← Eesti

2-17-15298/78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-17-15298 Tsiviilasi Imbi-Elle Juksaar hagi OÜ Purvi Kinnisvara vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks 71 930,71 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Purvi Kinnisvara apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  4. juuni 2021 kell 11.00 Apellant/kostja: OÜ Purvi Kinnisvara, rk 12031951, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja/hageja: Imbi-Elle Juksaar, ik XXXXXXXXXX, esindaja vandeadvokaat Andres Kalm RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  9. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  10. Imbi-Elle Juksaar (hageja) esitas
  11. oktoobril 2017 Tartu Maakohtule hagi OÜ Purvi Kinnisvara (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.
  12. Hageja esitas
  13. juunil 2019 tulenevalt vahepealsel ajal tehtud muudatustest seadusandluses, hagiavalduse täpsustuse ning taotluse osaotsuse tegemiseks. Hageja palus kohtul osaotsusega tuvastada, et: 1) Imbi-Elle Juksaarele kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXXXXXXX mõttelise osaga XXXXXXX asuva kinnistu kaasomandist; 2) Imbi-Elle Juksaarele kuuluva korteriomandi eriomandi esemeks on käesoleva menetlusdokumendi lisa 1 teisel leheküljel oleval plaanil näidatud ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kogupindalaga 124,3 m2; 3) OÜ-le Purvi Kinnisvara kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXXXXXXX mõttelise osaga XXXXXXX asuva kinnistu kaasomandist. Hagiavalduse kohaselt on hagejale kuuluv korteriomand aadressil XXXXXXX esmakinnistatud valesti. Ebaõige kinnistamisavalduse alusel tehti kinnistusraamatusse hagejale kuuluva omandiosa ja korteri pindala kohta ebaõiged kanded. Seega on vale ka teise korteriga ühendatud mõttelise osa suurus, mis kuulub kostjale. Kinnistamisavaldusele lisatud plaanile on ekslikult jäetud osa hoone teise korruse ruumidest märkimata ja seeläbi on need ruumid plaanimaterjalil jäänud ebaõigesti hageja korteriomandiga seostamata. Korteriomand oli erastamise hetkeks tänastes piirides seaduslikult välja ehitatud ja seaduslikus ekspluatatsioonis. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu juhistele on hageja sel juhul omandanud korteriomandi selle tegelikes piirides, sõltumata sellest, millised on kinnistusraamatu andmed või muud andmed. Kostja väide, et ehitustööd teostati pärast erastamist, on tõendamata. Hageja on esitanud Rahvusarhiivi autentsuskinnitusega
  14. a majavalduse plaani
  15. a mais pealekantud muudatustega, millest nähtub, et vaidlusalune korter on tänasel kujul enne erastamist välja ehitatud. Tööde lõpetamist enne erastamist kinnitab hageja surnud abikaasa päevik; akt
  16. aastal tööde vastuvõtmise-üleandmise kohta; Tartu Linnavalitsuse poolt
  17. septembril 2019 menetlusse esitatud kiri, mille kohaselt oli mansardkorrus
  18. aastaks välja ehitatud
  19. a kinnitatud projekti järgi ja katuse kuju ei ole sellest ajast saati muutunud, samuti on korteris teostatud tööd väga kaua aega tagasi. Sama kinnitab ka
  20. a hoone ülevaatuse akt. Hilisemate tööde puudumist kinnitab OÜ Haspo projektdokumentatsioon. Tartu Linnavalitsus on kinnitanud, et ehitustöödejärgne olukord jäi ehitisregistrisse sisse kandmata ning see on põhjuseks, miks erastamisel võeti aluseks valed andmed.
