Obsah (8)

§ 477§ 231§ 173§ 172§ 174§ 660§ 617§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-13250 Tsiviilasi Setomaa vald, Obinitsa küla, Kesktänav 7 kor

) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus praeguse asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Elektroonilisest kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuv korter. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid perioodil veebruar 2019 – oktoober 2021 (dtl 30), mille puudutatud isik on jätnud tasumata. Kohus loeb nimetatud asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. 4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KÜ põhikirja (dtl 15-24) punkti 2.2.9 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks ühistu arvetel märgitud 2 kululiikide eest ühistu arvele makseid. Põhikirjast ja KÜ üldkoosoleku

1. juuni 2020 protokollist nr 2 (dtl 30) nähtuvad ka iga kululiigi kohta kulude korteriomanike vahel jaotamise põhimõtted, st kas kulu jaotatakse vastavalt kaasomandiosa suurusele või elanike arvule. Seega vastab kulude jaotus korteriomanike vahel seadusele ja puudutatud isikul on tekkinud kohustus kulud tasuda. Puudutatud isikut ei vabasta prügi ja vee eest tasumisest ka see, et ta on viibinud pikemalt korterist eemal ega ole sel perioodil vastavaid teenuseid tarbinud. Korteriühistul puudub võimalus päeva täpsusega kindlaks teha, kes millisel perioodil korteris elab. Korteriomanik maksab mh ka võimaluse eest tulevikus korterisse uuesti elama asudes või korterit kasutades neid teenuseid tarbida.
2. Avalduse ja selle hilisema täienduse kohaselt on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 853 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega arvestusele. Põhinõude suurus on kooskõlas esitatud arvetes nõutud summadega, samuti põhikirjas toodud arvestuspõhimõtetega ja korteriühistu
3. juuni 2020 üldkoosolekul otsustatuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue tuleb rahuldada ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 853 eurot. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegu on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes on oma käitumisega põhjustanud menetluse algatamise. 7.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on asja materjalidest nähtuvalt üksnes riigilõiv 50 eurot. Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. 8.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 617

lg 2 sätestab, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 178

lg-test 1 ja 2 tulenevalt on määrus vaidlustatav ka menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Seega on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3