpsemalt on kaebuse nõudeks kolme Viru Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ning nende käskkirjade alusel kaebaja suhtes kartserikaristuse kohaldamise ja sel ajal hariduse omandamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamine. 3 Halduskohtumenetluse seadustik näeb tõesti isikule ette võimaluse esitada halduskohtule oma õiguste kaitseks tuvastamiskaebus (

§ 37lg 2 p 6).

Samas on kaebeõigus tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks oluliselt kitsendatud võrreldes näiteks tühistamis- või kohustamisnõude või kahju hüvitamise nõude esitamise õigusega. Tulenevalt

§ 45

lg-st 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega on tuvastamiskaebuse esitamiseks nõutav, et kaebuse rahuldamine aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele, parandaks tema õiguslikku positsiooni ning samaaegselt, et tema õiguste efektiivsem kaitse muu õiguskaitsevahendiga ei ole võimalik. 19. Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal

§ 44lg 1 järgi olema põhjendatud huvi1.

Käesolevas asjas on kaebaja põhjendatud huvina esile toonud preventiivse huvi vältida tema suhtes kartserikaristuste õigusvastaste määramist ja määratud karistuste ülemäärast järjestikku täitmist. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda.2 Seega peab tuvastamiskaebuse esitamiseks olema mõistlikult ettenähtav, et tegevus, mille suhtes tuvastamiskaebust soovitakse esitada, võib tulevikus korduda. Peab esinema reaalne oht, et vastustaja käitub õigusvastaselt just tuvastamiskaebusega vaidlustatava haldusakti või toiminguga sarnasel viisil.