  21. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta muudetud nõude menetlusse võtmata. Hageja poolt
  22. märtsil 2020 esitatud
  23. a plaanile peale kantud muudatused ei saa kuidagi olla tehtud
  24. a mais, sest plaan kajastab mh ruumi nr 13, mis ehitati vannitoaks mitte varem kui
  25. aastal. 2 Tartu LV vaatas ruumid üle 26.02.1997 ja 19.05.1997, kuid ei tuvastanud, et katusealused oleks juba ümber ehitatud. Ümberehitus ei nähtu ka ülevaatustele vahetult järgnenud
  26. mai
  27. a erastamislepingust. See tähendab, et hageja ehitas täiendavad ruumid pärast erastamislepingu sõlmimist ning enne hoone ülevaatust
  28. a novembris. Järelikult erastas hageja korteri sellises ulatuses nagu nähtub erastamislepingust. Hageja soov liita enda korteriga pärast erastamist õigusvastaselt ehitatud lisaruumid ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks. MAAKOHTU OTSUS
  29. Tartu Maakohus rahuldas
  30. septembri
  31. a osaotsusega hagi eriomandi eseme piiride tuvastamiseks ning tuvastas, et hagejale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXXXXXXX mõttelise osaga Tartus XXXXXXX asuva kinnistu kaasomandist; kostjale kuuluva, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXXXXXXX mõttelise osaga X XXXXXXX asuva kinnistu kaasomandist ja hageja korteriomandi eriomandi esemesse kuuluvad kohtuotsuse lisaks oleval plaanil märgitud ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, ja 30 kogupindalaga 124,3 m2 .
  32. Maakohus märkis, et menetluslikku takistust hageja nõude läbivaatamiseks ei ole. Varem toimunud tsiviilmenetluses kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud. Puudub materiaalõiguslik takistus hageja nõude menetlemiseks. Hageja nõue tuvastamaks tema omandiõigust korteriomandi reaalosale pindalaga üle 75,5 m2 kujutab endast tuvastusnõuet, mis ei allu aegumisele. Käesoleval ajal kuulub korteriomand XXXXXXX hoone II korrusel tervikuna hagejale.
  33. augustil 2001 koostatud eksplikatsiooni kohaselt on XXXXXXX II korrusel asuvate eluruumide kogupindala 114,5 m
  34. Lisaks on katusekorrusel üldkasutatav pind koridor (nr 21) 12,1 m2 ja trepiruum (nr 23) 3 m
  35. Hageja on tõendanud, et kinnistamisavalduse esitamise ajal oli tegelikult XXXXXXX hoones välja ehitatud katusekorruse korterid pinnaga 129,6 m
  36. Novembris 2002 koostatud hoone ülevaatuse aktist Tartus XXXXXXX kohta nähtub, et hoone suletud netopind on 328,6 m2, mis kattub ruumide
  37. augusti
  38. a eksplikatsioonis märgituga. Notarile
  39. detsembril 2003 esitatud XXXXXXX elamu ruumide eksplikatsioonis ja katusekorruse (II korruse) jooniselt ei nähtu
  40. aastal koostatud eksplikatsioonis ja
  41. aastal koostatud hoone ülevaatuse aktis märgitud täiendavaid ruume. Asjaolu, et
  42. aastaks oli XXXXXXX hoone katusekorrus vastavalt ümberehituse projektile, ruumide eksplikatsioonile 2001 ning hoone ülevaatuse aktile
  43. aastast ümber ehitatud, nähtub ka Tartu LV linnavarade osakonna
  44. jaanuari
  45. a kirjast XXXXXXX hoones korter nr 2 omanikule K. Villemsonile. Nimetatud kirjas teatas Tartu Linnavalitsus, et hoones teostati ruumide ülevaatus novembris 2002 ja selgus, et maja II korruse pinnad on tunduvalt suuremad erastamislepingutes märgitud pindadest. Hagejal on õigus nõuda temale kuuluva korteriomandi piiride tunnustamist ulatuses, milles korter oli erastamise ajaks õiguspäraselt välja ehitatud ja ekspluatatsiooni antud. Hageja on tõendanud asjaolu, et katusekorruse ümberehitus projektijärgses ulatuses toimus enne korteri(te) erastamist, s.o enne
  46. maid
  47. XXXXXXX hoone II korrusel teostatud kapitaalremondi lubatud mahu tõendiks on üksnes
  48. septembril 1975 kooskõlastatud tehniline tööprojekt. 3 XXXXXXX kapitaalremondi tehnilise tööprojekti seletuskirja p 4 kohaselt remondi käigus asendatakse kuivkäimlad WC-dega, II korruse korteritele 2 ja 3 jääb ühine köök ja WC. Korterile nr 1 on planeeritud juurde eraldi köök, esik ja WC. Köögi, esiku ja WC-de ehitamine kapitaalremondi käigus on tõendatud väljavõtetega I. E. Juksaare abikaasa päevikust. Korterite erastamise ajal oli hageja ja tema õiguseelaste valduses ja kasutuses XXXXXXX II korrusel õiguslikul alusel ehitatud (projekt ja kooskõlastus olemas) ruumid kogupindalaga 109,9 m2 (plaan II kd tl 101). Olenemata sellest, et projektis puudus täiendavate katusealuste ruumide väljaehitamise võimalus, saab hageja taotleda kohtult asjaolu tuvastamist, et II kd tl 101 oleval plaanil märgitud ruumid nr 30, 23 ja 24 kuuluvad hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa (käesolevalt eriomandi eseme) hulka. Nimetatud ruumidesse pääseb üksnes hageja omandis, valduses ja kasutuses olevate ruumide nr 29 (köök) ja nr 21 (vaheruum) kaudu (II kd tl 101). Hoone teisele korrusele viiv trepp lõppes uksega (vt projekt), mis on käesoleva ajani olemas (vt plaan II kd tl 101), st hageja ja tema õiguseellaste kasutuses olevad ruumid on olnud selgelt eraldatud I korruse korteriomandi omaniku kasutuses olevatest ruumidest ning I korruse korteriomandi omanik ei ole nimetatud ruume kunagi kasutanud. Tegemist on hooneosaga, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata (KOS § 2 lg 1). Kohus tuvastas, et Tartumaa Hooneregistris olnud inventariseerimisjoonised ja eksplikatsioonid, mille alusel väljastati tõend notarile, ei kajastanud korteriomandite kinnistamise avalduse esitamise ajal eksisteerinud tegelikku olukorda. Hageja on kohtule tõendanud, et XXXXXXX katusekorruse ümberehitus toimus enne
  49. aastat, seega enne korteri vallasasjana erastamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistamise ajal oli XXXXXXX I korrusel asuv, käesolevalt kostjale kuuluv korter pindalaga 152,5 m
  50. Kohus on tuvastanud, et XXXXXXX II korrusel asuv korteriomandi reaalosa oli kinnistamise ajaks projekti kohaselt välja ehitatud ja hageja valduses ning kasutuses pindalaga 124,3 m
  51. EES § 3 lg 2 kohaselt korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratletakse mõttelise osana. Maakohus tuvastas, et hagejale kuuluva korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXXXXXXX mõttelise osaga Tartus XXXXXXX asuva kinnistu kaasomandist ning OÜ-le Purvi Kinnisvara kuuluva korteriomandi eriomandi ese on ühendatud XXXXXXXX mõttelise osaga Tartus XXXXXXX asuva kinnistu kaasomandist. Hagejale kuuluva eriomandi esemesse kuuluvad käesoleva otsuse lisaks oleval plaanil (II kd tl 101) olevad ruumid nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, ja 30 kogupindalaga 124,3 m
  52. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED.