1. Kleepsud, mille eemaldamise kohustust kaebaja eiras, eemaldas kambrist teine kinnipeetav kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal. Vastustaja selgitusel ei ole kleepsude eemaldamise täpne aeg teada (tl 88). Siiski tuleb pidada eluliselt usutavaks, et
2. veebruaril 2019 samasse kambrisse paigutatud teine kinnipeetav eemaldas kleepsud juba kaebaja esmase kartseris viibimise ajal, s.o ajavahemikul
3. veebruarist
4. märtsini
5. Nimelt nähtub asja materjalidest, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kaasa toonud intsidendid toimusid kõik
6. aasta veebruaris. Kartserikaristuste kandmise vahel, kui kaebaja viibis elukambris, s.o
7. kuni
8. märtsini 2019 ei ole vastustaja fikseerinud ühtegi intsidenti ega alustanud distsiplinaarmenetlusi. See lubab arvata, et vangla hinnangul sisekorra eeskirjadega keelatud kleepsud olid kambrist juba eemaldatud. Kaebaja ei ole nimetanud, et tema elukambris esineks muu puudus, mille on tekitanud teine kinnipeetav ja mille kõrvaldamist võidaks kaebajalt nõuda. Vastavalt ei ole alust arvata, et samadel asjaoludel võiks korduda olukord, kus kaebaja jätab täitmata vastustaja ametnike korralduse ja talle määratakse selle eest korduvalt distsiplinaarkaristus. Kui aga kleepsud olid jätkuvalt eemaldamata kartserikaristuste vahelisel ajal, siis saab järeldad, et vastustaja oli ise muutnud praktikat ning loobunud distsiplinaarmenetluse kaudu kaebaja mõjutamisest kleepsude eemaldamiseks ja vastustaja ametnike sellekohastele korraldustele allumiseks. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et kaebuses kirjeldatud karistamispraktika oleks vastustaja tavapärane käitumine kaebaja suhtes. Et see nii ei ole, osutab
9. veebruari
10. a käskkirjas toodud kaebaja varasemate kehtivate distsiplinaarkaristuste loetelu, millest ilmneb, et kaebaja oli karistatud ühel korral koolist keeldumise ja allumatuse eest ning kolmel korral tööst keeldumise eest. Seega puudusid kaebajal varasemad nn sarikaristused. Ka menetluse ajal ei ole kaebaja esile toonud, et vastustaja oleks asunud uuesti kaebajale sama rikkumise etteheite alusel arvukalt distsiplinaarkaristusi määrama. 1 2 Vt RKHK
11. veebruari
12. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16 (p 8). Sealsamas (p 8.1 ja seal viidatud praktika) 4
13. Seega ei ole halduskohus kaebuse menetlusse võtmisel veendunud, et esineb reaalne oht väidetavalt õigusvastaste distsiplinaarmenetluste läbiviimiseks ja kaebaja karistamiseks, s.o vangla väidetavalt õigusvastase tegevuse kordumiseks tulevikus.
14. Ringkonnakohus nõustub siinjuures vastustajaga, et preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ei saa jaatada ainuüksi seetõttu, et kaebaja peab järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramist õigusvastaseks nende kumulatiivse mõju tõttu ja põhjusel, et karistused määrati sama rikkumise eest. Karistamise õiguspärasuse hindamisel ei ole takistatud sama või sarnaste rikkumiste eest määratud varasemate karistuste mõju arvestamine ka tühistamiskaebuse läbivaatamisel. Hinnang haldusakti õiguspärasusele ei sõltu sellest, kas kohus hindab seda tühistamis- või tuvastamiskaebuse lahendamisel. Seetõttu ei võimalda tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste laiemat kaitset võrreldes tühistamiskaebuse esitamisega ning tühistamiskaebust tuleb pidada kaebaja õiguste kaitse efektiivsemaks vahendiks. Preventiivse huvi aluseks ei saa üldjuhul olla kaebaja soov vältida distsiplinaarkaristusena kartserikaristuse kohaldamist, sest distsiplinaarkaristuse määramist saab kinnipeetav vältida õiguskuuleka käitumisega. Kui vastustaja reageerib kaebaja käitumisele distsiplinaarmenetlusega, mis kaebaja hinnangul on õigusvastane, saab kaebaja kaitsta oma õigusi s.h vältida kartserikaristuse kohaldamist esitades selleks vaide vastustajale ning vajadusel taotledes esialgse õiguskaitse kohaldamist halduskohtult. Võimalus, et kohus võib ka keelduda esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisest, ei loo veel õiguslikult kaitstud huvi ennetava tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna ei ole teada, kas ja milline intsident tulevikus aset võiks leida ega seegi, kuidas vastustaja sellele reageerib, siis ei ole praegusel ajal põhjust arvata, et vaidluse lahendamine parandaks kaebaja õiguslikku positsiooni.
15. Tuvastamiskaebuse lahendamine ei aita ka muul moel kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Kuna tuvastamisnõude rahuldamine ei kõrvalda kaevatavate käskkirjade kehtivust, siis ei välista see määratud karistuste arvestamist uues distsiplinaarmenetluses ega ka näiteks ennetähtaegse vabanemise otsustamisel. Tuvastamiskaebuse lahendamisel ei ole mõju ka karistuse täideviimisele, sest kaebaja kandis kartserikaristuse ära juba
16. aasta esimeses pooles. Seega olukorras, kus kaebaja minetas tegeliku võimaluse tühistamiskaebuse esitamiseks osaliselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise, osaliselt kaebuse esitamisega hilinemise tõttu, saab kaebaja õiguskaitsevahendina kasutada eelkõige kahju hüvitamise nõuet, kui ta leiab, et distsiplinaarkaristused määrati ja/või viidi täide õigusvastaselt. Distsiplinaarkaristuse määramise ja täideviimise mõju kõrvaldamine ei ole enam võimalik, kuid võimalik on heastamine kahju hüvitamise kaudu. Kuid tuvastamiskaebuse esitamine kahju hüvitamise nõude ettevalmistamiseks on otsesõnu keelatud

§ 45lg 2 järgi.

24. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub kaebeõigus, sest kaebuse rahuldamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele (

§ 44lg 1).

Sel juhul on kohtul lubatud jätta juba menetlusse võetud kaebus läbi vaatamata (

§ 151lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).

Samas kaebeõiguse puudumise korral, kui see selgub menetluse kestel, on lubatud jätta kaebus ka rahuldamata. Sel juhul toob kaebeõiguse puudumine kaasa kaebuse rahuldamata jätmise sõltumata sellest, kas kaevatav haldusakt on õiguspärane või mitte. Käesolevas asjas võttis halduskohus kaebuse menetlusse ning rahuldas selle osaliselt ja jättis osaliselt rahuldamata. Kaebaja ei esitanud apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale. Seetõttu jõustus halduskohtu otsus kaebuse osalise rahuldamata jätmise osas apellatsioonitähtaja möödumisel (

§ 176lg-d 1 ja 2).

Selles olukorras ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata, vaid tühistab halduskohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Vastavalt ei analüüsi ringkonnakohus halduskohtu otsuse ega apellatsioonkaebuse väiteid ja põhjendusi kaevatavate käskkirjade õiguspärasuse kohta, sest sellest asja lahendamine ei sõltu. 5 25.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, seetõttu tulenevalt 109 lg 1 ls-st 3 menetluskulusid välja ei mõisteta. 26. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 6