  53. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
  54. septembri
  55. a osaotsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus menetlusnorme jättes kostja poolt Rahvusarhiivist saadud hoone
  56. a ülevaatuste aktid asja materjalide juurde võtmata. Maakohus ei määranud pooltele tõendite esitamise lõpptähtaega, vaid teatas
  57. augustil 2020, et täiendavaid tõendeid enam vastu ei võta. 4 Kohus ei ole välja selgitanud, millised ruumid hageja erastas. Hageja sai erastada need ruumid, mida ta kasutas üürilepingu alusel. Hageja üürileping on Tartu LV valduses olemas, kuid maakohus seda välja ei nõudnud. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas hageja korteri ümberehituste tulemusel kasutusele võetud pööninguruumid ja katusealused ruumid vastavad KOS § 2 lõikes 1 sätestatule, vaid viitas Riigikohtu otsustele ning tegi vale ja põhjendamata järelduse, et vaidlusaluste ruumide hõivamine võimaldab neid omandada. Maakohus on valesti tuvastanud ehitusliku olukorra, käsitledes tõendeid valikuliselt ning eirates kohtu järeldustega kokkusobimatuid tõendeid. Kinnistamisavaldus ja
  58. a novembri ülevaatuse akt ei kajasta erastamisaegset olukorda. Erastamisaegne olukord nähtub
  59. veebruari ja
  60. mai
  61. a ülevaatuse aktidest. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta loeb tuvastatuks, et hagejale kuuluva korteriomandi kogupindala on 124,3 m
  62. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ruumid oleks hõivatud (või et need oleksid täies mahus üldse olemaski olnud) veel enne erastamist, siis järelikult ei saanud hageja neid erastamisel enda korteriomandi koosseisus omandada. Maakohus ei võtnud seisukohta seoses hageja vastuolulise käitumisega. Hageja on maksnud nii maamaksu, kommunaalkulusid, vajalikke ehitustöid kui ka erastamisel ostuhinna, lähtudes kinnistusraamatu kandest, mitte väidetavast „tegelikust“ korteriomandi suurusest. Hageja tegevus on pahatahtlik. Hageja on aastaid käitunud selliselt, et talle kuuluva korteriomandi suurus on selline nagu nähtub kinnistusraamatust. Hageja jaoks tähendaks maakohtu otsuse jõustumine mitte ainult ruumide ebaseadusliku hõivamise legitimeerimist, vaid ka seda, et ta saaks mööda hiilida kasutusloa nõudest ning kohaliku omavalitsuse poolt teostatavast ehitamise nõuetelevastavuse kontrollist. Erastamismenetlus viidi läbi õiguspäraselt, lähtudes tolleaegsest tegelikust olukorrast. Hageja ei saanud omandada rohkem ruume kui need, mille ta erastas, ning ta ei saanud erastada ruume, mida ei olnud olemas. Kaasomandis olevate ruumide õigusvastane hõivamine ei saa olla aluseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Lisaks oli tegemist ruumidega, mis ei vasta KOS § 2 lg 1 nõuetele ning ei saagi olla korteriomandi koosseisus.
  63. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  64. septembri
  65. aasta osaotsuse muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohus on andmetes esinevate vastuolude ületamiseks andnud 10.10.2018 otsuses selgesõnalised juhised, kostja pidanuks asja teistkordsel läbivaatamisel tõendama, et hageja korter on väidetavalt ehitatud ebaseaduslikult, mida kostja ei ole tõendanud ja mis ei vasta ka tegelikkusele. Hageja on tõendanud, et ruumid on õiguspäraselt välja ehitatud ja õiguspäraselt ekspluatatsioonis. Menetlusse on esitatud tõendid, mis kirjeldavad tööde aega ja sisu, samuti kinnitavad nende seaduslikkust. Tööd lõpetati hiljemalt
  66. aastal, kui need loeti aktiga lõpetatuks ja võeti vastu. Erastamise hetkeks olid ruumid välja ehitatud. Erastamisel lähtuti ekslikult ehitustööde-eelsetest andmetest. Linnavalitsus oli esmakinnistamise avalduse hetkel andmete ebaõigsusest teadlik, kuid kostja esindaja vastuseisu tõttu jäid andmed toona parandamata. Kostja jättis tõendid kohtumenetluses õigeaegselt esitamata, kuid esitatud tõendite vastuvõtmine ei oleks lahendust muutnud. Vastavalt ringkonnakohtu 10.10.2018 otsuses antud juhistele ei saa vaidluse lahendamisel lähtuda erastamisega seotud dokumentatsiooni märgitud pindalaandmetest. Tartu Linnavalitsus on käesolevas menetluses selgitanud, et vaidlusaluse korteri erastamine on toimunud ajahetkel, kus erastamine oli massiline. Lähtuti peamiselt 5 kirjalikest dokumenditest ning juhul, kui dokumentides olid vead sees või ei vastanud mingil põhjusel tegelikkusele ja nt üürnik ka ise sellele tähelepanu ei juhtinud või ei osanud juhtida, siis võiski erastamine toimuda vigaste andmete alusel. Arvestades kogu ülejäänud tõendikogumit, tuleb nimetatud aktides eluruumide kohta esitatud andmeid selgitada sellega, et need olid ilmselgelt ebaõiged. Pealegi on 19.05.
  67. a aktis eluruumide pind algselt märgitud suuremana kui 75,5 m2, kuid nimetatud andmed on teadmata isiku poolt teadmata ajal teise kirjutusvahendiga maha tõmmatud ja kirjutatud kõrvale uued andmed – see kinnitab täiendavalt aktide ebausaldusväärsust. Esitatud aktid on ilmselgelt ebaõiged ka põhjusel, et Rahvusarhiivi autentsuskinnitusega
  68. a majavalduse plaanilt
  69. a mais pealekantud muudatustega nähtub, et vaidlusalune korter oli selleks hetkeks siiski tervikuna välja ehitatud. Järelikult ei saanud kostja esitatud aktides märgitud faktiandmed olla tõesed. Asja lahendamisel ei ole tähtsust erastamisemenetluses loodud dokumentatsioonis sisalduvatel vigadel ega ka teises haldusasjas tehtud kohtulahendil. Hageja omandiõigus vaidlusalustele ruumidele tuleneb lisaks maakohtu otsuses märgitust ka nimetatud ruumide õiguspärasest ekspluatatsioonist. Tõendatud on hageja ja tema õiguseellaste õiguspärane ekspluatatsioon nimetatud ruumide osas, seega tuleb tunnustada hageja omandiõigust nendele ruumidele ka sel alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  70. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi jätta muutmata, kuid maakohtu põhjendusi tuleb materiaalõiguse normi kohaldamise osas muuta. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  71. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja kasutuses on vaidlusalused ruumid, vaidlus puudub ka selles, et kostja ega I korruse eelmised kasutajad ja omanikud ei ole II korruse ruumide väljaehitamises osalenud. Vaidlus on selle üle, kas vaidlusalused ruumid olid erastamise ajaks välja ehitatud, kas need olid muutunud erastamise objektiks ning kas hageja sai neid erastada ja, kas sellest tulenevalt on alus tuvastada käesolevas menetluses hageja korteriomandi eriosa koosseis ja suurus erinevana kinnistusraamatusse kantud suurusest. Kostja väitel ei olnud vaidlusaluseid ruume erastamise ajal olemas ning hageja ei ole neid erastanud. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja väited oleksid leidnud tõendamist, siis oleks vaidlusaluste ruumide osas tegemist korteriomanike kaasomandisse kuuluvate ruumidega ning hageja eriomandi suuruse muutmisel tuleks lähtuda kehtiva KrtS §-dest 3 ja
  73. Kostja põhiväide apellatsioonkaebuses oli see, et maakohus rikkus tõendite juurdevõtmisest keeldumisega menetlusnorme ning tegi seetõttu ebaõige otsuse. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega tõendite kogumise taotluse. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata
  74. aprilli 2021 määrusega ning
  75. juuni kohtuistungil lahendas kostja vastuväite. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta, ei pea ringkonnakohus nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega (v.a osas, milles maakohus kohaldas korteriomandiseadust) ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6
  76. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus hindas tõendeid valikuliselt ning põhjendamatult ei lähtunud
  77. veebruari ja
  78. mai 1997 ülevaatuse aktidest. Ringkonnakohus möönab, et asjas on esitatud erineva sisuga dokumente, kuid maakohtu pädevuses oligi hinnata erinevaid tõendeid ning tuvastada tõendite alusel, milline oli faktiline olukord erastamise ajal ning, kas tuvastatud asjaolude alusel saab hageja nõude rahuldada. Kostja väide, et menetluses jäi kogumata oluline tõend s.o, hagejaga sõlmitud üürileping, ei ole õige. Asja materjalidest saab järeldada, et hageja üürilepingu alusel ongi eelduslikult tehtud erastamise dokumentide kanded, mille ebaõigsuse maakohus õigesti tuvastas. Seetõttu ei oma üürileping eraldiseisva tõendina väärtust. Hageja esitatud tõendite järgi asuti hoone II korruse juurdeehitusi planeerima
  79. aastal, kui hageja abikaasa esitas Tartu linnale vastava avalduse. Ehitusprojekt on kooskõlastatud 23.09.1975 ning valminud ehitustööde kohta koostati akt
  80. aastal. Kinnistamise hetkel oli korterite reaalosade pindala tegelikult kokku 276,8 m2, millest 152,5 m2 moodustas kostja korter ning 124,3 m2 hageja korter. Maakohus tuvastas õigesti, et XXXXXXX katusekorruse kapitaalne ümberehitus, mille tulemusena lisandus juurde elamispinda, toimus põhiliselt aastatel 1975-1977, s.o enne
  81. aastat, seega enne korteri vallasasjana erastamist. Maakohus tuvastas, et XXXXXXX II korrusel asuv korteriomandi reaalosa oli kinnistamise ajaks projekti kohaselt välja ehitatud ja hageja valduses ning kasutuses pindalaga 124,3 m
  82. Faktiväidet, et hageja kasutuses olevate ruumide kogupindala oli ja on 124,3 m2 tõendab Haspo mõõdistusplaan (II kd tl 101). EES § 3 lg 2 kohaselt korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas.
  83. Ringkonnakohus ei pea hageja käitumist vastuoluliseks ega pahatahtlikuks seetõttu, et hageja on maksnud maamaksu, kommunaalkulusid ning erastamise ostuhinna lähtudes kinnistusraamatu kandest. Nimetatud argumendid ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kui kostja leiab, et hageja on osalenud vajalike ehitustööde eest tasumisel väiksemas määras, kui tema korteriomandi suurus, ehk kehtiva seaduse mõttes eriomandi suurus, siis võib kostjal olla kahju hüvitamise nõue hageja vastu.
  84. Asjakohane ei ole kostja väide, et hageja jaoks tähendaks maakohtu otsuse jõustumine ka seda, et ta saaks mööda hiilida kasutusloa nõudest ning kohaliku omavalitsuse poolt teostatavast ehitamise nõuetelevastavuse kontrollist. Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (jõustus 01.01.2018; edaspidi KrtS) üleminekusätte § 65 kohaselt korteriomanditele, mis on käesoleva seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse Korteriomandi ja korteriühistusseaduses korteriomandi kohta sätestatut. Käesolevas asjas osaotsuse jõustumine annab hagejale õiguse kinnistamisavalduse esitamiseks, millele lisatakse KrtS § 7 nimetatud dokumendid. Asja materjalide kohaselt esitaski hageja 17.06.2019 maakohtule taotluse osaotsuse tegemiseks viidates KrtS §-le
  85. Maakohus on määratlenud ruumiliselt ja ruutmeetritega hageja eriomandi eseme, kuid sealjuures tuvastanud otsuse p-s 14, et see vastab KOS §-le
  86. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuse p-s 14 ekslikult viidanud korteriomandiseaduse (KOS) §-le
  87. Nimetatud eksimus materiaalõigusnormi kohaldamisel ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist, kuid selles osas tuleb maakohtu põhjendustes asendada viited KOS §-le 2 viidetega KrtS §-le
  88. Kohaldamisele kuuluv KrtS § 4 lg 1 on terminoloogia osas erinev, senine reaalosa on asendatud eriosaga, kuid sisu on sama. 7 KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel ja arvestades maakohtu otsuse p-s 14 toodud põhjendusi saab tuvastada, et hageja kasutuses olevad ruumid vastavad KrtS § 4 lg 1 nõuetele.
  89. Ringkonnakohus ei määra kindlaks menetluskulude jaotust, kuna maakohus on käesolevas asjas märkinud, et osaotsuse tegemise tõttu lahendatakse menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine lõpplahendiga. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.